Foto: Aldo Luud
Marek Vink, Eesti Hambaarstide Liidu president 27. veebruar 2019 18:33
Patsiendi vaba liikumine, rohkem tähelepanu ennetamisele ning hambaravihüvitise reformimine – see on ainult rõõmustav, et erakonnad pööravad tähelepanu valimislubadustes Eesti rahva suutervise parandamisele ning hambaravi kättesaadavamaks muutmisele. Tartu Ülikooli hambaravi instituudi õppejõud kinnitasid oma pöördumises riigikogule, et Eesti peab seadma eesmärgiks üles kasvatada tervete hammastega põlvkond ning see ei nõuaks tänasest oluliselt rohkem rahalist ressurssi, vaid põhimõttelist muutust ühiskondlikus suhtumises suutervishoidu.

Paljudele endiselt kättesaamatu

Eesti hambaravi kvaliteet on Euroopa tasemel, mis paraku jääb oma maksumuse tõttu paljudele vähemkindlustatud inimestele kättesaamatuks. Hambaravi kättesaadavuse parandamiseks kehtestas riik 2017. aasta juulis täiskasvanute hambaravihüvitise, millesse hambaarstid on suhtunud pigem kriitiliselt. Täna ongi hambaravikorralduse suurim probleem, et riigipoolne hambaravitoetus pole umbes pooltele patsientidele kättesaadav, sest paljud hambakliinikud pole nõus haigekassa piirhindadega teenust osutama. 

Positiivsel toonil saab tõdeda, et suurem osa erakondi on seda probleemi märganud ning oma programmis hambaravi hüvitise reformimise ühel või teisel moel sõnastanud. Hambaarstid soovitavad eeskuju võtta kehtivast proteesihüvitisest või ravimihüvitisest, millega on kõik osapooled väga rahul, sest patsiendil on võimalus vabalt valida just temale sobiv teenuseosutaja või ravim. 

Kõik parempoolsed parteid – Reformierakond, Isamaa, EKRE, Eesti200 ja Vabaerakond – ja Keskerakond toetavad oma programmides patsiendi vaba liikumist ehk seega ka Eesti Hambaarstide Liidu ettepanekut panna hüvitis patsiendiga koos liikuma, mille eelduseks on haigekassa piirhindade kaotamine. 

Olukord kunstlike piirhindadega on kurioosne. Nimelt kliinikud, mis on investeerinud raviteenuse kvaliteedi tõstmiseks, ei suuda haigekassa kunstlike piirhindadega tööd teha, kuid samal ajal on needsamad piirhinnad maapiirkondades hambaravi hindu hoopis tõstnud.

 Seetõttu tervitamegi parteide plaani kaotada piirhinnad ning tagada patsientide vaba liikumine, et reaalselt kättesaadav riiklik toetus muudaks hambaravi kättesaadavamaks. Loomulikult kerkib siis ka küsimus, mis see maksab, kui kõik täiskasvanud saaksid hambaravitoetust kasutada. Tervise Arengu Instituudi andmetel külastas 2017. a hambaarsti 482 000 täiskasvanud patsienti. 2018. aastal sai hüvitist kasutada 233 000 täiskasvanut, mis läks haigekassale maksma ligi 12 miljonit eurot. Kui tulevikus oleks hüvitise saajaid umbes pool miljonit, siis võikski hambaravipatsientide vaba liikumise lubaduse hinnaks olla hetkel kehtiva eelarve kahekordistamine.

 Rahalistest lubadustest rääkides – EKRE soovib hambaravihüvitist tõsta ning sotsiaaldemokraadid lubavad suurendada laste ortodontilise ravi kulusid ja lisaks kahekordistada proteesihüvitist praeguselt 260 eurolt 520 eurole kolme aasta kohta.

Ennetus saab rohkem tähelepanu ja raha

Kõige odavam hambaravi nii maksumaksja kui ka patsiendi jaoks on ravi, mida ei pea teostama, mistõttu tervitab Eesti Hambaarstide Liit erakondade plaani ennetusele rohkem ressurssi suunata. Eraldi võiks välja tuua sotsiaaldemokraatide valimislubaduse edendada tervist nutirakenduste terviseinfo abil, et suunata inimeste tervisekäitumist. 

Ka Keskerakond lubab suurendada teavitustööd laste seas hambaravi ja tervisliku toitumise osas. Reformierakond väljendab oma platvormis veendumust, et ennetus ja varajane reageerimine annavad parima pikaajalise tulemuse. Isamaa lubadus on Keskerakonnaga sarnane, kuid palju detailsem – nimelt lubab Isamaa pöörata erilist tähelepanu tervise hoidmisele ning luua vajalikud juhised haiguste varajaseks ennetamiseks ja teabe operatiivseks liikumiseks lapse, vanemate ning tervishoiutöötajate vahel. Võrreldes Isamaa ja sotsiaaldemokraatide plaane ennetustööks võib rohkem potentsiaali olla nutirakendusel, kuna see toob terviseinfo patsiendile lähemale.

 Erinevalt lubadustest mängida täiskasvanute hüvitisega, on põhjust ennetust puudutavatesse lubaduste elluviimisse suhtuda skeptilisemalt. Nimelt on ennetustegevuste arendamine olnud juba aastaid erakondade tervishoiuprogrammides ning mainitud ka valitsuslepetes, kuid arenguid ennetuse suunal pole viimase 15 aasta jooksul olnud paraku kordades vähem kui programmides lubatud.

Eesti inimesele, kes hoolib oma suutervisest, soovitan lisaks 3. märtsil hääletamas käimisele toituda hambasõbralikult, puhastada hambaid temale vajaliku abivahendiga ning külastada vastavalt tema haigestumisriskile regulaarselt hambaarsti, sest hea suutervis algab tervisekäitumisest.

Ja poliitikutele saan soovitada, et  püstitatav eesmärk ei saa olla väiksem, kui alustada tervete hammastega ühiskonna ülesehitamist, sest tervis algab suust!