Äsjase arvamusfestivali parlamendierakondade juhtide debatil tooni andnud laste sünnitamise teema pani kulmu kergitama. Esiteks seetõttu, et poliitikud ei väsi rahvast õigesti elama õpetamast. Teiseks pole sünnitamist propageerivad poliitikud kaugeltki kõik paljulapselised, ehk ses osas rahvale eeskujuks.

Ma ise ei pea ennast eriliselt heaks inimeseks, kuid koduse kasvatuse ja kommetega on kõik korras. Pean end üldiselt viisakaks, kuid kahjuks üritavad mõned inimesed mulle kaikaid kodaratesse visata. Pean silmas neid toredaid (ei kahtle üldse, et nad on head inimesed, aga...) müügiinimesi kaubanduskeskuses. Kuna läbin pea iga päev Kristiine keskust, puutun nendega väga tihti kokku.

See, kas sotside kandidaat ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kohale Rene Tammist on samast puust mees nagu riigihalduse minister Janek Mäggi, selgub küllap aja peale. Selliseid paralleele sunnib tõmbama mõlema ministri – üks veel ametisse kinnitamata, teine samuti üsna uus nägu valitsuskabinetis – senine karjäär lobistina.

Vasakpoolsete liberaalide mõttekäikudest on ühel traditsiooniliste vaadetega pereisal või pereemal keeruline aru saada. See, kui lasteaias pajatatakse kujunemisjärgus ajuga mudilastele kahe pulliga veiseperest, on täiesti normaalne. Kui Facebook sulgeb peret, kogukonda ja riiki kaitsva Varro Vooglaiu konto, siis on seegi igati õigustatud, sest meesveiste abielupaar võib muidu solvuda.

Arvamusfestivali on kritiseerijad pidanud poliitikute salakavalaks plaaniks kanaliseerida rahval arvamusavaldamise õigus vaid kahele päevale aastas ühes kindlas kontrollitud kohas ja suunas. Jõudu sellisteks (lora)juttudeks andsid näiteks Facebook ja Youtube, sulgedes sellele nädalal üha aktiivsemalt parempoolsete vaadetega inimeste postitusi ja kontosid.

Miks laps ei räägi minuga? Äkki sa ei oska tema keelt? On viimane aeg õppida, sest see, kuidas vanemad on lapsi kohelnud lapsepõlves, saab hilisemas elus neile endile osaks. Ning sellise vindiga, et ei oska aimata.

Valitsuse üksmeelne otsus toetada Euroopa Liidus kellakeeramise lõpetamist märgib alles suuremate vaidluste algust. Tähtsaim küsimus on, millal keerame kella viimast korda. Kas jääme talve- või suveajale, igal juhul leidub suur hulk inimesi, kellele see otsus ei meeldi. 

„Oi, viimasel ajal on meil hästi põnev elu olnud. Kõik räägivad raketist, mis kadus Lõuna-Eestis ära. Lendas minema ja nüüd keegi ei tea, kus see on. Ja enne seda oli hästi palav... Tõesti, nii hull, et ventilaatorid said poest otsa. Ja Lätis on alkohol ikka odav,“ üritan siinse eluoluga kurssi viia välismaal elavat sõbrannat.

Teisipäeva pärastlõunane juhtum, kus Hispaania õhuturbe hävitaja lasi Eesti õhuruumis kogemata välja lahinguraketi, ehmatas kaks korda: kõigepealt neid, kes jäid suure paugu kuuldekaugusesse, seejärel kogu elanikkonda, kes kuulsid toimunust õhtustest uudistest.ne.

Lugedes lehest siia oma (esi)vanemate keelt õppima tulnud väliseesti noortest, on raske eirata mõtteid rahvuse ja keele kohta. Eestlane on nii harjunud seostama rahvuslikku kuuluvust keele ja mis seal salata, nahavärvi järgi. Artikkel mainib sujuvalt keelt valdavat neiut, kes on aga mustanahaline ja sai kahjuks Eestit külastades tunda ka vastumeelsust võõramaise välimusega inimeste vastu.

Viimaste päevade suvekuumuses pealinnas aset leidnud tulistamiste põhjal võib kergesti jääda mulje, et elame nagu metsikus läänes, kus relv haaratakse kergelt. Lasnamäe sillal tulistas teetööline teist meest, Raadiku tänaval tulistati õhkrelvast, veidi varem tulistas kesklinnas varahommikul üks tülitseja teist, veel varem takistas mootorrattur relv käes ta koos rattaga pikali lükanud taksojuhil sündmuskohalt lahkumast.

Mõne päeva eest nurises Delfis keegi Kalamaja nördinud elanik. Teda häiris kohutavalt see, et kaks päeva kestnud muusikafestival ei lasknud tal rahulikult olla ja vaikust nautida. Kõrvadesse tungis lakkamatu... mitte muusika, vaid müraterror ja -reostus. Täiesti õige jutt! Mina avaldan omalt poolt nördimust, kuna jälle keeravad mingid sportlased kogu nädalavahetuseks pealinna liikluse pea peale. Nõnda igal aastal vähemalt korra. Aus kodanik ei pääse normaalselt randa või vanalinna promeneerima. Mingid ratturid või jooksjad töllerdavad ees.

Praegu on veel teadmata, kui palju peitub Deniss Boroditšis tegelikku oskust, võimekust  ja suutlikkust tulla toime pealinna ühistranspordi korraldamisega. 38aastasel Boroditšil on elus poliitikavälist töökogemust olnud vaid kaks aastat. Põhiline raskuspunkt asub praegu Boroditši ümber puhkenud skandaalis siiski Tallinna volikogus.

Eestis peaks pandipakendisüsteemil ajalugu ja töökogemust olema küll ja veel – mäletavad ju paljud praegused keskealised, kuidas ka nõukaaja lõpupoole kolme tühja õllepudeli eest poest uue õlle sai. Ometi kipub see süsteem tänapäeval nii teenusepakkuja kui ka -kasutaja poole pealt vaadates veidi logisema.

Kolm kuud tagasi oli peaminister Jüri Ratas suhtekorraldajat-ärimeest Janek Mäggit riigihalduse ministriks tuues kindel, et huvide konflikti ei tule. Samas nentis Ratas, et küsimus on selles, „kuidas inimene hakkab käituma“.

Augusti esimesest päevast asus Tartu ülikooli juhtima professor Toomas Asser. Hinnatud neurokirurg, kes on päästnud sadu inimesi valudest ja kes on arvatavasti neist nii mõnegi ka Hadese väravate eest tagasi toonud. Portaalis Tervisetrend tänatakse legendaarset tohtrit ja teaduste akadeemia liiget pisarsilmi ning teda nimetakse austavalt koguni Eesti Nokiaks.

Siseminister Andres Anvelti soovitatud veapunktisüsteemi juurutamine autojuhtide distsiplineerimiseks meenutab nõukaaja tavade juurde tagasipöördumist. Tollane süsteem oli lihtne – rikkuja kinni pidanud inspektor augustas tema juhiloa, kolme augu kogumisel tuli loaga aastaks-paariks hüvasti jätta.

Viljandi rajupeiedest tehtud foto ja peolembesed leinajad pälvisid uudisteportaalide lugejatelt üksmeelse halvakspanu. Kommentaare oli üle 1000. Ilmselgelt tabas peolise klõpsatus lugejate närvi. Viliseva kummi saatel keskmist sõrme tõstvad noored on justkui sümbol kõigele, mis on Eesti elukogenumale põlvkonnale vastukarv, ja uutele kommetele, mis vahetavad hirmuäratavalt kiiresti välja vanu häid traditsioone.

Küsimus, kas eri petuskeemides end tüssata laskvad inimesed on liialt naiivsed või on rahaküsijad lihtsalt jultunud, on sama fundamentaalne nagu seegi, kumb oli enne, kas muna või kana. Kui saabub ootamatu kõne tundmatult numbrilt, siis nii mõnigi võib vastamata kõnele pikemalt mõtlemata kohusetundest tagasi helistada, tekitades endale sellega mõneeurose telefoniarve petturite kasuks. 

Elasin lühikest aega ühes Lõuna-Ungari linnas. Ilm oli palav, umbes nagu praegu Eestis. Rahvas kogunes eluvaimu sees hoidmiseks ikka ja jälle linnatänavatel asuvate joogiveepunktide juurde. „Hüdratsioon on edu alus,“ armastab üks mu sõber öelda. Ega ta palju puusse panegi, sest dehüdreerunud inimene ei funktsioneeri. Ungari veevõtupunktide ümber käis muidugi ka mõnus melu, veidi nagu turuplatsil. Hõimuvendade näitel tekib õigustatud küsimus: miks Tallinnas rahvale joogivett ei jagata?

Urve Palo vastutustundetu tagasiastumine tekitas napilt pool aastat enne valimisi vajaduse tema asemele uue ministri leidmiseks. Need kuud kuluvad Palo ametijärglasel uuele kohale sisseelamiseks ja enese tööga kurssiviimiseks. Nii võivad sotsid küll kasutada süllekukkunud võimalust mõne uue näo valimiseelseks upitamiseks, kuid tegeliku töö tegemiseks tollele aega ei jäägi.

Läkski nii, nagu irvhambad juba mõnda aega tagasi ennustasid – meile ongi tulemas töö- ja tervisekassa! Kui töövõimetuse asemele tuli töövõimereform, siis oli selge, et kõige kõrgemal tasemel on tehtud panus nimemaagiale. Kui ikka võimetuse asemel hakata rääkima võimest, on lihtsam grupi peal olijaid kui mitte otse tööle sundida, siis vähemalt senistest võimetusrahadest ilma jätta, mis oligi ju reformi eesmärk. Mis on haigekassa ja töötukassa nimest loobumise sihiks, pole teada. Võibolla kehtib vanarahva loogika, et hunti ei tohtinud nimetada hundiks, vaid ümber nurga hallivatimeheks või metsa sanitariks. Kui aga haigekassa asemele kruvime ukse kohale tervisekassa sildi, siis on kohe uhkem tunne, kui tolle uue kassa ukse taga lookleb tervist nõudlevate tõbiste järjekord.