Eesti pensionifondide tootluse asjus ongi seis selline, nagu SEB panga fondijuht mõni päev tagasi OECD raporti kohta nentis – Eesti pensionisammaste puhul tootlusimet oodata ei tasu. Pankur teadis, millest rääkis, sest siinsete fondide kümne aasta keskmine tootlus pärast inflatsiooniga korrigeerimist oli negatiivne.

Rõõm ja õnn on elada nõnda helgel ajal, kus rahval ja tema juhtidel leidub tunde, et mõtiskleda, kumb siis ikkagi on parem – suve- või talveaeg. Jah, see oli iroonia. Saan aru, et kellakeeramise lõpetamine mõjutab meid kõiki, kuid sellegipoolest näib lõputu vööndiarutelu tühine. Meenutan, et räägime ühest tunnist, kõigest 60 minutist, mitte Uus-Meremaaga kella sünkroonimisest.

Kas Eesti peaks kellakeeramise lõppedes jääma suve- või talveajale? Küllap on lugejal sellele küsimusele juba vastus valmis ja vaid vähe on neid, kes teema suhtes täiesti ükskõiksed või peavad kaks korda aastas kellakeeramist parimaks lahenduseks. Iseasi, milline on suve- ja talveaja pooldajate suhe.

Politsei- ja piirivalveameti algatus postitada sotsiaalmeediasse 24 tunni jooksul kõigist väljakutsetest, kuhu oodatakse korrakaitsjaid appi, on pälvinud suurt tähelepanu: väljakutseid oli umbes 700, postitustel nn meeldimisi-kommentaare-jagamisi kokku kümneid kordi rohkem. See ei ole üllatav, sest ööpäeva jooksul tehtud sissekanded sisaldasid palju imekspandavat, kurvastavat või lihtsalt naljakat. Politseinikud peavad hakkama saama olukordade ja inimestega, mille või kellega keegi teine ei tahaks tegemist teha.

30. septembril kirjeldas Laur Uudam Õhtulehes oma seisukohta, millega lahterdas topeltkodakondsed mugavuspagulasteks (tegelikult oli juttu küll mugavuskodanikest – toim.) Näiteks kirjutas ta, et kaks passi on mõnus variant tarbida korraga kahe riigi poolt pakutavaid hüvesid. Samuti ei uskuvat topeltkodakondsed Eesti riigi püsimisse. Mina küll ühtegi sellist ei tea. Küll aga tean ma seda, et neid, kes Eesti riigi püsimisse ei usu, leiab laialt ka Eestimaa pinnalt.

Ma ei tea, mis ajendas Laur Uudamit kirjutama oma seisukohta topeltkodakondsusega Eesti vabariigi kodanike kohta nimetades neid halvustavalt „mugavuskodanikeks“. Ehk oli toimetajal sel päeval lihtsalt paha tuju või tal on olnud isiklikke konflikte välismaal elavate eestlastega. Üks asi on aga kindel – repliigi autor hiilgas oma sõnavõtus teadmatusega välismaal elavate kahe passiga eestlaste kohta.

Tavatult soe sügis ei kesta igavesti ning just praegu oleks mõistlik valmistuda päevadeks, kus temperatuur on umbes -2 kuni +2 kraadi. Vahemik ei ole valitud juhuslikult, sest päästeameti andmetel juhtub just siis enim tuleõnnetusi. Et veel enne sügiskülmade saabumist on Eestis selle aasta jooksul olnud 29 tulesurma, on igal juhul murettekitav.

Pärast seda, kui meediasse jõudis uudis, et ärimeeste Mart Haberi ja Taivo Pilleri pere suureneb kahe pisipõnni jagu, täitusid kommentaariumid erinevate, peamiselt küüniliste arvamustega. Eks lisas lõkkesse hagu ka asjaolu, et kaksikud jõuavad meesteni surrogaatema abil – nähtus, mida peeti kohe ebasündsaks ning hakati võrdlema lausa inimkaubandusega. Aga see selleks.

Lubadus vähendada bürokraatiat on iga valimisprogrammi kohustuslik osa. Tänavu pole mingi erand – otsa tegi lahti Reformierakond, kes lubab nelja aastaga vähendada riigipalgaliste arvu vähemalt 4000 inimese võrra. Lihtne lubada, arvestades, et riigitöökohti peaks niikuinii koondama 700 võrra aastas, ja seda sõltumata sellest, mis erakond on võimul. 

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis näeb erakorralistel juhtudel ette võimaluse õpilane ja tema kasutuses olevad asjad läbi otsida. Seaduseks muutudes lisab see pedagoogidele veelgi suurema vastutuse, kuid teisalt on see hädavajalik nii konkreetse õpilase kui ka tema kaaslaste turvalisuse huvides. Politsei ainupädevuses olnud kohustuse haridustöötajatega jagamise kiidavad heaks nii pedagoogid ja lapsevanemad kui ka lahtisema peaga õpilased. Kompimisõigus aitab vähendada kujunevat kõikelubatavuse mentaliteeti. 

Millise signaali annab keskerakondlase Jaanus Karilaiu kutsumine Eesti Panga nõukogu liikmeks? Kas väsimatu süüdlase otsimine Danske panga rahapesuskandaali asjus on pälvinud nõukogu esimehe Mart Laari tunnustuse, nagu näib arvavat Karilaid ise? Või on keskerakondlase nõukokku kutsumine üks viis, kuidas poliitiku tähelepanu Danske pangas juhtunult mõnekski ajaks kõrvale juhtida?

Käsitööst on saanud tõeline võlusõna. Algul tulid käsitööõlled, peagi järgnesid käsitöösiidrid. Nüüd pakutakse mõnes kohas juba käsitöölimonaadi. Kui jalutada Balti jaamast veidi Kopli poole, kohtab siin ja seal käsitööfriikartuleid. ' Käsitöövahvlid ja -kartulikrõpsud. Käsitöövorstid. Käsitöövõileibadest räägitakse juba ammu. Isegi üks suurtootja on pannud ühele oma tootesarjale nimeks „Antvärk“, mis on kadakasakslik tuletis saksa sõnastHandwerker(käsitööline).

Seni avalikult kättesaadava info salastamisega on nagu lemmikraamatu kadumisega riiulilt – ei pruugi väga pikalt märgatagi, kuni ühel päeval on seda väga vaja. Salastaja (nagu varaski) püüab tegutseda salaja.

Eelmisel nädalal võis kõikidest portaalidest lugeda Oxfordi ülikooli teadlaste soovitust, et kogu maailma inimesed peaksid lihatarbimist märgatavalt vähendama. Põhjused on igati arusaadavad: Maa rahvastik suureneb ning liha tootmine kurnab ja saastab planeeti.

Majapidamisgaasi kasutamise tagajärjel ikka ja jälle juhtuvad inimohvritega või napilt surmasuust pääsenutega õnnetused sunnivad kordama küsimust: kelle töö on tegemata? Laias laastus saavad gaasiõnnetused toimuda gaasiseadmete valesti paigaldamise või vale kasutamise tõttu, seadmed ise on reeglina üsna töökindlad. 

Keskerakonna juht esines kongressil üsna reljeefse sõnavõtuga, nii et suurima konkurenterakonna juhi Kaja Kallase kommentaar ja võimuliidu võrdlemine juhitamatu autoga osutus üpriski hambutuks. Samas tuleb nentida, et mitte Keskerakond ja Ratas pole hetkel erakordselt võimsad, karismaatilised ja uutest ideedest tulvil, vaid hoopis Reformierakond mõjub vana, väsinud, hambutu, rääbaka ja pulstununa.

Suur oli minu üllatus, kui jätsin lauale ripakile ajalehed ja teate, mida teismelised (õppemaksuga eliitkoolist, keskmine hinne min 4,7) lugesid? Horoskoope. Põhjalikult. Kõiki. Vabas Eestis kasvanud noorus, kes sõltub trendikatest käibetõdedest?

Selle nädala kolmapäevast pühapäevani toimuvad 22. korda Stockmanni Hullud Päevad ehk kõnekeeles hullarid, mis toovad rahvamassi ja parkimisraskused kaubamajja ning kollaste kottide voolu kesklinna, aga meedias see sündmus enam uudisekünnist ei ületa.

Mitmelt poolt pealinna ettevõtetest kostev nurin, et Soome turistide arvu järsk vähenemine mõjub pärssivalt äritegevusele, kergitab mitu põhimõttelist küsimust. Pigem peaksime ju hoopis rõõmu tundma, sest Soome ja Eesti hinnataseme ühtlustumine saab olla vaid märk sellest, et oleme majanduse arengult kui mitte Soomet kinni püüdmas, siis vähemalt neile lähemale liikumas.

Sellest õppeaastast on digiõpikud põhikooli lastele tasuta. Selleks võttis riik miljon eurot maksumaksja raha. Väheke elukogenumad inimesed küsivad, mis toimub. Kas kasvamas on vaegnägijatest keskendumisraskuste käes kannatavate noorukite põlvkond? Kui praeguste laste vanemad hakkasid prille kandma neljakümneselt, siis digiõppevormi puhul on hea, kui klaassilmad endale alles kolmekümneselt ette saab. Trükikirjast erinevalt on punktidest koosneva arvutiekraani tähtedel väiksem kontrastsus, rääkimata ekraani vilkumisest ning sellele langevast valgusreostusest.

Kui keskerakondlane Aivar Riisalu võis ajateenijate piirivalvureiks saatmise ideega tahta kõige paremat, siis tulistasid kõik poliitjõud selle mõtte kiiresti auklikuks. Samas on Keskerakonnal võimalik üles keerutatud segadusest kergelt distantseeruda, sest ettepaneku tegija isikust lähtudes on tema öeldut kerge naljaks keerata.

Kõige ohutum jututeema on rääkida ilmast. See, et väljas on soe või vihmane ei aja üldiselt inimesi tülli. Paraku rikun selle igava teema nüüd ära. Mõnus ja üle aastate jälle õige suve moodi suvi ei tohiks meie valvsust vähendada. Rahvusvahelise kliimateadlaste raporti järgi tõuseb Maa keskmine temperatuur 2050. aastaks kolme kraadi võrra, kui inimesed ja ennekõike valitsused keskkonnapoliitikas, aga tegelikult ka kõigil elualadel drastilisi muutusi ei algata.

Reformierakonna juhi Kaja Kallase välja käidud idee sotsiaalmaksu kaotamisest tekitas küll väikese poliitilise tormi, kuid oli poolikult väljakäiduna oma olemuselt eksitav. Sest juttu polnud sellest, kelle taskusse see 33 protsenti igaühe palgasummast seni arvestatud maksu edaspidi siis laekuma peaks.

Plaanisin hiljuti uue talvejope osta. Mõtlesin, et põikan enne suurematesse riidepoodidesse minemist naljaviluks paarist kaltsukast ka läbi. Ja mis ma nägin – stangel rippus täpselt selline pruun jope, millist ma olin endale tahtnud. Kuigi olin jope puhul arvestanud umbes 100eurose väljaminekuga, tuli mul lõpuks välja käia vaid kaks eurot. 

Kuigi Eesti sai pärast Tiina Kangro akna alla hüppamist vähemusvalitsuse, pole ühtki head põhjust võimuliidu lagunemiseks. Olukord on paradoksaalne, võim on küll ripakil, kuid keegi ei taha seda maast üles korjata – ega ometi märk sellest, et Eesti on juba liiga valmis? Ühelgi opositsioonierakonnal pole huvi tulla mõni kuu enne valimisi võimule, sest märksa lihtsam on valijate silmis plusspunkte koguda võimuliidule saamatust nina alla hõõrudes.

Iidne küsimus – kas sport on meelelahutus või kultuur? Selle üle võiks pikalt jaurata. Kes arvab üht, kes teist. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal. Selge on see, et ajapikku on sport muutunud järjest kergemaks ja sujuvamalt tarbitavamaks ning mul pole selle vastu absoluutselt mitte midagi  – lõbus peab olema! –, kuid vabavõitluse kergkaalu tiitlimatš Khabib Nurmagomedovi ja Conor McGregori vahel oli küll üks aegade suuremaid naljanumbreid.

Tunne, et Eestis on pensionitega midagi korrast ära, on tihedalt seotud praeguste eakate kesise elatustasemega. Kuid mitte ainult – see, et ka nooremal põlvkonnal pole vanaduspõlvest midagi head oodata, nähtub meie pensionifondide tootlusest.

Vähe sellest, et katuserahade jagamise komme on oma ilmsete puuduste kiuste visa kaduma, on see valimiseelsel aastal võtnud enneolematud mõõtmed: tänavu läheb riigieelarveliste pisieraldistena jagamisele umbes 30 miljonit eurot. Opositsioonierakonnad võivad kiunuda, protestiks end rahajagamisest distantseeridagi, ent suures plaanis ei aita see midagi, kui koalitsioonipoliitikud on katuserahade nimel valmis saama ka risti löödud!