1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

„Puitbriketiga kütta on mugav ning sel on mitmeid eeliseid puuhalgude ees – näiteks võtab brikett vähem ruumi, annab rohkem sooja, on loodussõbralik ning tekitab vähem tuhka,“ osutab ettevõtte Briketipoisid OÜ esindaja Kristel Tiidrus.

Miks on puitbriketiga kütmine nutikas valik?

Tihti väidetakse, et tänapäeval B1-vitamiini puudust eriti ei teki, sest inimeste toidulaud on piisavalt mitmekesine. Samas näitavad mitmed uuringud (ka TAI toitumisuuring, vaata <a href="https://www.tai.ee/et/tegevused/tervise-edendamine/toitumine" target="_blank">siit</a>), et paraku ei söö inimesed tegelikult mitmekesiselt ning tasakaalustatult. Mis siis, kui sinu organism kannatabki B1-vitamiini puuduse all ning sa lihtsalt ei tea seda?

Oled sa kindel, et sinu kehas ei ole B1-vitamiini puudust?

Kodu on igaühe jaoks koht, kus end hästi, mugavalt ja turvaliselt tunda – kodu on pelgupaik. See on koht, kuhu rõõmuga tulla ja kus soov olla. Ent ühel hetkel võib lastel ja lastelastel tekkida mure oma vanemate ja vanavanemate toimetuleku pärast, olgu see põhjustatud mõnest haigusest või lihtsalt kõrgest east.

Nutikas ja moodne teenus võimaldab vanemaid ja vanavanemaid aidata ka kaugel olles

Päikeseliste ilmade saabudes on inimestel rohkem motivatsiooni, et lisakilodest vabaneda. Ikka selleks, et rannavorm kaunist ja tervislikku kehakaalu peegeldaks ning enesetunne parem oleks. Lisakilode mõjust kehale, oma kaalunumbri hindamisest ning kiirest ja tervislikust kaalulangetamisest räägib toitumisnõustaja ja <a href="https://www.simeonsidieet.ee/" target="_blank">Dr Simeonsi dieedi</a> konsultant Aire Kängsep. Artikli lõpus on ka sooduskood, mis annab Dr Simeonsi dieedipaketile 15% suuruse soodustuse!

TOITUMISNÕUSTAJA SOOVITAB: dieet, mille abil kaotad 23 päevaga 5 kilogrammi – ja seda tervisele ohutult

Iga kriis kätkeb peale probleemide ja valu ka uusi võimalusi. Loomulikult on kriisi operatiivsel juhtimisel esmatähtis hoida meie inimeste tervist, kuid tegutseda tuleb ka selle nimel, et pered ei langeks koondamiste tõttu vaesusse ja et kõik õpilased saaksid kooliaasta korralikult lõpetada. Keskenduma ei peaks üksnes kriisieelse olukorra taastamisele, vaid igas valdkonnas tuleb mõelda, kuidas teha paremini, et ühiskonda edasi viia.&nbsp;Pakume välja ühe idee Eesti koolihariduse uuendamiseks, mis aitaks ühtlasi edendada maaelu.

Ettepanek | On aeg neljapäevaseks koolinädalaks

Aasta jätkub ning kohati hakkab tunduma, et Laura võis oma laulusõnadega: „mis meist saab, kuhu edasi, aastal 2020,“ omal ajal millegi jälil olla. See aeg mõjub kõigile erinevalt: laste kodukoolitamine, sugulastest-tuttavatest eemale hoidmine ja loomulikult majanduslik pool – juba ringlevad prognoosid, et otsustav põnts ei ole pandud mitte ainult eesootavale aastale-paarile, vaid ehk koguni tervele kümnendile.

Markus Väin | Maskid ja mõtted üksildusest

Kriiside ajal võimenduvad inimeste nõrgad kohad ja iseloomude mitte just heledad pooled. Kes teisi vastutustundetuks, hoolimatuks ja rumalaks peab, on endast tõenäoliselt üleliia heal arvamusel.

Einar Ellermaa | Kas need, kes kogu aeg tööl käisid, ei hooli oma eludest?

Kuidas kommenteerib sotsiaalministeerium Eesti eksperdi Krista Fischeri seisukohta, et Soomega pendelrände avamine võib suurendada nakatumiste arvu Eestis? Ja arvestades Saaremaa juhtumit, mille puhul vastutus jäigi segaseks, siis kui pendelrände tulemusel peaks Eestis nakatumine tõusma ja tooma kaasa haiglaravi vajaduse ja uued surmad, siis kes otsustajatest konkreetselt selle eest vastutab?

Küsimus | Kes vastutab, kui pendelrändega kaasneb uus nakkuspuhang Eestis?

Õhtulehelt tundis huvi, millise loogika järgi avati piir kõrgema nakatumise tasemega Soomega pendelrändeks, kui Eesti eksperdi Krista Fischeri hinnangul tõstab see samm nakatumisi ka Eestis? Et Tallinnas on nakatumise tase olnud tagasihoidlik võrreldes Saaremaa ja Võruga, Soomes omakorda on just Helsingi ümbrus olnud kõrgema nakatumisega, siis ühendatud anuma põhimõttel hakkab nakkus kõrgemalt nakatunud Soomest Eestisse liikuma. Milleks meie senised jõupingutused karantiinis olemiseks, kui nüüd lubame Soomest värske viiruse Eestisse?

Küsimus | Miks avas Eesti pendelrände kõrge nakatumistasemega Helsingiga?

Ületuleva nädala pühapäeval (31. mail) saab Eesti poliitika suurkuju Edgar Savisaar 70-aastaseks. On kostnud nurinat, et Rahvarinde looja ja Keskerakonna kauaaegse esimehe teeneid Eesti iseseisvuse taastamisel on hakatud vähendama. Kuidas võtta? Eesti rahva mälus püsib ta edasi ja vähemasti üks Savisaare üleskutse jääb kullafondi aegade lõpuni.

Mart Soidro | „Kordan: „Toompead rünnatakse!”

Väidetavalt oleme üle saamas Eestit tabanud viiruselainest, ehkki suur osa rahvast selles kahtleb. Toompeal võimutsev seltskond on aga täielikult hõivatud enda seniste tegude õigustamise ja kiitmisega mahus ja viisil, mis tekitab ebamugavust kõigile kriisis ellujäänuile. 

Toomas Alatalu | Kuidas saavad kriisis hakkama naabrid?

Juba spekuleeritakse, et Rail Baltic saab praeguse valitsuse kirstunaelaks. Kõigil võimumägede tippu roninutel hakkab ligi hiilima kriisi vaadates kõhe tunne - kohe hakkavad rahajõed kuivama.

Inga Raitar | Rail Baltic kui hea ja kurja tundmise puu vili

Kurb, et ühe perekonna lahkuminekut on ajaleheveergudel lahkama hakatud. Oma olemuselt pole loos ju midagi erilist – vanemad läksid tülli ja lapsed on suurimad kannatajad. Kahjuks on üks neist äsja täisealiseks saanud Eesti aasta naissportlane, kelle edukus on garanteerinud perele ohtralt aastaid avalikkuse huviorbiidis elamist.

Seisukoht | Ärge kritiseerige Sildaru!

Eesti eesmärk on tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana. Nii seisab eriolukorrast väljumise strateegias. See ühtehoidmise fraas näib iseenestmõistetav, taolisi asju räägitakse rasketele aegadele viidates ikka. Raske aeg, kõigil keeruline, hädaolukorras õitseb vendlus ja kaob õelus?

Kätlin Konstabel | Kriisiaeg pole kõigile ühesugune trauma

Mammile tundub tõesti, et see on olnud viimaste nädalate, kas just kõige olulisem teema, aga igal juhul üks neist. Peaminister Jüri Ratas ütleb, et muudame maski kandmise sotsiaalseks normiks. Mammi ei saa aru, mida ta sellega täpselt mõtleb? Kas seda, et edaspidi, aegade lõpuni, ei pista keegi kodunt nina välja, ilma et see oleks maskiga kaetud?&nbsp;

Ene Pajula | Kas kanda maski või mitte kanda, küsib mammi

Üsna praeguse eriolukorra algul ilmus mingis lehes väike üleskutse saata Tartusse Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile oma päevakajalisi eluloolisi märkmeid ja muud seesugust. Ilma igasuguse kõhkluseta otsustasin kohe, et ma ei saada oma vanasse töökohta midagi, sest esiteks ma ei pea päevikut ja teiseks oleks niisugusel päevikul arvestatavat väärtust üksnes siis, kui ta oleks aus ning sünniks nõndaviisi, nagu üks õige päevik sündima peaks – sünkroonis sellega, mis toimub tegelikult.

Peeter Olesk | Kinnise maailma lävel

„Vaata, kallis, minust on saanud täiuslik nõukogude naine, kes suudab igas kapinurgas gurmee kokku keerata,“ kilkasin abikaasale riknema kippuvatest kapikomponentidest valmistatud kapsapada lõunaks serveerides.

Manona Paris | Viie kilo võrra raskem ja vähemalt viie roa võrra targem

Kas hipsterid surevad välja või mitte, selles on küsimus, mõtlesin inimtühjas toidupoes oma koroonaaja kiiret ringi tehes. Või vastupidi – kas just nende elustiil osutub jätkusuutlikuks? Mitte tarbida poekettide ülehinnatud ebamäärast globaaltoitu, rippudes lõpututes e-poodide järjekordades, vaid küttida kohalikku? Ukselt uksele?

Tiina Tuum | Hipsterluse lõpp või uus algus?

Küsite, et kuidas maal elatakse. Elatakse, hommikul käis mul isegi külaline. Ta oli sinist värvi ja urises, kui üle kahe meetri piiri astusin. Kui andsin talle kümneka, siis enam ei urisenud, hakkas hoopis põrisema ja veeres minema. Lubas kunagi tagasi tulla ning teise kümneka eest vaod ka sisse tõmmata. Ning kartul on ju eesti rahva mitmest varasemast kriisistki päästnud.

Jaanus Järs | Kas maskid langevad?

Küllap tajus tänavu enamik inimesi ümbritsevat sarnaselt Henrik Visnapuu luuletusega „See aasta tuleb kevad teisiti /../“ Aga teisiti tuleb ka suvi ja võib-olla ka sügis, sest keegi ei tea päris täpselt, kuidas käitub viirus soojemal ja päikselisemal ajal, kas kaob või poeb peitu, kas peame valmis olema viiruse teiseks laineks, millal valmib vaktsiin jne.&nbsp;

Toomas Jürgenstein | Valitsusele hindeks kolm pluss

Ajaloohuvilistele&nbsp;on Euroopa ajalugu lakkamatute sõdade&nbsp;ajalugu. Neist sõdadest kõige suuremate kahjudega lõppes viimaks mõistmisega, et&nbsp;omavahel madistamine&nbsp;on ummiktee, mis pidurdab iga Euroopa riigi arengut. Sealt edasi, Euroopa Liidu loomisega oleme liikunud pigem ühiste huvide ja võimaluste loomise teel, mille aluseks on olnud tihe majandusalane koostöö. Koroonakriis aga näitas, kui habras võib olla riikidevaheline koostöö aastakümneid tegutsenud liidus.

Riho Terras | Euroopa päeval Euroopast, koroonakriisi valguses

Igasuguste hinnangute andmisel, eriti mis puudutab eriolukorda koduvabariigis, tuleks olla ettevaatlik. „Liiga vara veel öelda,” ütles Hiina punarevolutsionäär Zhou Enlai külma sõja päevil, kui temalt küsiti Suure Prantsuse revolutsiooni tähenduse kohta.

Mart Soidro | Eriolukorra lõpp ja hädaolukorra algus

Juba ammu on e-hääletamissüsteem oluliselt turvalisem kui näiteks e-panganduse standardid. Mis aga ei tähenda, et valimisseadusest tulenev valimiskorralduse kehtiv skeem oleks turvaline, sh hääletusprotseduur jälgitav ning kontrollitav. Ülemaailmses praktikas peetakse meie e-valimisi innovaatiliseks. Kõik pole aga nii, nagu pealtnäha paistab ja arvatakse. Ekspertide arvamused on seinast seina.

Avo Blankin | Läheme üle ainult e-valimistele

Alguses üks tõde, mis on nii ilmne, et ei vaja tõestamist, aga sedavõrd ohtlik, et vajab alailma meelde tuletamist. Nimelt: Euroopa Liit on bürokraatlik, iseennast taastootev kodaniku- ja inimvastane struktuur, mis vajab alailma järelvalvet ja kontrolli. Nii nagu igasugune hingetu ametnike-ühendus kannab endas ohtu nii kannab seda ka EL. Mis on seda ohtlikum, et on seadnud üheks oma eesmärgiks omaenese kõikvõimalike relvajõudude loomise.

Igor Gräzin | Ja nüüd siis Poola

Õhtuleht küsis keskkonnaministeeriumilt ülevaadet – mida on Rail Balticu projekti nimel tehtud, eriti pärast seda, kui peaminister Jüri Ratas ja majandus- ja taristuminister Taavi Aas palusid keskkonnaministeeriumil tarmukamalt tegeleda küsimustega, mis puudutab nende valitsemisala. Ministeeriumi tegevust kommenteerib kantsler Meelis Münt.

Keskkonnaministeeriumi kantsler: tahame, et kõik Rail Balticu sammud arvestaksid keskkonnaga maksimaalselt

Lõpuks ometi on saabunud eriolukorra lõpp. See on positiivne, kuid elukogenud inimesena väidan, et see pandeemia on jaotanud meie elu rangelt kahte ossa: enne ja pärast seda.

Adik Levin | Mida on meil õppida koroonakriisist

Kadestan pisut teid, pealinlasi. Teil on koroona ja karujaht, mul siin maal vaid lörtsihood ja lootus, et uba kunagi end vaost välja ajab. Aga neile, kes kõigega veel kursis ei ole, alustan kirjeldustega pisut kaugemalt.

Jaanus Järsi följeton | Põlluaasal hagijad

Kui mu poeg küsib mult aastal 2030, et mida ma mäletan aastast 2020, siis tõenäoliselt pole esimene vastus koroonaviirus, vaid fakt, et pidin jätma hüvasti koguni kolme armastatud eaka sõbraga.

Otto Oliver Olgo | Kaotasin karantiini ajal kolm olulist sõpra

Kommentaaridega anname Eesti inimestele võimaluse Õhtulehe külgedel julgelt, selgelt, mitmekesiselt, võimsalt kui ka huvitavalt sõna võtta. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Kommentaar

Ettepanek | On aeg neljapäevaseks koolinädalaks

Markus Väin | Maskid ja mõtted üksildusest

Manona Paris | Viie kilo võrra raskem ja vähemalt viie roa võrra targem (1)

Mart Soidro | Eriolukorra lõpp ja hädaolukorra algus

Avo Blankin | Läheme üle ainult e-valimistele (1)

Igor Gräzin | Ja nüüd siis Poola

Keskkonnaministeeriumi kantsler: tahame, et kõik Rail Balticu sammud arvestaksid keskkonnaga maksimaalselt

Adik Levin | Mida on meil õppida koroonakriisist

Jaanus Järsi följeton | Põlluaasal hagijad

Otto Oliver Olgo | Kaotasin karantiini ajal kolm olulist sõpra (2)

Einar Ellermaa | Kas need, kes kogu aeg tööl käisid, ei hooli oma eludest? (3)

Küsimus | Kes vastutab, kui pendelrändega kaasneb uus nakkuspuhang Eestis?

Küsimus | Miks avas Eesti pendelrände kõrge nakatumistasemega Helsingiga? (1)

Mart Soidro | „Kordan: „Toompead rünnatakse!”

Toomas Alatalu | Kuidas saavad kriisis hakkama naabrid?

Inga Raitar | Rail Baltic kui hea ja kurja tundmise puu vili (3)

SISUTURUNDUS

Seisukoht | Ärge kritiseerige Sildaru! (1)

Kätlin Konstabel | Kriisiaeg pole kõigile ühesugune trauma (1)

Ene Pajula | Kas kanda maski või mitte kanda, küsib mammi

Peeter Olesk | Kinnise maailma lävel

Tiina Tuum | Hipsterluse lõpp või uus algus?

Jaanus Järs | Kas maskid langevad?

Toomas Jürgenstein | Valitsusele hindeks kolm pluss

Riho Terras | Euroopa päeval Euroopast, koroonakriisi valguses

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED