1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Kui inimesega midagi juhtub, siis loomulikult helistatakse esimese asjana hädaabinumbrile 112 ning seejärel alustatakse elustamist. Südameseiskumise puhul on aga inimese päästmiseks aega kõigest viis minutit. Paraku ei pruugi kiirabi alati selle ajaga kohale jõuda. Siinkohal on suurepäraseks abiliseks <a href="https://aedseadmed.ee/" target="_blank">AED seadmed</a>, mida kasutades on 80% suurem tõenäosus, et inimene jääb ellu.

Südameseiskumise puhul on aega inimest päästa kõigest viis minutit – enne kiirabi saabumist aitab seda teha AED seade!

Ma pühendan sotsiaalvõrgustikele igapäevaselt üsna palju aega. Sirvin meie Instagrami ning vaatan üle Facebooki pealehel toimuvat. Viimasel ajal liigub internetis aina rohkem suurepäraseid pilte, mida teevad koertega jalutama tulevad vabatahtlikud. See on väga hea dünaamika, mis teeb rõõmu – positiivne tagasiside teeb me koertele ainult head!

Varjupaiga koeraga jalutama minek võib olla ohtlik… ühel päeval viidki loomakese endale päriselt koju!

Need ajad on möödas, kui seminarid ja koolitused pidid olema ranged laua taga istumised – nüüdseks mõistetakse, et produktiivsus ja inspiratsioon tekivad just loomingulisemas atmosfääris.

Kuidas muuta seminar või koolitus produktiivsemaks?

Aivar Kuusmaa on Eesti endine profikorvpallur, kes on mänginud nii Eesti koondises kui ka Kreeka ja veel mitme riigi korvpalliklubides, lisaks tulnud 1991. aastal NSV Liidu meistriks Tallinna Kalevi koosseisus. Aivar on ka treenerina juhendanud Eesti tippklubisid ja noortekoondist. Viimastel aastatel on ta hakanud&nbsp;huvi tundma <a href="https://www.bondora.com/et/aivar-kuusmaa?utm_source=ohtuleht&amp;utm_medium=sisuturundus&amp;utm_campaign=aivarkuusmaa" target="_blank">investeerimise vastu</a>.

Endine profikorvpallur Aivar Kuusmaa tegeleb investeerimisega: Bondoras tuleb raha vaid kontole kanda ja tunda rõõmu tulemustest!

ERR pole suutnud teha edukat kirjandussaadet ja kas rahvusringhääling peakski? Laiemas plaanis võiks küsida: mis oleks sellise saate eesmärk ning kellele seda tegema peaks? Neid küsimusi on väga palju ja ma ei usu, et nendele eriti mõeldud oleks. Kirjandussaate puudumine telekavast on aga suurem kultuuriprobleem, mida riik kuidagi lahendada ei suuda.

Mikk Pärnits | Kultuurisaadetes näeb vaid saepurust riigikultuuri

Eestis on teatud isikutel aeg-ajalt kombeks käed üles tõsta ja pahvatada: „Kas see ongi see Eesti, mida me tahtsime?!“ – suutmata uskuda, kuidas „nemad on meist jälle üle sõitnud“. Eriti just meediamaastikul ringi vaadates tuleb tõdeda, et tõepoolest esineb psühholoogiline ja sotsiaalne vastandumine meie ajal enneolematult karmidel ja kompromissitutel alustel. Arusaadavalt on see eriti võõrastav riigis, mis loodi alles hiljuti võrdlemisi ühtsetel alustel ja eesmärkidel.

Markus Väin | Polariseerumisest – kas selline ongi tõejärgne maailm?

Libauudis läinud nädalal Eestit külastanud Soome peaministri Sanna Marini ettepanekust kehtestada lühem töönädal tekitas Soome valitsuse PR-osakonnale küll kõvasti peavalu ja klaarimist, kuid üle maailma suurtes meediaväljaannetes diskussiooni põhjustanud mõttetera on väärt, et sellega flirtida. Kui soomlased pesid valeuudise järel käed teemast puhtaks, siis ehk tuleks Soome lahe lõunakaldal härjal sarvist haarata ning idee endale kaaperdada.

Taavi Libe | Libauudis lühemast töönädalast võiks saada Eestis reaalsuseks

Hea tuttav husaarajakirjanik Mart Soidro on võtnud käsile teema, mis ilmselgelt mitte ainult talle, vaid kõigile meile ühel või teisel moel lähedane on – alkoholipoliitika (Mart Soidro „Joomise piiramisest – rohkem kainet mõistust!“ 6. detsember 2019, Õhtuleht). Soidro nimetab riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis arutusel olnud piiranguid Valge mustaks stsenaariumiks ja põhjendab karmi hinnangut oma värvikate läbielamistega 1985. aastal alanud Mihhail Gorbatšovi karskuspoliitika aastatel.

Jaak Valge | Valge viin ja must stsenaarium

Unustage USA riigipea Donald Trumpi vägitükid Iraaniga seoses ja korraks lahvatanud III maailmasõja hirm, sest maailma on halvanud „tegelik“ katarsis – üks mõõdukalt edukas näitlejanna on Suurbritannia kõige menukama printsi pannud koos endaga tegema Mexitit. Miks Sussexid ei taha enam osaleda kuninglikus pärisorjuses ega lasta end kõmumeedial ja trollidel peksta?

Manona Paris | Mexit – või siiski Hexit? Ehk kuidas päästa oma perekond

Juba neljandat kuud käib Keskerakonna Tartu piirkonnas suuremat sorti lehmakauplemine – hoolimata kõrgemalt tulnud parteilisest korraldusest ei nõustu abilinnapea Monica Rand oma kohalt tagasi astuma.

Mart Soidro | Koomikutest kohalikul tasandil

Mammi räägiks hea meelega ainult millestki heast, aga tõsi see on, et parteid ja valitsus hoolitsevad vägagi selle eest, et meil siin igav ei hakkaks ja rahu maa peale ei tuleks. Nüüd&nbsp; siis teevad seda ettevõtjad ka. Annab ikka välja mõelda midagi sellist, nagu oli apteegistreik pühade eel! 

Ene Pajula | Mammi ei pilluks kive soomlaste kapsaaeda

Kui otsida märgilist uut suures poliitikas aastavahetusel 2019/20, siis söandaks esimeses järjekorras mainida maailma esiliidrite sõnavõttudes ja hoiakutes ootamatult välja löönud tigedust, mida pole nende puhul varem täheldanud. Pealegi kokkuvõtete või suurte otsuste tegemise ajal.

Toomas Alatalu | Tigedad liidrid ja küsitavad otsused

Peaaegu terve iseseisvusaja Eestis tegutsenud loomakaitseorganisatsioonid on teinud head tööd. Nii loomaõigus- kui ka kaitseteemad on igale kodanikule teada, arvamusi ja hoiakuid neisse on erinevaid ja palju, aga loomakaitsekultuur on kindlasti paremal tasemel kui paarkümmend aastat tagasi. Ilma vabatahtliku tegevuse ja heatahtlike annetajateta seda muidugi juhtunud ei oleks. Isehakanud ja -õppinud (sest muud võimalust ei olegi) loomakaitsjad on kulutanud kümneid tuhandeid tunde, et loomade elu parem oleks, et ühiskond ainult inimese heaolust ei hooliks ning et tänapäevane loomadesse ja kogu keskkonda suhtumine oleks Eestis vähemalt samal heal tasemel kui mujal Euroopas.

Kadri Taperson | Vabariigi aastapäeva vastuvõtt karusnahavabaks

Sattusin mõnevõrra segadusse, kui ei leidnud ühestki meie ühiskeelt sisaldavast sõnaraamatust korralikku määratlust sõnale „proviisor“. Ma ei pea siin silmas proviisoriharidust. Korralik määratlus peaks näitama ära eeskätt seda, kes on proviisor apteegis ja üldse ravimiasjanduses.

Peeter Olesk | Surm või kutse elule ja ärile

Igal aastal üks ja seesama. Olles söönud kõhu hapukapsaid ja vorste täis, viskad pilgu talvisesse tähistaevasse ja mõtled igavikuliselt: kas paisumine on igavene? On see võimalik, et miski (no näiteks vöö ümbermõõt) saab kasvada lõputult?

Marek Reinaas | Kas kapitalism on surnud?

Mulle meeldib joonistada ja maalida. Lihtsalt oma lõbuks. Loodust, lilli-liblikaid ja meeleolupilte võib paberile jäädvustada igaüks, kes tunneb värvimaailma kutset. Ei pea minagi end andekaks kunstnikuks, kaugel sellest! Hobust ja autot oskan kujutada vaid külgvaates.

Siiri Laidla | Kõige teravam pliiats

EKRE ja Isamaa otsus mehitada nimetamiskomitee oma inimestega paneb kukalt kratsima. Süvariigi ja ametkonnaga sõdiva EKRE puhul on nende motiivid mõistetavad. Pealegi on neil ripakile jäänud inimesi omajagu. 

Mart Soidro | Nimetamiskomitee politiseerimine – tagasi minevikku

Detsembris ilmus Mart Laari monograafia Johann Voldemar Jannsenist, kelle sünnist möödus eelmisel aastal 200 aastat. Meie rahvusliku ärkamise suurkuju teeneid on raske üle hinnata, ometi on ta nii elu ajal, aga eriti postuumselt saanud räige kriitika ja ülekohtu osaliseks. Enamgi veel: Vello Salo hinnangul on Postipapa kõige laimatum tegelane Eesti ajaloos.

Mart Soidro | Aeg paneb kõik paika

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe, endise siseministri Kalle Laaneti sõnul võiks politsei- ja piirivalveamet (PPA) tõsiselt kaaluda teenindusbüroode lahti hoidmist ühel päeval nädalas ka kella 19ni, et inimestel säiliks võimalus pärast tööaega büroos uusi dokumente taotleda ja nendele sinna järgi minna. Kui seni sai Tallinnas uut ID-kaarti või passi taotleda ka pärast tööpäeva lõppu kuni kella 19ni, siis alates 2. jaanuarist on see võimalik vaid tööajal, kuni kella 17ni. Selle abil soovib PPA suunata inimesi taotlema isikuttõendavaid dokumente internetis.

Kalle Laanet: PPA võiks tõsiselt kaaluda teenindusbüroode kauem lahti hoidmist ühel päeval nädalas

<em>Õhtuleht avaldab president Kersti Kaljulaidi aastalõputervituse täismahus.</em>

Presidendi aastalõputervitus | Aasta, mil muna õpetas kana

TOP 10 | Lõppeva aasta tähttegijad

Venemaa presidendi Vladimir Putini aastakõnest föderaalkogule (riigiduuma + föderatsiooninõukogu) sai suurem sündmus, kui seda oodati. Tavaliselt on need kõned kõlanud poolteist-kaks kuud hiljem ja Kremlis, ent sedapuhku oli esinemiskohaks maneeži suur saal, kus Putin pidas oma kuulsa presidendivalimiskõne märtsis 2018. Toonane esinemine kujunes tõeliseks show’ks, sest kõnelejast paremal ja vasakul olnud ekraanidel liikus sõjatehnika ja lendasid &nbsp;Venemaa uued raketid, millest mõni maandus silmnähtavalt Ameerika territooriumil.&nbsp;

Toomas Alatalu | Miks Putinil äkki kiire hakkas?

Eesti kütuseturul toimuvat&nbsp;ei oska ette ennustada isegi „Selgeltnägijate tuleproovis“ osalejad. Küll aga on toimuvat varmad kommenteerima kütusemüüjad, kes on targemad kui Bill Gates või Bloombergi analüütikud kokku. Jaanuri algul tõusis hind tanklates kõigi aegade kõrgeimale tasemele, kui bensiin 95 ja diisel maksid 1.449 eurot liiter. Sellega ületati sendi võrra 2012. aasta tase. Põhjendused on müüjatel varnast võtta.

Vambola Paavo | Kallis kütus kägistab majandust

Alkoholi liigtarvitamise tõttu kannatavad ka need inimesed, kes ise alkoholiga ei liialda. Joobes juhtimine on kindlasti üks enim silma torkav probleem. 

TERVISE ARENGU INSTITUUDI JUHT: „Alkoholisõltuvus ei ole süütegu, kuid joobes juhtimine on.“

PPP (<em>public-private partnership</em>, avaliku ja erasektori koostöö) puhul on räägitud, et võrreldes laenuraha kasutamisega on ehitus kallim. Hind pole aga suurim probleem. Kõige hullem on ikkagi see, kui PPPd ei tehta mitte erasektori kaasamise pärast, vaid selleks, et minna mööda eelarvereeglitest, nagu tehti erisuguste meetodite abil Kreekas enne majanduskriisi. PPP lai kasutamine hägustab arusaama riigi rahalistest võimalustest ja lõpuks vähendab neidsamu võimalusi.

Kaspar Oja | Poliitikutest, järelmaksuga teedest ja Kreekast

Kuigi Kalev Kallo mõisteti Savisaare-nimelisel sajandi kohtuprotsessil tingimisi vangi, siis pole mõtet spekuleerida, milline olnuks kohtu otsusel Edgar Savisaare enda saatus, kui teda poleks kohtu all olemisest juba varem vabastatud. Väikese vihje saame aga sellega, et kohtu otsusega saab ta arestitud sularaha tagasi ja riik maksab kinni tema õigusabikulud 3237 euro ulatuses.

Juhtkiri | Keskerakonna prillikivi ja teised õiged mehed

Karistuspoliitikas tehti 2017. aastal ulatuslikke muudatusi taltsutamaks joobes juhtimisi. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri hinnangul on vara veel rääkida muudatuste mõjust, kuid olemasolevate andmete najalt saab öelda, et kriminaalses joobes juhtide arv on püsinud stabiilsena.

Justiitsministeeriumi asekantsler: kriminaalses joobes juhtide arv pole kahe aasta jooksul langenud

„Avameelselt Rail Balticust!“ on sobilik üleskutse ka arhitektuurivallas. Hiljuti lõppenud Rail Balticu Ülemiste terminali ideekonkurss, kus edukate läbirääkimiste korral jätkub ilmselt koostöö Zaha Hadidi bürooga, esindab suurepärast näidet buumiaegsest suurushullusest ja identiteeditusest. Nõnda peaks tulema lähikümnendil Tallinna piirile peale Kaunasesse sõitva rongi droonivaates suusahüppetorni ja jäämäe hübriidi meenutav koloss.

Karin Paulus | Ülemiste tulevane jaamahoone kui suurushullustus

Kommentaaridega anname Eesti inimestele võimaluse Õhtulehe külgedel julgelt, selgelt, mitmekesiselt, võimsalt kui ka huvitavalt sõna võtta. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Kommentaar

Mikk Pärnits | Kultuurisaadetes näeb vaid saepurust riigikultuuri (2)

Markus Väin | Polariseerumisest – kas selline ongi tõejärgne maailm? (11)

Mart Soidro | Nimetamiskomitee politiseerimine – tagasi minevikku (47)

Toomas Alatalu | Miks Putinil äkki kiire hakkas? (2)

Vambola Paavo | Kallis kütus kägistab majandust (41)

TERVISE ARENGU INSTITUUDI JUHT: „Alkoholisõltuvus ei ole süütegu, kuid joobes juhtimine on.“ (32)

Kaspar Oja | Poliitikutest, järelmaksuga teedest ja Kreekast (30)

Juhtkiri | Keskerakonna prillikivi ja teised õiged mehed (17)

Justiitsministeeriumi asekantsler: kriminaalses joobes juhtide arv pole kahe aasta jooksul langenud (26)

Karin Paulus | Ülemiste tulevane jaamahoone kui suurushullustus (35)

Taavi Libe | Libauudis lühemast töönädalast võiks saada Eestis reaalsuseks (19)

Jaak Valge | Valge viin ja must stsenaarium (20)

Manona Paris | Mexit – või siiski Hexit? Ehk kuidas päästa oma perekond (26)

Mart Soidro | Koomikutest kohalikul tasandil

Ene Pajula | Mammi ei pilluks kive soomlaste kapsaaeda (28)

Toomas Alatalu | Tigedad liidrid ja küsitavad otsused (1)

SISUTURUNDUS

Kadri Taperson | Vabariigi aastapäeva vastuvõtt karusnahavabaks (40)

Peeter Olesk | Surm või kutse elule ja ärile (2)

Marek Reinaas | Kas kapitalism on surnud? (32)

Siiri Laidla | Kõige teravam pliiats

Mart Soidro | Aeg paneb kõik paika (8)

Kalle Laanet: PPA võiks tõsiselt kaaluda teenindusbüroode kauem lahti hoidmist ühel päeval nädalas (46)

Presidendi aastalõputervitus | Aasta, mil muna õpetas kana (227)

TOP 10 | Lõppeva aasta tähttegijad (2)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED