1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Tule ja osta kõik jõulukingid meilt! Ainult meie pakume parimaid kingiideid! Parimad pakkumised jõuludeks! Nii kutsub meid reklaam televiisoris, raadios ja plakatitel.

Teeme ise imelised jõulud

Kõige lihtsam ja turvalisem moodus esimese langevarjuhüppe tegemiseks on tandemhüpe: sõidad Koigi lennuväljale, varsti astud lennukisse ja seiklus algab. Seetõttu on tegemist suurepärase kingiga nii sünnipäevadeks, poissmeeste- ja tüdrukuteõhtuteks ning loomulikult ka jõuludeks.

Tandemhüpe – kõige lihtsam viis lennata!

Tallinna südames Rotermanni kvartalis asuv Nomad Resto on ideaalne paik nii jõulu- kui ka aastavahetuse pidudeks. Elamust pakuvad nii vau-efektiga tipptasemel toit (milles on rahvusvahelised maitsed segatud kodumaistega), maitsekas interjöör kui ka soojad ja abivalmis töötajad.

Nomad Resto on vägev paik jõulu- ja uusaastapidudeks!

2007.a kehtestas Esperantina volikogu liige Arimateio Dantas kohaliku seaduse, mille kohaselt on meestel seadusevastane lõpetada seks ilma, et tema naine oleks orgasmini jõudnud. Sellega tahtis ta heastada oma naisele kõik need aastad halba seksi. Seda me ei tea, kuidas rikkumise korral õigluse kehtestamine&nbsp;oleks pidanud aset aset leidma. Kujutame vaid ette, kuidas vihane abikaasa murrab kohtu uksed maha ja nõuab kompensatsiooni. Brasiilased juba teavad, kui tähtis on orgasm paarisuhtes.

Naise 11 orgasmi seadusega kohustuslikuks

Kui rääkida pensionidest, siis võiks erakondade poliitikutel olla siiski üks ja sama eesmärk – tagada riigi võimaluste piires võimalikult suur kindlustunne eakatele ning kindlustada samal ajal ka pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus. Lihtsamini öeldes – suurem pension täna ning kindlam pension homme. Valitsuse kavandatav teise pensionisamba nn reform võib kahandada praeguste eakate pensione, aga kindlasti kahjustab see pikas perspektiivis Eesti pensionisüsteemi ja muudab väga paljude inimeste tulevased pensionid väiksemaks.

Indrek Saar | Pensionisamba „reformi“ neli negatiivset stsenaariumi

Kas just esimeses järjekorras, aga igatahes on see koht, mida iga inimene vajab sünnist surmani ja mille puudumist märkame alles siis, kui seda enam ei ole.

Ene Pajula | Kellele siis apteegid ei meeldi, küsib mammi

Eesti keele kaitse on teema, mis ei kao, kuni me ise ei kao. Paraku kõigub meie püsimine rahvana ja meie keel II maailmasõjast saadik noateral ning me ei saa seda küsimust ilmselt kunagi päevakorrast maha. Nagu öeldud – kuniks on meid endid.

Lauri Vahtre | Ilus keel – elus keel

Linnaosavanem Svet arvab, et Tallinna linnavalitsuses on nelja erakonna koalitsioon. Abilinnapea Riisalu on kaasanud kõiki osapooli, kes ise ka ei tea, et nad kaasatud on olnud. Linnaosakogud on arutanud ja kooskõlastanud ideid, millest eelnõu ei räägigi. Volikogu keskfraktsiooni distsipliin mureneb. Ehk lugu sellest, kuidas Kõlvarti linnavalitsus kraavi sõitis.

Joosep Vimm | Vassimine ja segadus ajasid linnavalitsuse alkorongi kraavi

Kirjutasin kahe nädala eest (Õhtuleht, 15.11.2019), et on erinevaid teid ja temposid, kuidas vabastada ametist rünnaku alla sattunud minister, „kellest enam elulooma ei saa”. Jüri Ratas otsustas tegutseda tasa ja targu ning moodustada komisjoni, kes annab õigusliku hinnangu maaeluminister Järviku tegevusele. Selle liikmeid nähes oli mulle kohe selge, et mingit kinnimätsimist ei tule: koalitsioonierakondade kõige ustavamad koerad – piltlikult öeldes, muidugi! – seal ei sehkenda.

Mart Soidro | Orwelli „Loomade farmi“ lehitsedes

Endine välis- ja kaitseminister Sven Mikser kirjutab, et järgmisel nädalal toimub NATO tippkohtumine Londonis, on diplomaatide poolt juba pikalt ettevalmistatud, ehk paberid-otsused ootavad vaid riigijuhtide heakskiitu. Ühendriikide president Donald Trump aga ei pruugi ettekirjutatud stsenaariumi järgida, eriti kui miski teda ärritab.

Sven Mikser: NATO tippkohtumine võib äparduda, kui Trumpi ärritatakse

Mida ma tean haridusest? Mitte midagi. Olen kõigest umbes 20 aastat erinevates koolides õppinud, kuus aastat ülikooli õppejõud olnud, neli last on jõudnud ülikooli ja kaks on veel põhikoolis – mitte midagi.

Ats Miller | Hariduses ei tohi latti alla lasta

Mammi ei teagi, kas rõõmustada või kurvastada, aga hiljemalt nüüd on Jüri Ratas täiega&nbsp; tõestanud, et Kaja Kallasel oli õigus, kui ta ütles, et Ratas müüks Eesti Venemaale maha, kui sellest sõltuks tema peaministriks jäämine. Tegelikult on ta seda juba teinud, loovutades Eesti EKRE pantvangiks ja ega ekrelasedki sellest suurt saladust tee, et Kremli elukorraldus on neile meelepärane.

Ene Pajula | Mammi meelest tuleks korraldada uus öölaulupidu

Ligi pool sajandit tagasi lisandus Tartu ülikooli õppeprogrammi aine nimega „Sissejuhatus erialasse“. Seda loeti kaks tundi nädalas ilma arvestuse ja eksamita. Kõrgelennuliselt arutledes võinuks aine kaudu saada ülevaate sellest, mis on <em>humaniora </em>ja kuidas kujuneb filoloogiline vaatepunkt mitmesugustele tekstidele sõltuvalt sellest, kas neid kirjutatakse, loetakse (ette), esitletakse (kõnekunst) või lauldakse (rahvalaul – aga mitte ainult). 

Peeter Olesk | Sissejuhatus ülikooli

Lev Tolstoi on öelnud „Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus“. Osades keeltes on kodu ja maja samatähenduslikud sõnad. Eestlase jaoks on ainumõistetav, et kodu on kodu, mitte lihtsalt maja. Eesti on omandikeskne ühiskond. Me parem omame kui üürime ja oleme omandi kaudu seotud oma kogukonnaga. Sellisele suhtumisele panime aluse 1990ndatel läbi radikaalsete omandireformide, mis väärtustasid eraomandit ja tugevat keskklassi. Tänu neile reformidele said varatud varakaks ja ühes sellega tekkis ka vastutus oma kodu ja ühiskonna ees.

Priidu Pärna | Minu kodu on minu pensionisammas

<em>Kalle Kroon kirjutab vastuseks Paide linnapea Priit Värki (Isamaa) 22. novembril ajakirjanikele antud kommentaarile, et <a href="https://www.ohtuleht.ee/984301/moned-neegrid-ei-sure-kunagi-paide-linnavolikogu-ja-ekre-saadikuruhma-liige-kandis-rassistliku-sonumiga-sarki" target="_blank">rassistliku sõnumiga särki kandnud Paide linnavolikogu liige Andres Põllu polevat piisavalt pädev volikokku kuulumiseks</a>, et särgiskandaal on kontekstist välja kistud.</em>

Kalle Kroon | Priit Värkist Paides ehk Kuidas olla linnapea?

Mida Švejk kohtas ja mida meie saame kohtama? Jutt on sõjavälja tribunalist, millega Švejkil oli tegemist ala ja ilma. Kohtu-uurija Bernis Austria-Ungari sõjaväest kinnitas: „Ärge arvake, et seisate kohtulaua ees, kus&nbsp; teie asja uurivad poole aruga tsivilistid. Meil on sõjakohtud.&nbsp; K.u.k. Militargericht.“ Ehk siis keisrelik-kuninglikud sõjakohtud.&nbsp; Meil on nüüd tahetud luua midagi samasugust.

Igor Gräzin | Švejk Eesti sõjakohtu ees

Suur oli mu rõõm, kui lõin lahti ajalehe The Economist. Lehe neljandalt küljelt algas pikk ja põhjalik analüüs olukorrast Eesti pangandusturul. Tasakaalukalt, hästi argumenteeritult ja hea ajaloolise üldistusega kirjatöö keskendus väga-väga valusale rahandusteemale – rahapesule, mis paraku on puudutanud õige mitut Eestis tegutsevat panka.

Mart Riikoja | Minister rebis rahapesuskandaali alasti

Peaaegu kaks kuud tagasi sattusin sõna otseses mõttes valgustavasse situatsiooni. Olin tööalaselt ühe päeva seotud mitme naisega, keda tunnen ammu. Naistega, kes loevad end konkreetselt feministideks. Kahega neist olin kirjutanud koos avaliku kirja seoses sellega, et Eesti kultuurkapitali Ela ja Sära stipendiumi suuruses 15 600 eurot oli pälvinud Eesti kunstiakadeemia endine professor Marco Laimre, kel oli kontol politseini jõudnud asi: juhuslikult talle ette sattunud sama kõrgkooli (nais)tudengi füüsiline ründamine avalikul üritusel (see juhtum on ainus, mis neist iial on võtnud juriidilise pöörde).

Sandra Jõgeva | Olla radikaalne feminist?

Tere! Mina olen Manona Visnapuu-Helk-Paris, trollisööt juba 19 aastat. Osa minust on siiralt rõõmus, et lõpuks ometi on ühiskond hakanud&nbsp;trolliähvardusi tõsiselt võtma – sest väga pikalt öeldi, et see on su enda süü – kes sul käskis silma paista? Teine pool aga ohkab, sest mis seal ikka väga lahenduseks pakutakse.

Manona Paris | Trollisööt juba 19 aastat ehk Tere, teil tuleks jalad murda

Viimasel ajal saab Eestimaal alati palju nalja. Oleneb muidugi kohast, igal pool küll ei saa. Stopp! Kange kihk on kiusatusele alluda ja seda Jüri Üdi luuletust edasi tsiteerida. Jõuda otsapidi ka Türile, aga kas Õhtulehe arvamusrubriik on koht, kus pikantsetel seikadel pikalt ja põhjalikult peatuda? Arvan, et mitte.

Mart Soidro | Naljakat pole siin midagi

Üks levinumaid müüte prokuratuuri kohta on, et prokuratuur lekitab endale kasulikku menetlusinfot. Väidetavalt lekitame infot kahtlustatavate ja kahtlustuste kohta ning teeme valikuliselt avalikuks terveid kriminaaltoimikuid. Ja milleks? Väidetavalt selleks, et inimesi karistada avaliku häbistamise ja hirmutamisega. Kuid see ei vasta tõele.

Taavi Pern | Müüt: prokuratuur lekitab infot

Inimesi, kes söandavad tehnoloogilisi uuendusi kritiseerida, tabab tihti kõrvutus ludiitidega. Mäletatavasti kutsuti ludiitideks inimesi, kes nägid tehnoloogilises innovatsioonis rohkem häda kui õnnistust. Toona oli probleemiks see, et uudsed kangatootmise masinad jätsid suure hulga oskustöölisi äkitselt oma leivast ilma. Nende lahendus tekkinud olukorrale oli robustne ja sirgjooneline – masinad tuleb puruks peksta. Tänapäeval pole aga haruldane sama robustne ja sirgjooneline lähenemine neile, kes tehnoloogia leviku pahupoolele osutavad. „Kuradi ludiit jälle, tagasi puu otsa, vä?!“ Olgu. Katsume vaadata rahulikumalt terviku poole.

Mihkel Kunnus | Ludiidid märatsevad ühispõllul

Nii armastas öelda üks mu vana sõber, kuulus kursusevend, kes troonib praegugi meie mõjukate edetabeli tipus (nimi on toimetusele teada). Seda juba ülikooli ajal, üle kolmekümne aasta tagasi, kui õhtu edenedes asi üle käte kippus minema. Aga ka siis, kui võõrvõim meie peal oma tömpe kombitsaid katsetas.

Mart Soidro | Joomise piiramisest – rohkem kainet mõistust!

Prokuratuur on oma otsustes sõltumatu ning see on tagatud seadusandlike, järelevalveliste, ühiskondlike, organisatoorsete ja inimlike kaitsevallidega.

Lavly Perling | Müüt: prokuratuur on poliitiliselt kallutatud

Riigikogu sotsiaalkomisjoni asjatundmatus kanepi-küsimuses on näha ka palja silmaga. Kanepi reguleerimise mõtte läbikukutamine ilma sisulise aruteluta ja vaid asjatundmatute tegelaste arvamusele toetudes on asja üks pool. Hullem on teadmine, et riigikogu liikmed ja ennast ekspertideks nimetavad inimesed jätkavad järjekindlalt teaduslike uuringute ja teiste riikide kogemuste eiramist, asendades teadmisi õõnsate poliitiliste loosungite ja hirmujuttudega.

Aleksander Laane | Riigikogu avagu kanepi ees silmad

Eestimaal praegu toimuv pole midagi muud kui valimistel kaotatud võimu tagasivõtmise katse, milles ründav pool on suure osa oma loosungitest ja võtetest laenanud USA Demokraatlikult Parteilt ja seda toetavalt ajakirjanduselt.

Toomas Alatalu | Eestist, USAst ja tühjast kohast Euroopas

Piparkook ja mandariin – kaks olulist toidulauaelementi, ilma milleta poleks detsembrikuu päris õige. Neile, keda see valgustatus pole veel tabanud, võin anda väikese vihje: kõige parema jõulumaitsete buketi toob see, kui haugata piparkooki ja mandariini korraga. Maitsenäsad saavad niimoodi tööd täies ulatuses. Ühelt poolt krõbeda küpsetise rohkete vürtsidega rikastatud maitse ning sellele vastukaaluks puhas ja mahlane tsitrus. Kombinatsioon, mis nii mõnelegi võib tunduda vastuvõetamatu, aga teine naudib seda samamoodi nagu kultuslikku toidukombot maapähklivõid moosiga või vähetuntumat, aga vähemalt sama maitsvat värsket tomatit suhkruga.

Taavi Libe | Toiduhüsteeriast tulvil aasta lõppakord

Pärast Tõnu Õnnepalu loobumist kolmeks aastaks priimat elu tõotanud kirjanikupalgast pole ma kirjandusega seotud tuttavatelt kuulnud muud kui imestamist: mis tal viga on? Teist korda järjest veel, hull peast! See on ju riigi raha, millest peaks ometi täiesti ükspuha olema, sest kes sind ikka nii väga kontrollib. Kui vaatad, mida praegused palgalised kirjandusrindel korda saatnud on, pole enamiku teoste juures midagi ületamatut või erakordset.

Katrin Pauts | Kuidas olla hea alam kirjanduskuningriigis

Kommentaaridega anname Eesti inimestele võimaluse Õhtulehe külgedel julgelt, selgelt, mitmekesiselt, võimsalt kui ka huvitavalt sõna võtta. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Kommentaar

Indrek Saar | Pensionisamba „reformi“ neli negatiivset stsenaariumi (24)

Ene Pajula | Kellele siis apteegid ei meeldi, küsib mammi (7)

Mart Riikoja | Minister rebis rahapesuskandaali alasti (13)

Mihkel Kunnus | Ludiidid märatsevad ühispõllul (4)

Mart Soidro | Joomise piiramisest – rohkem kainet mõistust!

Lavly Perling | Müüt: prokuratuur on poliitiliselt kallutatud (54)

Aleksander Laane | Riigikogu avagu kanepi ees silmad (34)

Toomas Alatalu | Eestist, USAst ja tühjast kohast Euroopas (1)

Taavi Libe | Toiduhüsteeriast tulvil aasta lõppakord (20)

Katrin Pauts | Kuidas olla hea alam kirjanduskuningriigis (6)

Lauri Vahtre | Ilus keel – elus keel (9)

Joosep Vimm | Vassimine ja segadus ajasid linnavalitsuse alkorongi kraavi (2)

Mart Soidro | Orwelli „Loomade farmi“ lehitsedes (6)

Sven Mikser: NATO tippkohtumine võib äparduda, kui Trumpi ärritatakse (28)

Ats Miller | Hariduses ei tohi latti alla lasta (4)

Ene Pajula | Mammi meelest tuleks korraldada uus öölaulupidu (19)

SISUTURUNDUS

Peeter Olesk | Sissejuhatus ülikooli (1)

Priidu Pärna | Minu kodu on minu pensionisammas (1)

Kalle Kroon | Priit Värkist Paides ehk Kuidas olla linnapea? (3)

Igor Gräzin | Švejk Eesti sõjakohtu ees (13)

Sandra Jõgeva | Olla radikaalne feminist? (12)

Manona Paris | Trollisööt juba 19 aastat ehk Tere, teil tuleks jalad murda (15)

Mart Soidro | Naljakat pole siin midagi (2)

Taavi Pern | Müüt: prokuratuur lekitab infot (13)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED