1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

2017. aastal teenis ravimimüügifirma Pfizer ainuüksi USA-s Viagra müügi pealt 1,2 miljardit dollarit.&nbsp; See on muljetavaldav summa ja selge märk meeste uskumusest, et naisele on vaja enamat kui see, millega loodus neid varustanud on. Kuigi 85% naistest on oma partneri peenise suurusega rahul, tekitab meestes ebakindlust nii nende meheau suurus kui ka erektsiooni kestvus. Mehed tahaksid kõik olla Superman’id oma naise jaoks, ent selleks ei pea endale keemiat sisse ajama. Magamistoas saab kangelast mängida vallatute seksleludega, teab <a href="https://mustpanter.ee/" target="_blank">erootikapood Must Panter</a>.

Peenisekadedus piinab mehi

Vannituba.ee pakub oma valikus Aquatori vanne, mis on toodetud Eestis. Toodetega saab tutvuda <a href="https://www.vannituba.ee/" target="_blank">Vannituba.ee</a>&nbsp;salongides (kuni oktoobri lõpuni 20% soodustust Aquatori toodetele) Tallinnas Järve keskuses ja Tartus Eedeni keskuses ning kodulehel <a href="https://www.vannituba.ee/" target="_blank">www.vannituba.ee</a>. Pakume ka toodete transporti paigaldust ja vajadusel vana utiliseerimist.&nbsp;

Mis on hüdromassaaž ja kuidas see tervisele mõjub?

Kui tavaliselt on outletid pigem ühe brändi põhised poed, siis Ohoo Outlet on korraldamas Eesti kaubanduses revolutsiooni – tegemist on multioutletiga, kust võib leida rõivabrände kogu maailmast. Kokku on valikus üle saja erineva brändi, nende hulgas näiteks Pilgrim, Jack&amp;Jones, Vero Moda, Tommy Hilfiger, Pepe Jeans, Triumph, Marc o'Polo, Tom Tailor Kids ja paljud teised.

Uut tüüpi outlet teeb Eestis kaubandusrevolutsiooni 

Noor arst Jekaterina on täitnud oma unistuse ja vabanenud lühikese ajaga 17 üleliigsest kilost! Loe intervjuud ja saa teada, kuidas ka sina võid saada oma ideaalse keha.

NÜÜD VÕI MITTE KUNAGI: arst jutustab, kuidas vabaneda 17 üleliigsest kilost

LGBT teemad on sellised, mille peale kogukonnast väljaspool olevad inimesed kuigi palju ei mõtle. Nüüd on siiski avalik arutelu alanud, põrkudes rünnakutest selle kogukonna esindusorganisatsiooni vastu. Juba täheühend LGBT — üldnimetus inimestele, kes ei ole heteroseksuaalse orientatsiooniga või kelle sünnil määratud sugu ei vasta nende tunnetuslikule soole — koondab enda alla väga erinevaid ühiskonnagruppe ning on tulnud laiemasse ühiskondlikku teadvusse alles kümmekond aastat tagasi. Seetõttu on selgelt aru saada, miks on suhteliselt palju neid, kes ei oska või suuda vaadata selle suhteliselt ebaõnnestunud “tähesupi” taha. Tegelikult pole ka LGBT korrektne, sest ei kajasta kõiki seksuaal- ja soovähemusi.

Kari Käsper | Rünnakud LGBT kogukonna vastu on rünnakud vabaduse vastu

15. oktoobril tähistatakse üle maailma pimedatele ja vaegnägijatele pühendatud valge kepi päeva. Märgates sel päeval valge kepiga vaevu liikuvat pimedat või vaegnägijat, tuleb paljudele meelde, et on olemas üks üsna suur hulk inimesi meie ümber, kes kõige lihtsamalt väljendudes ei näe. Tavalisele inimesele on nägemine niisama loomulik asi nagu hingamine. Ta silmad haaravad endasse kõik teda lähemal või kaugemal ümbritseva, nii kauni kui ka inetu. Ta näeb teel sõitvat autot, mis võib ohtu kujutada, ta näeb kurjakuulutava olekuga isikut, kes on ehk isegi relvastatud.

Jaanus Riimets | Pimeduse tagamaadest

Laupäeval suurejoonelist aasta õpetaja galat jälgides meenus mul tabav sketš, mida nägin mõni aasta tagasi USA koomikute Keegan-Michael Key ja Jordan Peele’i „Tujurikkuja“-laadses naljasaates. Nad viskasid villast USAs igasugused piirid ületanud profispordi kultuse üle, kus parimaid jalg- ja korvpallureid võrreldakse ööpäev läbi väntavates telekanalites kõikide näitajate järgi, alustades hüppevõimest ja lõpetades vasaku jala väikese varba kõverusega.

Taavi Libe | Hea õpetaja pole superkangelane, vaid tavaline inimene

Viimasel ajal on mind tabanud üks vihahoog teise otsa, kui näen, kuidas meedia meil ja mujal kurjategijatele pakub just seda, mida nad ootavad – kurikuulsust. Kui tahes õilsaid õigustusi naisepeksja “kahetsuse” eksponeerimisele ka ei leitaks, on ikkagi parem, kui ta poleks püünele üldse pääsenudki. Kui oled kurjategija, võiks ignoreerimine olla su karistuse osa.

Katrin Pauts | Ära mölise, kaabakas!

Alateadvus korrastab maailma aluslike tunnuste põhjal, kõige ürgsemalt loevad soo ja vanuse kriteerium. Lapsepõlve mõistatusmängu vormelis „Kukk või kana, noor või vana?“ paljanduvad alateadvuse esmased teljed: kas noor mees või vana mees, kas noor naine või vana naine.

Linnar Priimägi | Keegid ja mittekeegid

Mihkel Muti jutukogu „Kerge meel” (1988) lõpus on kriitik Horrimanni kaks nekroloogi. ENSV Kirjanike Liidu ametlikus järelhüüdes toonitati, et „Horrimann oli nõudlik nii enese ja teiste vastu, kuid sellest hoolimata armastas väga inimesi, tundes nende vastu elavat huvi. Nii oli täiesti loomulik, et üheks tema meelisharrastuseks kujunes näpujälgede kogumine.”

Mart Soidro | Tallinna televisiooni kuulsusetu lõpp

Riigieelarve eelnõu avaldamisega samal ajal tegi peaminister ka üleskutse maksudebatiks. Väga vinge algatus, mis väärib täiesti teist lähenemist ja vähem vanade, läbi vaieldud mõtete taasesitust.

Eesti 200 | Noored maksku vähem tulumaksu

Vastuväidetes teise pensionisamba vabaks laskmise vastastele on seni põhilisteks ja ainsateks argumentideks olnud selle sammu mõju majandusele. Ometi on väited minu arvates olnud üsna lahjad ja loosunglikud ja millegipärast ei ole tekkinudki küsimust – ehk on pensionisüsteemi kidumise põhjused süsteemis endas? Tasub muuseas tähele panna, et II samba põhilisteks toetajateks ja hirmujuttude jutlustajateks on olnud pangandusega seotud analüütikud (kui jätta kõrvale mõned erakonna poliitikud). Tasuks küsida:&nbsp;cui bono,&nbsp;kellele kasulik, kelle nahk on mängus?

Avo-Rein Tereping | Riiklik pension tuleb siduda laste arvuga

Kõik teavad, et Tallinnas sõidab ringi liiga palju autosid ja inimesed pole valmis neid ühistranspordi vastu vahetama. Miks? Jääb mulje, et ühistranspordiliine kujundavad inimesed, kes ise sõidavad samuti auto ja mitte trammiga. Ja need inimesed, kes planeerivad meile jalgrattateid, sõitsid jalgrattaga viimati nähtavasti siis, kui ise veel põhikoolis käisid.

Sirje Kingsepp | Tallinna rattateede võrgustik olgu nagu mujal maailmas

Mammi on päris sageli alustanud oma lugusid tõdemusega, et ta on nõutu. Et ta ei saa päriselt aru, mis toimub. Et ta ei oskagi seisukohta võtta – et ta ei saa täpselt aru, kas ta eelistaks torti või heeringat? Aga seekord teab ta küll täpselt, et on vihane. Ja mis asi talle siis närvidele käib? Ühe sõnaga öeldes – silmakirjalikkus.

Ene Pajula | Sookvoodid polegi võib-olla nii halb mõte, arvab mammi

„Viimasel ajal on mul meie peaministrist tõega kahju. Rõngad tema silme all järjest suurenevad ja jutt muutub järjest kramplikumaks. Nagu mees, kes üritab oma hapuksläinud abielu iga hinna eest päästa. Või siis vähemalt varjata, et tema juba ammu enam magamistoas tegija pole.“

Manona Paris | Halva abielu juhtum Stenbocki majas

Tapariistade ja sõjakunsti arendamine oli eluliselt vajalik tegevus. Kui omal ajal rändasid Eestimaale nöörkeraamikaga potitegemise kultuuri kandjad, siis neil olid juba spetsiaalsed venekujulised sõjakirved kaasas.

Tiit Kuresilma | Kas naised päästavad maailma?

Esmaspäeval alanud meeleavaldused on kulminatsiooniks viimased kaks aastat väldanud ängistusele, kui Hispaania politsei vastas vägivaldselt 2017. aasta 1. oktoobril toimunud rahumeelsele referendumile, kirjutab Barcelonas juba üle aasta elanud eestlanna Meril Tamm Kataloonia pealinnas valitsevast meeleolust.&nbsp;

EESTLANNA KIRI BARCELONAST: kohalikud on Euroopa Liidus pettunud. Miks midagi ette ei võeta?

Kui suhtleme lähedaste, sõprade või tööl kolleegidega, siis vahel võib tekkida kahtlus, et kas temaga on ikka kõik hästi. Teinekord võib sama imelik tunne kuskile pakitsema jääda ka uue inimesega kohtudes. Küsida aga ei oska, see tundub imelik ja teise eraellu tungimisena. Valimegi siis tihti pigem ükskõiksuse või viskame küll-kõik-saab-korda-killu. Võib aga juhtuda, et varsti seda inimest enam pole….

Kätlin Konstabel | Depressiooni märgates võime päästa elu

Vaat, kus naljatilgad – oli mu esimene mõte, kui kuulsin, et Andrei Korobeinik, Kaido Höövelson, Jaanus Karilaid, Marko Šorin, Siret Kotka-Repinski, Aadu Must ja Erki Savisaar olid riigikogus moodustanud male toetusrühma. Mis neid sellise äärmusliku sammuni viis? Kas tõesti parlamendi esimehe Henn Põlluaasa tõdemus riigikogu XIV koosseisu II istungijärgu avakõnes: „Ei saa mängida kabet, tehes vahepeal kabekäike.“

Mart Soidro | Patiseis Eesti poliitikas

Saime kätte Jüri Ratase valitsuse eelarve ja vähemalt esimese mulje põhjal on see pettumus. Head meelt saab avaldada vaid selle üle, et riigieelarves on ette nähtud palgatõusud neile eluvaldkondadele, kes on seda kindlasti väärt&nbsp;– päästjad, õpetajad, politseinikud ja kultuuritöötajad saavad järgmisel aastal paariprotsendilise palgatõusu. Tõsi, see palgatõus on samas suurusjärgus üldise hinnatõusuga ning kaugeltki mitte see, mis varem lubatud.

Kaja Kallas | Sõnamurdjate eelarve

Et kõik ausalt ära rääkida, sai Keskerakonna lubadus 100-eurosest erakorralisest pensionitõusust alguse arusaamatusest.

Raimond Kaljulaid | Keskerakond andku pensionäridele nende hääled tagasi

Lugedes laupäeva varahommikul kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu intervjuud Õhtulehele tundus alguses, et tegemist on halva unega. Unepuru silmast pühkides selgus, et tegemist on siiski Eesti elu halli argipäevaga, lihtsalt maskid on langenud.

Oliver Nääsi vastus kapo juhile Arnold Sinisalule: meedia, menetlus ja õigusriik

Kes ei mäletaks Keskerakonna peamist valimislubadust. Kes ei mäletaks, kuidas&nbsp;Jüri Ratas enne märtsivalimisi kuude kaupa mööda Eestit ringi tuiskas, rahva-ja kultuurimaju külastas ning eakatele rääkis, et ees on ootamas korralik pensionitõus, mis aitab nad välja vaesuse lõksust.

Indrek Saar | Võimuliidu ühepäevaperemehed unustasid lubadused

Ammuses multifilmis arutles nahkhiir selle üle, kas ta on lind või loom. Lõplikku selgust ei saanudki: ei sobinud ta kokku ühtede ega teistega. Elus üldisemalt, aga eriti just liikluses võib osutuda eluohtlikuks olukord, kus miski nähtus on väliste tunnuste järgi ohutum kui tegelikult. Nagu hunt lambanahas.

Indrek Sirk | Kas elektritõukeratas on jalakäija abivahend või sõiduk?

Esimene päris tige ja tõsine sügistorm on nüüdseks meie maalt üle käinud.

Siiri Laidla | Hüljatud tiigri juhtum

Esmaspäeval jätkus Harju maakohtus Edgar Savisaare korruptsiooniprotsess, kus prokurör Taavi Pern nõudis riigikogu liikmele Kalev Kallole poolteise aasta pikkust vangistust, millest kolm kuud tuleks reaalselt vanglas veeta.

Mart Soidro | Saadikupuutumatuse veidratest vormidest

Kas me teame ikka täpselt, millega tuleb arvestada ja milleks tuleb eestlastel valmis olla alates 1. novembrist kell 00.00?

Välisministeerium | Mida tähendab Brexit Eestile?

Riigijuhtide iga-aastane kõnenädal ÜRO Peaassambleel annab hea ülevaate sellest, mis kellelgi parasjagu meelel või kus häda käes. Märkasin juba telepildist, et meie presidendil oli huvitav kleit, kuid ei osanud midagi suuremat arvata kõnet kuulates, sest sõna Antarktika kõlas vaid kaks korda. 

Toomas Alatalu | Presidendi kleit ja Balti koostöö

Kommentaaridega anname Eesti inimestele võimaluse Õhtulehe külgedel julgelt, selgelt, mitmekesiselt, võimsalt kui ka huvitavalt sõna võtta. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Kommentaar

Kari Käsper | Rünnakud LGBT kogukonna vastu on rünnakud vabaduse vastu (90)

Jaanus Riimets | Pimeduse tagamaadest (1)

EESTLANNA KIRI BARCELONAST: kohalikud on Euroopa Liidus pettunud. Miks midagi ette ei võeta? (52)

Oliver Nääsi vastus kapo juhile Arnold Sinisalule: meedia, menetlus ja õigusriik (66)

Indrek Saar | Võimuliidu ühepäevaperemehed unustasid lubadused (52)

Indrek Sirk | Kas elektritõukeratas on jalakäija abivahend või sõiduk? (20)

Siiri Laidla | Hüljatud tiigri juhtum (8)

Mart Soidro | Saadikupuutumatuse veidratest vormidest (1)

Välisministeerium | Mida tähendab Brexit Eestile? (6)

Toomas Alatalu | Presidendi kleit ja Balti koostöö (7)

Taavi Libe | Hea õpetaja pole superkangelane, vaid tavaline inimene (2)

Katrin Pauts | Ära mölise, kaabakas! (4)

Linnar Priimägi | Keegid ja mittekeegid (14)

Mart Soidro | Tallinna televisiooni kuulsusetu lõpp (33)

Eesti 200 | Noored maksku vähem tulumaksu (32)

Avo-Rein Tereping | Riiklik pension tuleb siduda laste arvuga (79)

SISUTURUNDUS

Sirje Kingsepp | Tallinna rattateede võrgustik olgu nagu mujal maailmas (11)

Ene Pajula | Sookvoodid polegi võib-olla nii halb mõte, arvab mammi (10)

Manona Paris | Halva abielu juhtum Stenbocki majas

Tiit Kuresilma | Kas naised päästavad maailma? (3)

Kätlin Konstabel | Depressiooni märgates võime päästa elu (4)

Mart Soidro | Patiseis Eesti poliitikas (2)

Kaja Kallas | Sõnamurdjate eelarve (90)

Raimond Kaljulaid | Keskerakond andku pensionäridele nende hääled tagasi (216)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED