1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

26. novembril on kodanikupäev, mille puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus põneva mälumängu! Vasta küsimustele ja saad teada, kui suured on sinu teadmised oma kodumaa kohta.

MÄLUMÄNG | Kas sina teadsid Eesti kohta neid huvitavaid fakte?

<a href="https://rosena.ee/et/health/kollageen-toidulisandid" target="_blank" rel="noopener">Kollageen </a>on inimkehas üks olulisemaid valke. Rohkete uuringutega on tõestatud, et regulaarne kollageeni tarbimine aitab säilitada naha nooruslikkust, vähendada kortse ning hoida naha elastsena. Samuti on kollageeni tarbimisel positiivne mõju juustele, küüntele ja ka liigestele.

Ilu- ja liigeseampsud lubavad süüa magusat nii, et see on kasulik!

Jõuludeni on jäänud veidi enam kui kuu – ühelt poolt on see nii lühike aeg, kuid teisalt tundub ootus pikk. Eriti nende jaoks, kes on suured jõulufännid ning armastavad pühadega kaasnevat soojust ja helgust.

MUUDA JÕULUOOTUS PÕNEVAKS: kas teadsid, kui palju erinevaid advendikalendreid on olemas?

Jõulud on üks aasta maagilisemaid ja romantilisemaid aegu, mil mõtleme ainuüksi oma lähedastele. Kuidas panna kallim särama nii sisemiselt kui välimiselt? Seksikas ja elegantne pesu on selleks ideaalne võimalus!

Seksikas pesu paneb särama nii sisemiselt kui välimiselt

Ühinesin Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga kuus aastat tagasi. Leidsin, et minu pikaaegne töö inimestega, suurte tööstusettevõtete personalidirektori kogemus ja erakonna väärtused sobiksid. Tööinimene ja tema võimalik ettevõtjaks kasvamine on minu jaoks tuumväärtus. Minu sotsiks hakkamise vaderiks oli tõsine Saaremaa mees, härra Jüri Pihl isiklikult. Ta oli nimelt millalgi 1970ndatel alustanud töömehekarjääri laevaremondi mehaanikatsehhi treialiõpilasena. Kaadri tugevdamiseks suunati tööle miilitsasse. Profina tegi karjääri ja juba Kaitsepolitseameti peadirektorina külastas laevaremondi üritusi. Ikka sai juttu aetud. Siis kutsuti Jüri sotside juhiks.

Heinart Puhkim | Eesti sotsiaaldemokraatia ümberlõikamine

Eesti ei ole klaasist riik. Liigagi vähe läbipaistvust on meie kivistel võimukoridoridel. Vabadus aga on hapramgi kui klaas. Seda peab hoidma ka selles mõttes, et näiliselt oluliste asjade peale arutult meie ühist vähest raha ei raisata.

Ivo Känd | Vabaduse klaasrist – raiskamise monument

Kolmapäeval nimetas president ametisse siseminister Alar Lanemani (58) ja samal päeval andis ta ka riigikogu ees ametivande. Eks ministrid ikka tulevad ja lähevad, aga Jüri Ratase teises valitsuses on EKRE algkoosseisu meestest ametis veel vaid erakonna esimees Martin Helme. Seevastu Raul Siem on juba neljas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.

Mart Soidro | Väljakule tuli vahetusmängija Laneman

Tänavu novembri algul möödus ühest kurvast päevast viis aastat. Kuni 7. novembrini 2015 pakkus kodune lennufirma Estonian Air meile 11 sihtkohta Euroopas. Sama päeva õhtupoolikul maandus Tallinnas firma viimane lend Kopenhaagenist. Loodus tühja kohta ei salli ja kiiresti tekkis asemele lendav keha nimega Nordica.

Vambola Paavo | 30 miljonit lennuvõimetule linnule

Iga kord, kui mammi mõtleb, et enam hullemaks minna ei saa, see juhtub. Läheb hullemaks ja mitte vähe. Ja nii juhtus see jälle. Eelmise valitsuskriisi lainetus polnud veel raugenud, kui uus torm oli juba kohal.

Ene Pajula | Jüri Ratas, ole ometi mees, soovib mammi

Koroonakriis on tõsine. Lähinädalatel tuleb otsustamisele ka kogu järgmise aasta riigi kulude-tulude pool. Kolm olulisemat teemat, millele järgmise aasta eelarve aruteludes keskenduda soovime: esiteks -&nbsp; kuidas kõige hapramas seisus olijatele antaks abi õigeaegselt, selgete ja läbipaistvate reeglite alusel ja kiiresti, teiseks - kuidas läheb Eesti ettevõtetel ehk kas neil inimestele homme tööd on ja mis palka selle eest maksta jakstakse, kolmandaks - kuidas me kriisist välja tuleme ilma riigi rahandust kraavi ajamata.

Keit Pentus-Rosimannus | Pension tulumaksuvabaks

See, et riigi tipp-poliitikute poolt ei kommenteerita teravalt teise demokraatliku liitlasriigi sisepoliitikat – välja arvatud filosoofilises arutelus stiilis „mida soovitatakse või soovitakse ja kus tuntakse muret arengute pärast“ – on elementaarne. See, mis on lubatud teadlasele, kolumnistile või ka humoristile, kes ei esinda riiki oma nime ja allkirjaga rahvusvahelises suhtluses, ei ole aktsepteeritav nende ametiisikute poolt, kelle iga sõna ükskõik millises kõrvalises vallaväljaandes või ka väikses raadiojaamas jõuab (ka opositsiooni poolt võimendatuna) koheselt Eesti suurde meediasse ja sealt edasi rahvusvahelisse kajastusse.

Peeter Espak | Tipp-poliitikud ei tohiks sekkuda liitlasriikide sisepoliitikasse

Koroonakriisi keskel jääb mulje, et Eesti on päris liberaalne riik. Uuest nädalast kehtestatud piirangud võivad seikluslikumate kodanike hulgas esile kutsuda porinat ning tõenäoliselt suureneb lähema kümmekonna päeva jooksul positiivsete proovide hulk oluliselt, sest viimasel lõtvade piirangutega nädalavahetusel lasti ilmselt tublisti auru välja ning lisaks uute tutvuste hankimisele korjati külge ka omajagu värskeid baktereid.

Taavi Libe | Uued piirangud või uued võimalused?

Kolisin hiljuti oma perega Tallinna-siseselt kesklinna piirilt Põhja-Tallinnasse, Sitsi asumi piirile. Lapsepõlvehirm Kopli linnaosa ees on asendunud ootusärevusega.&nbsp;

Otto Oliver Olgo | Kuidas elada linnas, mis muutub varsti tundmatuseni?

Abielureferendum on juba ette läbi kukkunud, sest sellest sünnib palju tüli ja segadust. Iseäranis peaksid selles olukorras järele mõtlema kirikud ja nende esindajad, sest terendab oht, et niigi poliitiliselt laetud referendum saab juurde usulis-poliitilise värvi.

Urmas Nõmmik | Abielureferendum on oht kirikutele

Olgu kohe algatuseks öeldud, et mulle kirjandusteadlase Maarja Vaino artiklid meeldivad. Pahatihti pole ma küll autori kõigi väidetega nõus, aga põnev on kaasa mõelda. Vaino raadiosaated („Vasar”, „Loetud ja kirjutatud”) vääriksid aga omaette käsitlust – neid võib jäädagi (üle)kuulama.

Mart Soidro | Max Laosson – rahvuskonservatiivide malakas

Venemaa ja Aserbaidžaani presidentide ning Armeenia peaministri poolt 10. novembril allkirjastatud relvarahu tähendab loodetavasti Teise Mägi-Karabahhi sõja lõppu. Esimene – 1991.-94.a. toimunu kulges teatavasti edukalt Armeeniale, kes lisaks end algul iseseisvaks, siis Armeeniaga liitunuks kuulutanud ja lõpuks iseseisvaks jäänud Mägi-Karabahhi vabariigile (2006.aastast ka kui Artsahhi vabariik) hõivas seitse Aserbaidžaani rajooni.&nbsp;

Toomas Alatalu | Armeenia valus kaotus

Haridusministri tagasiastumisel oli kindlasti mitu põhjust. Et pesuveega ka laps aknast välja ei lendaks, pean vajalikuks selgitada tööandjatele soolise võrdõiguslikkuse seadusega pandud kohustusi aidata aktiivselt kaasa oma töötajate töö- ja pereelu ühitamisele. Tõsi, sellise kohustuse olemasolugi paistis mõnele teadmata olevat. Lisaks on küsimus tööandja kohustuse proportsionaalsuses ning kõikide töötajate teadlikkuses oma õigustest.

Liisa Pakosta | Kuidas toetada töötavat lapsevanemat?

Lõppeva aasta alguses ei osanud ma kuidagi ette näha, et ühel päeval saab minust siseturist, kellel on koguni valida, mis moel meie Eestit tundma õppida, ja kui palju on siin võrreldavat ning võrreldamatut.

Peeter Olesk | Siseturist omal maal

Erinevaid „kirjaoskuseid“ või pädevuste komplekte on mitmeid – näiteks räägitakse üsna sageli inimeste finants-, tervise-, öko- ja statistilisest kirjaoskusest. Viimasel ajal on avalikku diskussiooni aina jõulisemalt kandunud arutelud meedia-, digi- ja infokirjaoskustest ehk pädevustest. Ja kui veel edasi kaevata, leiame sealt seest sotsiaalmeediapädevused ja kui siis ka mitte lõpetada, jõuame auditooriumi tajuga seonduvate pädevusteni, mida artikli autor kriitiliselt tähtsaks peab. 

Sotsiaalmeedia lektor | Meedia- ja infopädevuste virvarr: meediatekstide mõistmisest massihäbistamiste ennetuseni

Minu isa nime võib juba aastaid lugeda ühelt Tallinnas Rahumäe kalmistul asuvalt hauakivilt. Aeg-ajalt teen ma selle kivi juurde asja: käin lehti riisumas ja teen muud, mida ikka kalmistul tehakse. Viin sinna küünlaid ja muud, mida ikka kalmistule viiakse. Aga miks ma seda teen? No kuidas miks – nii on ju viisakas, nii on ju kombeks!

Mart Riikoja | Isadepäeval kärgatanud jamast ja Helmede konservatiivsusest

Mart Helme on fenomen – poliitika poliitikaks, aga et meie ministril on ühtlasi harukordne võime tulevikku näha ja teada absoluutset tõde, on ikka kõva sõna küll - Helme teab täpselt, et valimistulemused USAs olid võltsitud ning et õhus on kodusõja puhkemine.&nbsp;

Kaspar Kurve | Jüri Ratas peaks korra veel vabandama ja erakorralised valimised välja kuulutama

Otsedemokraatia on paberil tore. Küsime otse rahvalt - kui siiras! Tegelikkus on räpasem. Otsedemokraatia „kodumaal“ Šveitsis küsiti 20. sajandil mitu korda meestelt, kas naised peaks saama hääleõiguse. Tulemusena said naised föderaalse hääleõiguse alles aastal 1971 (teie silmad ei valeta) ja viimane kanton pidi kohtu käsul oma põhiseadust teisiti tõlgendama aastal 1990. Naised moodustavad kõikjal veidi üle 50% rahvast, ometi suutis otsedemokraatlik riik enamuse 20. sajandist diskrimineerida enam kui poolt rahvast.

Jaan Veski | Mitte rahvaküsitlus, vaid rahvakogu

Olen 84aastane pensionär.&nbsp;Mul on raske nägemis- ja liikumispuue.&nbsp;Loomulikult olen jalakäija.&nbsp;See, et pean külastama arste ning ostma toitu ja arstimeid, tähendab aga, et pean linnas liiklema. Kahjuks on mul sellega aga mitmed kurvad kogemused.

Riho Nõmmik | Millal linnaisad mõistavad, et Tallinnas on vaja isegi talvel liigelda?

Kohtusin Eestiga esimest korda 1988. aasta paiku, kui Estonia teatri peadirigent Eri Klas kutsus mind lavastama „Viiuldajat katusel“. Seda muusikali ei oldud Eestis esitatud, sest nõukogude võimud olid selle ära keelanud.

Georg Malvius | Võimatu uni?

Oleme kolleegidega nalja visanud, et kui paneks loo pealkirjaks „Mõningaid mõtteid“, kas keegi üldse hakkaks seda lugema ajastul, kus pealkiri peab ära rääkima pea kogu loo tuuma ja vahel rohkemgi, kui loos on. See pealkiri võib tunduda sama igav.

Einar Ellermaa | Kirjad vanglast

Riigikontrolör Janar Holm kirjutab <a href="https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/1305/amid/920/language/et-EE/Default.aspx" target="_blank" rel="noopener">riigikontrolli blogis</a> Mailis Repsi ametiauto kasutamise skandaali analüüsides, et täiskasvanud inimesed, peavad ise tajuma, millised on nende toimimises piirid, mille ületamine on ühiskonna seisukohast tunnetatav põhjendamatute eeliste loomisena.

Riigikontrolör Janar Holm Mailis Repsi autoskandaalist: ajakirjanikud tegid oma tööd

Töötasin läbi Tallinna järgmise aasta eelarve. Ma ei ütleks, et eelarve on halb või väga halb. Tubli panustamine sotsiaalvaldkonda on sotsiaaldemokraatlik ja tervitatav, üldine tulemus on rahuldav. Samas jalakäija- ja jalgrattasõbralikku linnaruumi selle eelarvega ei looda ning eelarves on väga palju küsitavaid kulutusi, mis tulnuks kriisiajal kindlasti eelarvest välja võtta. Pensionäride penisonilisa tuleb aga tõsta rohkem.

Raimond Kaljulaid | Tallinna järgmise aasta eelarves on kriisiajale sobimatud kulutused

Õhtulehes ilmus lugu sellest, et minister Mailis Repsi autot kasutatakse vääralt ja autojuht on sunnitud tööülesannete täitmise asemel tegelema absoluutselt kõrvaliste asjadega. Selgus, et ministeeriumi autoga veab ministeeriumi autojuht kooli, huviringidesse ja kuhu veel ministri lapsi. Nagu selgus, ei olnud sellised veod juhuslikud, vaid pigem süstemaatilised aastate jooksul.

Mart Riikoja | Mailis Repsi topeltstandardid

Kommentaaridega anname Eesti inimestele võimaluse Õhtulehe külgedel julgelt, selgelt, mitmekesiselt, võimsalt kui ka huvitavalt sõna võtta. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Kommentaar

Heinart Puhkim | Eesti sotsiaaldemokraatia ümberlõikamine

Ivo Känd | Vabaduse klaasrist – raiskamise monument (7)

Liisa Pakosta | Kuidas toetada töötavat lapsevanemat?

Jaan Veski | Mitte rahvaküsitlus, vaid rahvakogu

Riho Nõmmik | Millal linnaisad mõistavad, et Tallinnas on vaja isegi talvel liigelda?

Georg Malvius | Võimatu uni?

Einar Ellermaa | Kirjad vanglast

Riigikontrolör Janar Holm Mailis Repsi autoskandaalist: ajakirjanikud tegid oma tööd

Raimond Kaljulaid | Tallinna järgmise aasta eelarves on kriisiajale sobimatud kulutused

Mart Riikoja | Mailis Repsi topeltstandardid (4)

Mart Soidro | Väljakule tuli vahetusmängija Laneman (4)

Vambola Paavo | 30 miljonit lennuvõimetule linnule

Ene Pajula | Jüri Ratas, ole ometi mees, soovib mammi (5)

Keit Pentus-Rosimannus | Pension tulumaksuvabaks (3)

Peeter Espak | Tipp-poliitikud ei tohiks sekkuda liitlasriikide sisepoliitikasse

Taavi Libe | Uued piirangud või uued võimalused?

PÕNEVAT JA KASULIKKU

Otto Oliver Olgo | Kuidas elada linnas, mis muutub varsti tundmatuseni? (1)

Urmas Nõmmik | Abielureferendum on oht kirikutele (1)

Mart Soidro | Max Laosson – rahvuskonservatiivide malakas (1)

Toomas Alatalu | Armeenia valus kaotus

Peeter Olesk | Siseturist omal maal

Sotsiaalmeedia lektor | Meedia- ja infopädevuste virvarr: meediatekstide mõistmisest massihäbistamiste ennetuseni

Mart Riikoja | Isadepäeval kärgatanud jamast ja Helmede konservatiivsusest

Kaspar Kurve | Jüri Ratas peaks korra veel vabandama ja erakorralised valimised välja kuulutama

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digiajakirjad