1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Online kasiino Chanzi jaoks on ralli uus võimalus Eesti sporti edendada, mistõttu toetatakse üht Eesti rallisõitjat sel hooajal esimest korda. Chanzi kõige värskem sponsoreeritav noorsportlane on 21-aastane&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/profile.php?id=100063713466804">Robert Virves</a>, kes võistleb Junior WRC klassis.

Chanz toetab nüüd rallit ning võistlusmomenti jätkub ka mängudesse! 

Ära vajunud ehitis on tõeline õudusunenägu. Õnneks on loodud tehnoloogia, mis selle probleemi lahendab. Erinevaid võimalusi on olnud ka varem, kuid need on ajamahukad ja igapäevaelu häirivad.

Appi, maja vajub! Pole hullu, tõstame tagasi!

Statistikale tuginedes võib tänase seisuga Soomes elada umbes 60 000 eestlast, kuid eestlaste tegelik arv võib olla hoopis suurem ja ka Soome maksuresidentide hulka kuulub järjest rohkem eestlasi. Kuidas aga Soomes elades võtta mugavalt ja soodsalt laenu?

Milline on Soomes kõige mõistlikum viis võtta laenu?

Kuigi praegu valitseb väljas suvine leitsak, pole küttehooaeg enam kaugel, mistõttu tasub eelkõige ahjude omanikel just praegu valmistuda eelseisvaks küttehooajaks, sest küttejärjekorrad on lühikesed. Kuid mida pidada silmas kvaliteetse küttebriketi valikul?

Nippe kütmiseks ehk Mida jälgida briketi koostises?

1981. aastal, kümnend enne iseseisvuse taastamist, valitses lootusetuse tunne. 1978. aastal oli Eesti NSV etteotsa saanud Karl Vaino ja venestamislaine käis täie hooga. Kraanid ja kruvid olid kinni keeratud ja valget laeva ei paistnud kuskilt.

Mart Soidro | 10 aastat enne taasiseseisvumist

Mulle tundub, et Eesti vabariigi riigikogu praeguses koosseisus pole kedagi, kes oleks kuulanud avamängu Rossini ooperile „Sevilla habemeajaja“ (1816) tšerkess Yuri Temirkanovi (1938) juhatusel. Sevilla on Hispaania linn Pürenee poolsaarel, kunagise Córdoba kalifaadi lõunaosas, Figaro oli üks selle linna habemeajajaid. Ta oli kelm, kes pidi jõudma igale poole, sest oli tarvis ajada habemeid, kuid ka inimesi lahku, panna paari ning rääkida taga, hoobelda ja lõigata vahelt. Temirkanov juhatas avamängu salvestamisel (2014) seda väga viisirikast luiskelugu sisse küll partituurist, aga ilma dirigendikepita, nii et tulemuseks on suurepärane helide tulevärk. Märksa teistsugusem kui Herbert von Karajanil (1908–1989) aastal 1960 ja muidugi hoopis kaasakiskuvam ning nauditavam kui eestilik trall ümber vabariigi järgmise presidendi.

Peeter Olesk | Poliitiline Figaro Hundikuristiku serval

Pool sajandit tagasi toimunud sündmused on paljudel inimestel juba paremini meeles, vähemasti on tegusatel sügavas keskeas olevatel kodanikel mingigi mälupilt sellest ajast juba olemas.

Mart Soidro | 20 aastat enne taasiseseisvumist

Eelmised presidendivalimised olid suurtele erakondadele valusaks õppetunniks. Viis aastat tagasi algas kampaania varakult, tugevad kandidaadid sattusid meedia turmtule alla ja langesid üksteise järel rivist. Lõppmängu mäletame kõik. Riigikogu ei suutnud esimesel katsel presidenti valida, valijamehed jäid samuti jänni. Teisel katsel pandi riigikogu ette ainus kandidaat, kes saigi valituks. Nii sai Eesti presidendiks Kersti Kaljulaid.

Andrei Korobeinik | Presidendivalimiste formaat vajab põhjalikku remonti

Tallinn toetas suve tippsündmusena mõeldud&nbsp;ligi veerand miljoni eurose eelarvega muusikalist&nbsp;suurlavastust „Ookean“, mida etendati eelmisel neljapäeval kruiisikai kõrval.

Maris Hellrand | Suure keskkonnajäljega „suurlavastus“ ehk Kuidas jagada avalikku kultuuriraha?

Nagu teada, on juba ligi 40 aastat Afganistani sümboliks uhke mägilane, õlal kurikuulus Stinger, relv, mis teadupärast „otsib“ ise üles lennuki ja kõik muu, mille muust maailmast mittehuvitatud mees on otsustanud otseteed Allahi juurde saata. Sest tegu on korduvalt paha teinud võõrastega, keda tema ja tema rahvas pole Afganistani kutsunud.

Toomas Alatalu | Afganistan – koht, kus kaotus on tagatud!

Kuna rahvas presidenti ei vali, vaid seda teeb maksimaalselt paarisajaline kolleegium, kes liiga tihti ajalehti ei loe, siis võin ma rahumeeli arutleda selle üle, kes ja kuidas peaks presidenti valima. Eeldusel muidugi, et me presidenti ikka tahame. Pärast seda, kui meil pole olnud ainsatki presidenti kes, näiteks, ei asuks tegelema kõikvõimalike isiklike raha- ja kinnisvaraasjadega.

Igor Gräzin | President loosi

Raha kogumine II sambas on sellest aastast vabatahtlik. Enamik II sambaga liitunuist jätkab pensioni kogumist, kuid osa on ka sambast lahkumise valinud ja ootavad oma pensioniraha väljamakset. Avaldust raha väljavõtmiseks saab iseenesest esitada kogu aeg, aga väljamaksed tehakse alati kas jaanuaris, mais või septembris. Nii tehaksegi esimesed väljamaksed II sambast lahkujatele nüüd septembris. Kui oled sellise avalduse teinud, siis kuni juuli lõpuni saad oma avalduse vajadusel veel ka tagasi võtta. Miks kaaluda avalduse tagasivõtmist?

Rahandusministeerium | 10 põhjust, miks II sambast lahkumise avaldus tagasi võtta

Kui veel mõni aasta tagasi tundus minu ühe lemmiku, Risto Isomäki ökoloogilises põnevusromaanis „Sarasvati liiv“ kirjeldatud olustik pigem kaugema tulevikuna, siis täna on see kahjuks reaalsuseks saamas. Täna ja siin juba kohal olevad äärmuslikud kuumalained ja üleujutused näitavad valusalt, et kliimakriis on käes ja puudutab meid kõiki ning kriisi eskaleerumise pidurdamiseks on vaja tegutseda kiiresti. Vastutus tegutsemise juhtimise eest lasub aga valitsustel ja linnadel, millel on suur mõju keskkonnale, näiteks Tallinnal.

Züleyxa Izmailova | Kliimakriis on käes. Mida teeb Tallinn?

Nakatumisnumbrite suurenemises ei ole midagi iseäralikku. Isegi ööklubid on avatud ning pealinnas, Pärnus ja Tartus pidutseb rahvas nendes külg külje kõrval. Telefoni laetud koroonaäppi ei küsi uksel keegi. Hispaania pani riigi suurimas suvituspiirkonnas Kataloonias ööklubid päevapealt määramata ajaks kinni. Eestis ei julge valitsus niisugust sammu astuda. Käitutakse nagu eelmisel suvel, mil ööklubidest sai alguse massiline koroonakolle. Valitsus ja teadusnõukoda ilmselt kardavad, et noored läheksid uste sulgemisel põranda alla ja peod ei jääks pidamata.

Vambola Paavo | Vaktsineerima meelitamine on odavam kui riigi lukkupanek

Mul on Eesti tervishoiu juhtimise pärast häbi. Lausa füüsiliselt piinav on lugeda arulagedaid põhjendusi, kuidas ja miks Terviseameti laos tuhandeid doose hinnalisi ravimeid hukka läksid. Ja mina olen oma häbi otsas istudes veel isegi õnnelik võrreldes nendega, kes leinavad koroonalainetes lahkunud lähedasi, rusudes ettevõtteid või rikutud füüsilist ja vaimset tervist.&nbsp;

Tarmo Kruusimäe | Välja tuleb vahetada nii Kallas, Kiik kui ka Lanno

Hiljutise küsitluse järgi, mis uuris inimeste suhtumist LGBT-teemadesse Eestis, peab esimest korda kümne aasta jooksul enam kui pool Eesti rahvast samast soost inimeste suhteid vastuvõetavaks.

Georg Malvius | Mida sümboliseerib vikerkaarelipp?

„Kui meie valitsuses on minister, kes käitub lapsikult ja poeb seejuures väga lapsikute väidete taha, siis vabandage väga, aga mina ei näe sellel ministril kohta valitsuses. Eriti ei taha ma näha sellist ministrit juhtimas valdkonda, mis on üks kõige enam pandeemiast räsida saanud valdkondi,“ kirjutab perearst Karmen Joller sotsiaalmeedias pärast kultuuriminister Anneli Oti intervjuud.

Karmen Joller: „Kui kasvõi üks inimene end Anneli Oti eeskujul vaktsineerimata jätab ja seetõttu haigestub...“

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis ma võtsin klaasi veini, ujusin ja tekkis spontaanne mõte väiksesse Eestimaa kuurortlinna ööbima jääda. Kuurortlinn, nagu selgus, on aga kaugel külalislahkusest ja õhtul kell kaheksa sülgab sinu ööbimissoovi välja nagu kass karvapalli.

Tiina Tuum | Kuidas ma siseturismi arendada proovisin

Aeg lendab linnutiivul. Kuulad raadiost mälestussaateid ja loed ajaleheartikleid iseseisvuse taastamisest ning tundub nagu see kõik oleks olnud alles eile. Tõsi, asjaosaliste meenutused muutuvad aastatega järjest vägevamateks ja ega see vana vimmgi ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel kuhugi kadunud ei ole.

Mart Soidro | 30 aastat enne taasiseseisvumist

Mart Kallase suhtumine lähisuhtevägivalla ohvri kohta, et „väga kurjad silmad, selline inimene ongi konfliktne ja isegi ei imesta, et tema vastu võiski keegi vägivaldne olla, sest viskas lihtsalt üle“, ilmestab ühiskondliku vägivallasüsteemi toimemehhanisme ning on üheks selle sümboolseks sambaks. Säärased inimvared illustreerivad patriarhaalse elukorralduse õudusunenägu ning propageerivad ilmselt ka „traditsioonilist peremudelit“.

Mikk Pärnits | Estonia huku saladus: Mart Kallas lööb meid kõiki

Kuna viis aastat tagasi toimusid presidendivalimised erilise avaliku tähelepanu saatel, oleme praegu ehk hämmingus, et miks valitseb selline vaikus. Miks me pole veel näinud, kes on suuremate erakondade kandidaadid? Erakonnad ilmselgelt tahavad vältida eelmise korra vigu. Läbimõeldud kokkulepete puudumine viis tookord kandidaatide üle hääletamise ebaõnnestumiseni ning see võimalus on õhus ka seekordsetel valimistel.

Martin Mölder | Presidendivalimised võidakse tahtlikult nurjata

Õhtuleht uuris Tallinna Kunstigümnaasiumi direktorilt Mari-Liis Sultsilt, kuidas on kool valmistumas sügiseseks koroonalaineks.

Mari-Liis Sults | Koolielust koroona ajal

Kogu protsessi pealtnäinuna ja mõjutada üritanud (vale poole) eksperdina kinnitan, et Eesti Vabariigi 7. presidendivalimiste eelne seis on ootuspärane – keegi ei tea, kellest tehakse riigi esi- ja esindusisik. Sedapuhku on vait isegi õukonnaajakirjandus, kes seni varmalt teenis võimuerakondi mõnd isikut pikalt promodes ja presidendi otsevalimise toetajaid maha vaikides või materdades.

Toomas Alatalu | President ei tohi olla riigikogu võimukoalitsiooni käepikendus 

Mammi lihtsalt ei mõista, mis imelik tants meil selle vaktsineerimise ümber käib. Seni on eestlased igasuguste asjade korraldamisel olnud erakordselt tublid. Võtke või see möödunudsuvine ootamatult sülle kukkunud rallietapp. Aega oli küll vähe, aga kõik saadi toimima kui kellavärk. Mõned isegi arvasid, et paremini kui vanades rallimaades. Ent vaktsineerimise korraldus on algusest peale olnud üks sihitu tõmblemine. Loodeti küll, et kui saame ühe asjamehe ainult sellega tegelema, siis olukord paraneb, aga ei tundu küll nii.

Ene Pajula | Millal see kaos kord lõpeb, küsib mammi

Presidendikampaania kogub vaikselt hoogu. Ettevaatlikult käiakse välja kandidaate, keegi pakub enda ise, mitmed on jõudnud juba ka oma „ei“ sõna öelda. Olen mõelnud, et üheks tänaste kandidaatide hindamise kriteeriumiks võiks olla ka asjaolu, kuidas nad on suhtunud eelmistesse ja tänasesse presidenti. Hea on seda vaadata seni ainsana aktiivset kampaaniat alustanud Henn Põlluaasa näitel, kes on president „Lennart Merist“ kirjutanud raamatu „Lennart Meri. Vabaduse valus valgus“ (kirjastus Kunst 2011).

Toomas Jürgenstein | Koolikiusamine ja presidenditool

Eestil õnnestus Tokyo olümpiamängudel medaliarve avada vähem kui 24 tundi pärast seda, kui Jaapani suurim sporditäht Naomi Osaka oli süüdanud olümpiatule. Eesti riigi väiksuse võlu on see, et Katrina Lehise pronksivõidu järel on olümpiamängud Eesti jaoks sportlikult juba õnnestunud. Iga järgmine täistabamus on indiviidi ja alaliidu tasandil ülioluline, kuid rahvuslikul pinnal juba lihtsalt boonus.

Taavi Libe | Väikese spordiriigi võludest ja valudest

Kodust eemal viibija tabab end kaunis kiiresti tõdemuselt, et idülliliseks puhkamiseks ja üleüldse selleks, et end hästi tunda, tulebki Eestist ära sõita.

Urmas Hännile | Iga rahvas väärib oma valitsejaid

Mõni aeg tagasi saatis üks sõber mulle Facebookis sellise kirja ja ma lihtsalt ei saa seda peast! See on nimekiri kaheteistkümnest „elu õppetunnist“, mille pani kirja üks peagi 80ndates eluaastais naisterahvas ja mille postitas Starlette Tolver, kuid ilma ühegi allikata. Seda nimekirja vaadates võib näha, et need tarkused on kasulikud igas eas. Ma üritasin neile lisada omaenda kommentaare ja tähelepanekuid ning kutsun head lugejat üles neile punktidele ka enda vasteid leidma!

Georg Malvius | Ajaga tuleb tarkus?

Kommentaaridega anname Eesti inimestele võimaluse Õhtulehe külgedel julgelt, selgelt, mitmekesiselt, võimsalt kui ka huvitavalt sõna võtta. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Kommentaar

Mart Soidro | 10 aastat enne taasiseseisvumist

Peeter Olesk | Poliitiline Figaro Hundikuristiku serval

Karmen Joller: „Kui kasvõi üks inimene end Anneli Oti eeskujul vaktsineerimata jätab ja seetõttu haigestub...“ (302)

Mari-Liis Sults | Koolielust koroona ajal (1)

Toomas Alatalu | President ei tohi olla riigikogu võimukoalitsiooni käepikendus (9)

Ene Pajula | Millal see kaos kord lõpeb, küsib mammi (3)

Toomas Jürgenstein | Koolikiusamine ja presidenditool (7)

Taavi Libe | Väikese spordiriigi võludest ja valudest

Urmas Hännile | Iga rahvas väärib oma valitsejaid (1)

Georg Malvius | Ajaga tuleb tarkus?

Mart Soidro | 20 aastat enne taasiseseisvumist

Andrei Korobeinik | Presidendivalimiste formaat vajab põhjalikku remonti (11)

Maris Hellrand | Suure keskkonnajäljega „suurlavastus“ ehk Kuidas jagada avalikku kultuuriraha? (3)

Toomas Alatalu | Afganistan – koht, kus kaotus on tagatud!

Igor Gräzin | President loosi (5)

Rahandusministeerium | 10 põhjust, miks II sambast lahkumise avaldus tagasi võtta (14)

PÕNEVAT JA KASULIKKU

Züleyxa Izmailova | Kliimakriis on käes. Mida teeb Tallinn? (45)

Vambola Paavo | Vaktsineerima meelitamine on odavam kui riigi lukkupanek

Tarmo Kruusimäe | Välja tuleb vahetada nii Kallas, Kiik kui ka Lanno (71)

Georg Malvius | Mida sümboliseerib vikerkaarelipp?

Tiina Tuum | Kuidas ma siseturismi arendada proovisin

Mart Soidro | 30 aastat enne taasiseseisvumist

Mikk Pärnits | Estonia huku saladus: Mart Kallas lööb meid kõiki (4)

Martin Mölder | Presidendivalimised võidakse tahtlikult nurjata (2)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed