1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Kui sul on kvaliteetne tulekustuti ja oled viimase aasta jooksul seda usaldusväärses tuleohutusettevõttes kontrollida lasknud, võid üsna kindel olla, et hädaolukorras sinu seade rakendub. 

Kas sinu tulekustuti on töökorras – kuidas seda kindlaks teha?

On aeg vahetada autos olev 1 kg pulberkustuti ehk minikustuti sellise seadme vastu, millega suudaks tavainimene tegelikult ka põlengu kustutada. Autos võiks olla vähemalt 2 kg, veelgi parem 3 kg pulberkustuti, millel rohkem paremat kustutuspulbrit, funktsionaalne E-Z kaitseriiv, mugavad suured kahvad ja suunamiseks voolik. 

Miks tasuks autos olev minikustuti välja vahetada?

Naistepäeval tähistatakse naiste õiguseid, nende ilu ja võimu! Võid olla fantaasiavaene ning kinkida oma kallimale lilli ja šokolaadi… või siis hoopis midagi seksikat, et kireleek lõkkele puhuda. Šokolaad teeb paksuks ja lilled närtsivad, ent vallatud mälestused teevad rõõmu nii saajale kui kinkijale.

Kuidas naine orgasmini viia – 7 seksikat naistepäeva kingisoovitust!

Elva 2021. aasta Euroopa spordilinnaks ristimine päädis pöörase väljakutsega – koguda aasta lõpuks kokku miljon aktiivselt liigutud kilomeetrit.&nbsp;

VALI MEIE VALD | Elva vald kogub maagilist miljonit – igaüks saab sellesse panustada!

Mammi peab tunnistama, et vingumine avalikus ruumis hakkab ületama tema taluvuse piiri. Ta on ju pikka aega arutlenud, et miks on meil nii palju vihaseid ja kust nad tulevad? Üks seletusi on see, et need on inimesed, kelle riik on maha jätnud, kellest lihtsalt ei hoolita ja kes nüüd nõuab häälekalt, et neidki tuleb kuulda võtta.

Ene Pajula | Kes aitaks lõhesid lappida, küsib mammi

Olen ka varem öelnud, et kaasaaegne linnavalitsus peab arvestama äärmuslike ilmastikuolude sagenemisega, sest kliima soojeneb ja ilmastik hakkabki aina sagedamini “imelikult” käituma. Ühest küljest saame tegeleda mõjude ulatuse vähendamisega, piirates kasvuhoonegaaside heitmeid, kuid samal ajal tuleb leida viise kohanemiseks. 

Joonas Laks | Talvine teehooldus saab olla inimsõbralik ja keskkonnasäästlik

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva hommik algas päikesetõusul lipuheiskamisega üle maa. Toompeal heisati Eesti lipp pidulikult Pika Hermanni torni&nbsp;kell 7.32.&nbsp; Lipu õnnistamise kõnega esines peapiiskop Urmas Viilma.

Peapiiskop Urmas Viilma: Eesti lipu pühade värvide alla võiks koonduda kogu Eesti rahvas

Peaminister Kaja Kallas sõnas Eesti Vabariigi 103. aastapäeva eelõhtul peetud kõnes, et oma igapäevaste vabaduste eest peame võitlema ka praegu koroonapandeemiaga silmitsi seistes. Avaldame peaministri kõne täismahus.

VIDEO | Kaja Kallas:  koroonakriisil on ka ohvrid, kes statistikas ei kajastu

Miks inimeste käitumine ja vaated muutuvad äärmuslikeks? Olen saanud selle teema üle palju mõtiskleda seoses 18. veebruaril TV3s eetrisse läinud saate “Märgatud Eestis” episoodiga Pärnumaa perest, kes polnud oma nahahaiguse käes vaevlevale lapsele saanud neid rahuldavat ravi ning olid totaalselt pöördunud moodsa meditsiini vastu. Lisaks väitsid nad, et neid aitab müstiline ravitseja Iisraelist, kelle identiteeti polnud nad nõus avalikustama ja kelle kulukate nõuannete järgi olid nad oma elustiili ja -keskkonna täielikult pea peale keeranud.

Taavi Libe | Lihtsate lahenduste puudumist võiks korvata inimlik suhtlus

Miks teevad kaitseväelased igal hommikul esimese asjana voodi ära? Sellele on suurepärase vastuse andnud admiral William H. McRaven, kes Texase Ülikooli lõpetajatele peetud kõnes toonitas, et kui päev algab õnnestumisega, annab see hea toonuse kõigeks järgnevaks. Ehk üks väike võit ja kenasti korda tehtud voodi viib järgmiste võitudeni. Või nagu ütles McRaven, kui päev läheb tuksi, siis vähemalt kodus ootab sind kenasti ära tehtud voodi, mis teeb tuju heaks ja annab lootust uueks päevaks.

Martin Šmutov | Peatoimetaja vaade: Õhtulehe väljakutsetest mullistunud maailmas

Mõistujutt on lühike lugu, mis annab õppetunni või edastab moraali. Alljärgnevalt üks mu lemmikuid.&nbsp;

Georg Malvius | Sõprus mõistujuttude maailmas

Kuidas tähistada sel aastal vabariigi aastapäeva? Peaminister Kaja Kallas pakkus riigikogu infotunnis välja, et võiks võtta pitsi viina pereringis. Hea mõte! Aga et see lause ei oleks kontekstist välja rebitud, lisan ka lause teise poole: „Massikogunemised halvendaksid olukorda veelgi.” Ühesõnaga: seekord peame aastapäeva vaoshoitumalt.

Mart Soidro | Kuidas vabariigi aastapäevast sai riiklik püha

Perearst Karmen Joller kirjutab Facebookis, et paanikaolukorras süüdistavad kõik kõiki, kuigi kriisiajal on segadus loomulik ning ekspertidele ja vaktsineerijatele tuleb anda aega. 

Karmen Joller: Eestit on haaranud vaktsineerimispaanika, aga kriisiajal on segadus loomulik

Kui vihaste erakond opositsiooni läks, siis tekkis mammil juba lootus, et muutub elu rahulikumaks. Aga ei mingit rahu. Ebameeldivaid ja argpükslikke tegusid on toime pandud järjest mitu. Esimene neist teadagi professor Irja Lutsari vastu. &nbsp;

Ene Pajula | Mammi vaktsiinivastaseid ei mõista

Eesti poliitika ja tema kajastamine käib huvitaval moel. Tõmmatakse küll paralleele minevikuga, aga mitte nende juhtumitega, mis asja ja vahepeal toimunud arenguid või arengupeetust seletaksid. Lihtsaim näide – praegusel Kaja Kallase Reformi- ja Keskerakonna valitsusel oli ju otsene eelkäija – Siim Kallase Reformi- ja Keskerakonna valitsuse näol 2002.-2003.aastal. Esimene on küll veel alles stardipakul, ent üks oluline erinevus võrreldes eelmisega peaks ikka meeles olemas.

Toomas Alatalu | Me valitseme niikuinii!

Kriminaalne Elevant on Kaspar Jančise poolt eelmisel kümnendil loodud vahva ja vaimukas ansambel. Vaktsineerimise toas olevad elevandid nii vahvad ei ole - need võivad olla sõna otseses mõttes kriminaalsed. Seni teadaolevad eliitvaktsineerimise juhtumid on valdavalt seotud&nbsp; võimu- ja alluvussuhetega, kus kõrgemal positsioonil olijad on oma ametiseisundist lähtuvalt eeliskohtlemise osaliseks saanud.&nbsp;

Züleyxa Izmailova | Kriminaalsed elevandid vaktsineerimistoas

Oleme juba pea aasta elanud erakordsetes oludes, mis on kinnisvaraturul toonud kaasa mitmeid huvitavaid trende. Kuigi võiks arvata, et koroonapandeemiast tingitud tarbijate ebakindlus on vähendanud inimeste soovi endale laenuga kodu osta, on olukord tegelikult vastupidine.

Tanel Rebane | Heitlik aeg paneb inimesi kodu ostma

Meil oli jaanuaris koroonasurmasid sama palju kui eelmisel aastal kokku. Praeguse hapra tasakaalu juures sureb „tänu“ koroonale iga päev viis inimest. &nbsp;Seejuures võib see tasakaal katkeda kiiremini, kui valitsus on suuteline reageerima. Tsiteerin reedest uudist (ERR):&nbsp; „Lääneranna vallas tõusis koroonaviirusesse nakatumisnäit 300 pealt üheksa päevaga 1400 peale“ ja terviseameti pressiesindaja Merilin Verniku vastusest sellele - „&nbsp; Lääneranna valla puhul ei ole tegemist sugugi kõrgeima nakatumisnäitajaga Eestis. Näiteks Pärnus on nakatumisnäit 2530 ja Maardu linnas 1767“. Ja ongi kõik – et mis te virisete, mujal on veel hullem!

Ants Erm | Meie vanemad ja vanavanemad väärivad paremat saatust!

Vähem kui kahe nädala pärast möödub aasta päevast, kui Eestis tuvastati esimene koroonaviirusesse nakatunu. Selle märgilise esimese järel oleme pidanud korduvalt suurusjärke ümber hindama. Oluline tähis oli see, kui suve lõpus kasvas kahe nädala haigestumusnäitaja üle viiekümne. Samuti see, kui ühe päeva jooksul lisandus enam kui sada koroonapositiivset. Praegu oleme olukorras, kus igapäevaselt statistikast ja meditsiinist kaugemal viibiv tegelane ei oska trendide kohta ilmselt enam midagi öelda. Pole ju erilist vahet, kas ööpäevas lisandub 400 või 700 koroonapositiivset. Igal juhul on asi vilets!

Taavi Libe | Kuidas populariseerida vaktsineerimist?

On üks vana muinasjutt Istanbuli sultanist ja tema orjast.

Georg Malvius | Võta vastu kurbuse embus

Tõrjutus, ilmajäetus, enese kolmanda- ja pagan-teab-mitmenda Eestina tajumine on katk, millega tuleb tegelda, või muidu lõpeb tõepoolest meil ühiskondlik morsipidu otsa ja sõna antakse märksa jõhkramatele jõududele.

Manona Paris | Kas sina oskad end hingevalu mustrist välja murda?

Pidu on nüüd peetud ja argipäev oma aina suuremas julmuses on käes. Koroonanumbrid on laes. Kes on selles süüdi? Aga kuidas saab üleüldse niimoodi küsida? Loomulikult meie ebaseaduslik valitsus ja isiklikult Kaja Kallas. Kallas lõpetas piirangud, Kallas liberaliseerib, Kallas, Kallas, Kallas…

Mart Riikoja | Poliitilisest viroloogiast

Karl Marx nimetas usku oopiumiks rahvale ning usulised erimeelsused paistavad tõesti olevat paljude sõdade ja kõikvõimalike konfliktide allikateks – olgu märgitud näiteks hugenotisõjad, ristisõjad ja Kolmekümneaastane sõda.&nbsp;

Georg Malvius | Millesse ma usun

„Om asja ilman imelise…“ kirjutas Gustav Suits 1912. aastal. Seda selle järel, kui osa tema maailmast oli kokku varisenud. Meie, elavate, maailm püsib, ent ikka ja taas sünnib ümberringi midagi, mis paneb kas õlgu kehitama või sülitama, sest jälle on keegi korda saatnud midagi muinasjutulist, kusagil on maha saadud millegi imetabasega.

Urmas Hännile | Rikas teeb, mis vaesel ime

Heal kõnekäänul on mitu varjundit, mis küll ajas muutuvad, kuid ei kaota aktuaalsust. Vaevalt, et me teaksime midagi šoti päritolu Briti kirjanikust John Wilsonist, kes kirjutas 1816. aastal katkuepideemia ajal Londonis näidendi „Katku linn”. Kui Aleksandr Puškin selle teksti 1830. aastal Boldino karantiinis olles lühendas ja mugandas, sai sellest „Pidu katku ajal”. Seda me juba teame, kuigi tegemist ei ole geniaalse kirjaniku erilise šedöövriga. Pealkiri kõnetab teinekord rohkem kui kolmveerandtunnine näidend. Aga kõik uus on hästiunustatud vana ning ka näidendis tegutseb katkuskeptikute klubi, kes tänavatel laulab ja pidutseb.

Mart Soidro | Pidu katku ajal

<em><strong>President Kersti Kaljulaidi kõne Eesti Vabariigi aastapäeval Paide Muusika- ja Teatrimajas.</strong></em>

President Kersti Kaljulaid: „Teeme ausat, hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit!“

Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles Eesti Vabariigi 103. aastapäevaks pühendatud kõnes, et praegune rahuaeg ei ole päris tavaline ning kuigi kõige nähtavam lahing toimub tervishoius, käib palju varjatum sõda inimeste tunnete, arusaamade, hinnangute ja kahtluste rindel.

Kaitseväe juhataja Martin Herem: olen näinud ühistunnet, mida me vajame vastase võitmiseks

"On imekspandav, millega tuleb toime rahvas, kellel on olemas eneseusk, rahvuslikud aated ja väärikus ning kelle südametes tuksleb kustumatu vabaduseleek. Argadel ja allaheitlikel puudub tulevik," kinnitas Henn Põlluaas vabariigi aastapäeva pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial peetud kõnes.

VIDEO | Henn Põlluaas: kuhu on kadunud need aated, väärtused ja väärikus, millele tuginedes meie esiisad asutasid oma riigi?

Kommentaaridega anname Eesti inimestele võimaluse Õhtulehe külgedel julgelt, selgelt, mitmekesiselt, võimsalt kui ka huvitavalt sõna võtta. Õhtuleht: Eesti ägedaimad ja värskemad uudised.

Kommentaar

Ene Pajula | Kes aitaks lõhesid lappida, küsib mammi

Joonas Laks | Talvine teehooldus saab olla inimsõbralik ja keskkonnasäästlik (5)

Tanel Rebane | Heitlik aeg paneb inimesi kodu ostma

Mart Riikoja | Poliitilisest viroloogiast

Georg Malvius | Millesse ma usun

Urmas Hännile | Rikas teeb, mis vaesel ime

Mart Soidro | Pidu katku ajal

President Kersti Kaljulaid: „Teeme ausat, hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit!“ (248)

Kaitseväe juhataja Martin Herem: olen näinud ühistunnet, mida me vajame vastase võitmiseks (6)

VIDEO | Henn Põlluaas: kuhu on kadunud need aated, väärtused ja väärikus, millele tuginedes meie esiisad asutasid oma riigi? (19)

Peapiiskop Urmas Viilma: Eesti lipu pühade värvide alla võiks koonduda kogu Eesti rahvas (7)

VIDEO | Kaja Kallas: koroonakriisil on ka ohvrid, kes statistikas ei kajastu (108)

Taavi Libe | Lihtsate lahenduste puudumist võiks korvata inimlik suhtlus

Martin Šmutov | Peatoimetaja vaade: Õhtulehe väljakutsetest mullistunud maailmas (21)

Georg Malvius | Sõprus mõistujuttude maailmas

Mart Soidro | Kuidas vabariigi aastapäevast sai riiklik püha

PÕNEVAT JA KASULIKKU

Karmen Joller: Eestit on haaranud vaktsineerimispaanika, aga kriisiajal on segadus loomulik (36)

Ene Pajula | Mammi vaktsiinivastaseid ei mõista (15)

Toomas Alatalu | Me valitseme niikuinii! (4)

Züleyxa Izmailova | Kriminaalsed elevandid vaktsineerimistoas (16)

Ants Erm | Meie vanemad ja vanavanemad väärivad paremat saatust! (20)

Taavi Libe | Kuidas populariseerida vaktsineerimist?

Georg Malvius | Võta vastu kurbuse embus

Manona Paris | Kas sina oskad end hingevalu mustrist välja murda?

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed