TEAVET NAPIB: Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu tutvustusel oli kõne all, et vanematel pole abi ja toetuste kohta vajalikku teavet. (Kristiina Tilk)

Erivajadustega laste arv on kaheksa aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, kuid neid kasvatavate perede olukord on endiselt kehv, sedastab värske uuring.

Puuetega laste arv kasvab kiiresti: kui 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli neid Eestis 7368, siis 2017. aasta sama aja seisuga oli neid juba 12 869.

Eesti rakendusuuringute keskus Centar tegi sotsiaalministeeriumi tellimusel puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu. Selgus, et selliste laste osakaal on kuni 17aastaste seas kasvanud 3 protsendilt 5,2-le. Kõige rohkem on raske puudega lapsi. Sügava puudega laste arv on jäänud üldjoontes samaks, kuid raske ja keskmise puude puhul on arv kasvanud.

Erivajadustega laste arvu kasvu seostatakse mitme põhjusega: haiguste diagnoosimine on paranenud; ravi on efektiivsem ja vähendab seega surmade arvu; võimalused vajalike teenuste ja rahalise toetuse saamiseks on laienenud; lapsevanemate teadlikkus on kasvanud jne.

Enimlevinud puudeliigid 2017. aastal on liitpuue ja muu puue – kumbagi rühma kuulub ligi 4000 last. Psüühikahäire on 1861 ning keele- ja kõnepuue 1201 lapsel.

Võrreldes varasema uuringuga on kõige rohkem kasvanud keele- ja kõnepuudega, vaimu- ning liitpuudega laste arv. Meele- ja liikumispuudega laste arv on mõnevõrra langenud.

Nende eest hoolitseb peamiselt lapsevanemad (95–97%), üldjuhul ema (90–92%). Ehkki võrreldes varasemaga töötab rohkem puuetega laste vanemaid, on selliste perede hinnangul nende majanduslik toimetulek võrreldes teistega halvem. Vaid 19–26% erivajadustega laste peredest arvab, et nad saavad eluga hakkama.

Selgub, et neil pole teavet abi ja toetuste kohta. Kaks kolmandikku puuetega laste vanematest, kes on vajanud teenuseid, on saanud neid vajatust vähem või üldse mitte. Eriti halvasti kättesaadav on kogemusnõustaja teenus. Probleemsed on ka omavalitsuse korraldatavad sotsiaaltranspordi, tugiisiku ja lapsehoiu teenused: neid ei saanud kasutada ligi pooled abivajajad.

Uuringu eesmärk oli kaardistada puuetega lastega perede toimetulek ja vajadused. Selleks tegi Turu-Uuringute AS mullu augusti- ja septembrikuus selliste leibkondade seas küsitluse. Küsitleti erivajadusega lapse eest peamiselt hoolitsevat inimest. Ankeedile vastanuid oli 1904.

Jaga artiklit

26 kommentaari

T
tasuja  /   19:53, 12. märts 2018
Oli mis oli Nõukaajal oli elu tervislikum ....Milleks meile mingi demokraatia,mingi vabadus kui lapsed haiged.Väheme kindlalt edasi...Kuhu ...
Leian,  /   10:56, 7. märts 2018
et ennevanasti oli puuetega lapsi vähem: nõrgad ja haiged koolesid juba sünnitamisel.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis