Eesti uudised

Erivajadustega lapsi on ligi poole rohkem, aga vajalikke teenuseid napib (25)

Kristiina Tilk, 6. märts 2018, 19:23
TEAVET NAPIB: Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu tutvustusel oli kõne all, et vanematel pole abi ja toetuste kohta vajalikku teavet. Kristiina Tilk
Erivajadustega laste arv on kaheksa aasta jooksul peaaegu kahekordistunud, kuid neid kasvatavate perede olukord on endiselt kehv, sedastab värske uuring.

Puuetega laste arv kasvab kiiresti: kui 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli neid Eestis 7368, siis 2017. aasta sama aja seisuga oli neid juba 12 869.

Samal teemal

Eesti rakendusuuringute keskus Centar tegi sotsiaalministeeriumi tellimusel puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu. Selgus, et selliste laste osakaal on kuni 17aastaste seas kasvanud 3 protsendilt 5,2-le. Kõige rohkem on raske puudega lapsi. Sügava puudega laste arv on jäänud üldjoontes samaks, kuid raske ja keskmise puude puhul on arv kasvanud.

Erivajadustega laste arvu kasvu seostatakse mitme põhjusega: haiguste diagnoosimine on paranenud; ravi on efektiivsem ja vähendab seega surmade arvu; võimalused vajalike teenuste ja rahalise toetuse saamiseks on laienenud; lapsevanemate teadlikkus on kasvanud jne.

Enimlevinud puudeliigid 2017. aastal on liitpuue ja muu puue – kumbagi rühma kuulub ligi 4000 last. Psüühikahäire on 1861 ning keele- ja kõnepuue 1201 lapsel.

Võrreldes varasema uuringuga on kõige rohkem kasvanud keele- ja kõnepuudega, vaimu- ning liitpuudega laste arv. Meele- ja liikumispuudega laste arv on mõnevõrra langenud.

Nende eest hoolitseb peamiselt lapsevanemad (95–97%), üldjuhul ema (90–92%). Ehkki võrreldes varasemaga töötab rohkem puuetega laste vanemaid, on selliste perede hinnangul nende majanduslik toimetulek võrreldes teistega halvem. Vaid 19–26% erivajadustega laste peredest arvab, et nad saavad eluga hakkama.

Selgub, et neil pole teavet abi ja toetuste kohta. Kaks kolmandikku puuetega laste vanematest, kes on vajanud teenuseid, on saanud neid vajatust vähem või üldse mitte. Eriti halvasti kättesaadav on kogemusnõustaja teenus. Probleemsed on ka omavalitsuse korraldatavad sotsiaaltranspordi, tugiisiku ja lapsehoiu teenused: neid ei saanud kasutada ligi pooled abivajajad.

Uuringu eesmärk oli kaardistada puuetega lastega perede toimetulek ja vajadused. Selleks tegi Turu-Uuringute AS mullu augusti- ja septembrikuus selliste leibkondade seas küsitluse. Küsitleti erivajadusega lapse eest peamiselt hoolitsevat inimest. Ankeedile vastanuid oli 1904.

25 KOMMENTAARI

t
tasuja 12. märts 2018, 19:53
Oli mis oli Nõukaajal oli elu tervislikum ....Milleks meile mingi demokraatia,mingi vabadus kui lapsed haiged.Väheme kindlalt edasi...Kuhu ...
e
Leian, 7. märts 2018, 10:56
et ennevanasti oli puuetega lapsi vähem: nõrgad ja haiged koolesid juba sünnitamisel.
Loe kõiki (25)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee