OTSEBLOGI | Kreml: Putini ja Trumpi kõneluste programm on paigas

Kreml teatas, kes saadavad president Putinit esimesel USA–Venemaa liidrite tippkohtumisel pärast 2021. aastat.

Viieliikmelisse saatjaskonda kuuluvad:

• presidendi abi Juri Ušakov

• välisminister Sergei Lavrov

• kaitseminister Andrej Beloussov

• rahandusminister Anton Siluanov

• Vene Otseste Investeeringute Fondi juht Kirill Dmitrijev

Lavrov ja Ušakov on kogenud diplomaadid, kes on aastaid kujundanud Venemaa välispoliitikat. Lavrov on juhtinud välisministeeriumi üle kahe aastakümne, Ušakov on olnud Putini nõunik enam kui kümme aastat ning varem töötanud Venemaa suursaadikuna USAs.

Beloussovi ja Siluanovi osalemine viitab sellele, et lisaks Ukraina sõjale on päevakorras ka strateegiline julgeolek ning arutelud sanktsioonide leevendamise üle.

Valitsus kinnitas tänasel kabinetinõupidamisel, et Eesti toetab vankumatult Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

„Eesti jaoks on homme Alaskas toimuva kohtumise faktist olulisem on selle tulemus,“ sõnas peaminister Kristen Michal. „Eesmärk peab olema õiglane ja püsiv rahu. Riikide suveräänsus, territoriaalne terviklikkus, iseseisvus peab olema tagatud,“ selgitas ta.  

Peaministri kinnitusel on Eesti seisukoht on väärtuspõhine ja tugev. „Me ei tunnusta jõuga aladega ära võtmist. See on meie vankumatu positsioon,“ ütles ta. „Ukraina tuleviku peavad otsustama ukrainlased ise. Euroopa jätkab selleks Ukraina abistamise ja Venemaa survestamisega.“ 

Eile võttis Michal osa Ukraina tahtekoalitsiooni videokohtumisest, kus osalesid Euroopa liidrid, maailmaliidrid Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Jaapanini välja. „Kohtumisel oli optimistlik õhkkond ja ühesugune arusaam. Me teeme kõik selleks, et olla Ukrainal oleks kindel tagala, et Ukraina saab alati tugineda meile, Põhjamaadele, Euroopale, vabale maailmale,“ kirjeldas peaminister.

Välisminister Margus Tsahkna hinnangul ei ole järeleandmistega võimalik Venemaad agressioonikursilt kõrvale meelitada, kuna sellega agressori isu vaid suureneb.  

„Tõsiseltvõetavate ja tulemuslike läbirääkimiste eeltingimuseks on tingimusteta relvarahu. Olukorras, kus relvad veel tärisevad ja Venemaa jätkab pommi-, drooni- ja raketisajuga Ukraina linnade pihta, ei ole võimalik püsiva rahu üle päriselt läbi rääkida,“ nentis välisminister. 

„Venemaad saab mõjutada vaid läbi jõu,“ rõhutas Tsahkna. „Kehtestada tuleb veelgi tugevamad sanktsioonid ja võtta Venemaalt majanduslikud vahendid sõja pidamiseks. Euroopa Liit on alustanud tööd 19. sanktsioonipaketi kallal,“ toonitas ta.

Eesti jätkab Ukraina abistamist eraldades sõjaliseks abiks iga-aastaselt 0,25% SKTst. Samuti on Eesti valmis panustama Ukrainale julgeolekugarantiide pakkumiseks loodavasse tahtekoalitsiooni.

„NATO liikmesus on Ukraina julgeoleku kindlustamiseks parim vahend, aga kui selleni jõudmine võtab aega, tuleb astuda konkreetseid samme Ukraina julgeoleku garanteerimiseks sõjategevuse lõppemise järel,“ ütles Tsahkna.

„Meie uus PURL-i kaitsetoetuse algatus, mida rakendatakse ühiselt partneritega, annab juba käegakatsutavaid tulemusi. Täna on meil juba 1,5 miljardit dollarit. Tänu NATO prioriteetsete Ukraina nõuete nimekirja algatusele saavad NATO liikmesriigid teha koostööd USAs toodetud relvade ostmiseks Ukrainale. See on mehhanism, mis tugevdab tõeliselt meie kaitset,“ ütles Ukraina president Zelenskõi.

Zelenskõi sõnul annetas Holland 500 miljonit dollarit, Taani, Norra ja Rootsi panustasid kokku 500 miljonit dollarit ning Saksamaa lisas eelmisel päeval veel 500 miljonit dollarit.

„Jätkame läbirääkimisi teiste riikidega. Iga panus PURL-i raamistikus on otsene investeering meie võimesse kaitsta oma rahva elusid ja tuua inimväärset rahu lähemale. Tänan kõiki meie liitlasi Ukraina toetamise eest,“ lisas Ukraina president.

14. juulil teatasid USA president Donald Trump ja NATO peasekretär Mark Rutte uuest Ukraina varustamise mehhanismist, mille kohaselt Euroopa NATO riigid ostavad USA-lt relvi ja toimetavad need Ukrainasse.

Venemaa ja Ukraina esindajad pidasid järjekordse vangide vahetuse vooru, teatas Venemaa kaitseministeerium.

Venemaa saiUkraina territooriumilt tagasi 84 sõjaväelast ja andis Ukrainale üle 84 Ukraina relvajõudude vangi.

Nagu kaitseministeerium teatas, toimus vahetus AÜE vahendusel.

Ukraina pole vahetuse teadet veel kommenteerinud.

Downing Streeti teatel arutasid Keir Starmer ja Volodõmõr Zelenskõi hommikusöögi ajal eilseid kohtumisi Euroopa ja USA juhtidega.

„Nad nõustusid, et valitseb võimas ühtsustunne ja kindel otsus saavutada Ukrainas õiglane ja püsiv rahu. Seejärel vaatasid nad edasi homsetele president Trumpi ja president Putini kõnelustele Alaskal, mis pakuvad head võimalust edusammude tegemiseks, kui Putin võtab meetmeid, et tõestada, et ta suhtub rahusse tõsiselt. Nad leppisid kokku, et hoiavad lähipäevil tihedat ühendust.“

Liitlased hindavad aktiivselt mitmeid Euroopa asukohti Donald Trumpi, Volodõmõr Zelenskõi ja Vladimir Putini võimalikuks kohtumiseks enne selle kuu lõppu, ütlesid EL-i allikad Sky Newsile.

Allikate sõnul sõltub teine kohtumine homse Alaska kohtumise kulgemisest, kuid liitlased on nõus, et kohtumise toimumiskoht peab olema Euroopas.

Kui homne kohtumine õnnestub, peaksid EL ja USA laupäeva pärastlõunal korraldama kõigi kolme juhi järelkohtumise.

Zelenskõi on varem kohtumispaigaks pakkunud Roomat, kuid sellised riigid nagu Prantsusmaa, Soome, Hispaania ja Saksamaa arvavad, et neutraalsem koht, näiteks Genf, oleks lihtsam.

Ukraina võimud teatasid rünnakust Venemaal asuvale Volgogradi naftatöötlemistehasele (LLC Lukoil-Volgogradneftepererabotka).

„Mehitamata õhusõidukite tabamused põhjustasid tehases tõsiseid tulekahjusid. Tulekahju täpsemad tagajärjed on selgitamisel,“ teatas Ukraina relvajõudude peastaap neljapäeval oma Telegrami kanalil.

Varem kinnitas Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov teateid tulekahjust Volgogradi naftatöötlemistehases pärast Ukraina droonide rünnakut.

Kindralstaabi teatel toodab Volgogradi naftatöötlemistehas diislikütust, bensiini ja lennukikütust, mis on Venemaa relvajõudude logistika jaoks kriitilise tähtsusega. „Me töötame järjekindlalt selle nimel, et vähendada agressorriigi naftatootmisvõimsust ja nõrgestada tema armeed. Venemaa peab oma agressiivse poliitika tagajärgi täielikult tundma ja lõpetama sõja Ukraina vastu,“ teatas peastaap.

Donald Trumpi ja Vladimir Putini kõneluste programm on kokku lepitud, ütles Kremli nõunik Juri Ušakov. Ta ütles, et tegemist on neljasilmakohtumisega tõlkidega ja arutatakse „tundlikke küsimusi“.

Reedese kohtumise keskseks teemaks on Ukraina kriis, kuid Ušakovi sõnul arutatakse ka kaubandus- ja majanduskoostööd. Kremli nõunik püüdis rõhutada eelseisvate kõneluste majanduslikku aspekti, mis tema sõnul käsitleb Venemaa ja USA majandussuhete „tohutut kasutamata potentsiaali“.

Mõlemad juhid annavad tippkohtumise lõpus pressikonverentsi. Trumpil ja Putinil on ka laiem kohtumine delegatsioonidega ja tööhommikusöök.

Kohtumine peaks algama Eesti aja järgi kell 22.30.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi saabus Londonisse, kus kohtub Suurbritannia peaminister Keir Starmeriga.

Venemaal Rostovi kesklinnas teatati suurest plahvatusest.

Lähtume eeldusest, et kohtumine toimub, kuigi see pole veel kindel. Kui see kohtumine toimub, ei juhtu midagi peale kohtumise enda.

Ungari süüdistas Ukrainat droonirünnakus Venemaal Brjanski oblastis asuvale Družba naftajuhtmejaamale, teatas Ungari välisminister Peter Szijjártó. Ta lisas, et torujuhe varustab Ungarit naftaga, mis on riigi energiajulgeoleku seisukohalt ülioluline.

Szijjártó jutustas, et Budapest on „eriti nördinud“, kuna Ungari on Ukraina peamine elektritarnija ja ilma selle toetuseta oleks Ukraina energiajulgeolek ebastabiilne.

Vene väed lennutasid täna öösel Ukraina pihta 45 drooni ja kaks S-300/400 õhutõrjeraketti.

Ukraina õhujõudude teatel tulistati alla 24 drooni.

Rünnati Donetski, Tšernihivi ja Sumõ oblastit.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtub täna Londonis Suurbritannia peaminister Keir Starmeriga.

Downing Street on avaldanud vähe üksikasju selle kohta, mida nad arutavad, kuid kohtumine toimub vaid päev enne Donald Trumpi kohtumist Vladimir Putiniga Alaskal.

Zelenskõi, Starmer ja Euroopa juhid pidasid eile USA presidendiga telefonikõne, milles nad leppisid kokku, et Ukraina kohta ei tohiks otsuseid langetada ilma Ukraina osaluseta ning et esimene samm peaks olema surve avaldamine Kiieviga relvarahu sõlmimiseks.

NBC News teatas eile õhtul, et Trump ütles neile, et ta ei aruta Putiniga maade jagamist.

ÜRO hinnangul hukkus selle aasta juulis Ukrainas sõjalise tegevuse tagajärjel 286 tsiviilisikut ja sai vigastada 1388 inimest – see on suurim arv alates 2022. aasta maist.

ÜRO vaatlusmissiooni andmetel peaaegu kõik need inimesed kannatada – 98% – Ukraina kontrolli all oleval territooriumil.

Belgorodi oblasti kuberner teatas neljapäeva hommikul üksikasju avaldamata, et Ukraina väed ründasid oblasti valitsushoonet.

„Nad ründasid omavalitsuse hoonet. Kahjustused on väiksemad,“ ütles kuberner Vjatšeslav Gladkov lühikeses videos.

Belgorod asub Ukraina piirist 30 km kaugusel.

20 minutit hiljem postitas Gladkov foto hoone seinal olevast väikesest plekist ja kirjutas, et hoonet tabas droon ning keegi viga ei saanud.

Venemaa luureteenistuse väitel hävitasid Vene sõjaväelased tänu nende teabele neli Sapsani tootmisüksust – kaks Dnipropetrovski oblastis ja kaks Sumõ oblastis.

„Operatsiooni tekitatud kahju Ukraina sõjatööstuskompleksile on kolossaalne ja võrreldamatu kahjuga, mida Venemaale tekitas Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse läbiviidud operatsioon „Ämblikuvõrk“,“ tsiteerivad Venemaa agentuurid FSB avaldust.

Nad ei täpsusta, millal see võis juhtuda. Ukraina avaldust ei kommenteerinud.

Pikamaa ballistilised raketid „Sapsan“ on loodud tabama sihtmärke kuni 500–700 km kaugusel.

Norra luureteenistuse juht Nils Andreas Stensønes rõhutas, et Venemaa on Norra julgeolekule suurim oht.

Venemaa ametnikud kordasid enne 15. augustil toimuvat Alaska tippkohtumist, et Venemaa eesmärgid Ukrainas jäävad samaks, näidates taas kord, et Kreml ei ole endiselt huvitatud tõsiste rahuläbirääkimiste pidamisest, kirjutab USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).

Muud olulised järeldused:

• Trumpi valitsus selgitas, et Ameerika Ühendriigid ei kavatse Venemaaga Ukraina rahulepingu sõlmimiseks mingeid kokkuleppeid sõlmida ilma viivitamatu relvarahu ja ilma Ukraina ametliku osalemiseta rahuläbirääkimistes.

• Trump kordas USA huvi tulevaste Ukraina-Venemaa rahuläbirääkimiste hõlbustamise vastu ning hoiatas, et Venemaa seisab silmitsi „väga raskete tagajärgedega“, kui Putin ei alusta pärast Alaska tippkohtumist Ukrainaga tõsiseid rahuläbirääkimisi.

• Kreml kasutab Alaska tippkohtumist, et kujutada Venemaad Ameerika Ühendriikidega võrdse maailmavõimuna ja Putinit Donald Trumpiga võrdsena.

• Venemaa valmistub läbi viima täiendavaid pealetungioperatsioone rindejoone prioriteetsetes sektorites ja jätkama piiratud ulatusega pealetungi Lõuna-Ukrainas, eriti Hersoni oblastis.

• Samal ajal valmistub Venemaa jätkama oma pikamaa droonirünnakukampaaniat Ukraina tagala vastu, mis tõenäoliselt toob kaasa täiendavaid tsiviilohvreid.

• Vene väed ei ole veel Dobropilljast ida- ja kirdeosas positsioone tugevdanud ega kindlustanud ning Venemaa ja Ukraina allikad kirjeldasid 13. augustil jätkuvalt Venemaa sissetungi piiratud ulatuses jalaväe sabotaaži- ja luuregruppidena.

• ISW hindab jätkuvalt, et Venemaa väed ei kontrolli Dobropilljast ida- ja kirdeosas asuvat territooriumi, kuhu Vene väed hiljuti sisse imbusid. ISW kaardikiht „Hinnangulised Venemaa edusammud“ ei tee vahet püsivate Venemaa positsioonide ja piiratud sissetungimissioonide vahel.

Droonid ründasid täna öösel Venemaa linna Volgogradi. LUKOIL-Volgogradneftepererabotka naftatöötlemistehases on kuulda plahvatusi, millele järgnesid tulekahjud.

Rünnakust teatasid mitmed Venemaa allikad.

„Pärast rünnakut tekkisid Volgogradi oblastis asuvas naftatöötlemistehases tulekahjud ja naftaleke, mis olid tingitud allakukkunud mehitamata õhusõiduki prahist,“ väitis Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov.

Venemaa föderaalne õhutranspordiagentuur sulges rünnaku tõttu ajutiselt kohaliku lennujaama.

LLC LUKOIL-Volgogradneftepererabotka naftatöötlemistehas on Venemaa Lõuna föderaalringkonna suurim naftatoodete tootja, mille tehase tootmisvõimsus on 14,8 miljonit tonni.