KOMMENTAAR | Eesti aegade parim tõkkesprinter lahkus pauguga. Aga millal toimub tänuvõistlus Värnikule?

Pärnust pärit 31aastase tõkkesprinteri karjääri viimane võistlus oli meeldejääv. Ta andis pärast võistkondlikku EM-i teada, et taandub tippspordist ja viimase stardi teeb Eesti meistrivõistlustel. Nii saidki sõbrad, toetajad ja fännid tulla Kadrioru staadionile lahkumisetendust nautima ja Eesti koondise raudvara saadeti vääriliselt ära. „Keiso „Legend“ Pedriks“ seisis plakatil, millega semud sprinterit tervitasid. Ilus ja südamlik, vaatasin seda ja mõtlesin: just nii peabki.

See, et viimastel aastatel pöiavigastusega maadlenud Pedriksi neljale 110 m tõkkejooksu meistritiitlile ei tulnud lisa ja et ta kaotas finaalis sama aja juures 19aastasele Ralf Lepassonile, oli pigem iluviga. Eva Kuninga käe all kergejõustikuga alustanud ja hiljem pikalt Andrei Nazaroviga koostööd teinud Pedriks on lisaks ka seitsmekordne tšempion 60 meetri tõkkedistantsil.

Pedriks, otsekohene ja värvikas karrakter nagu ta on, andis ise asjale vunki juurde, öeldes staadioniintervjuus ja ka hilisemates usutlustes, et peab ennast Eesti kõigi aegade parimaks tõkkesprinteriks: „Välirekordist jäi küll sajandik puudu, aga see on ka selline... Keegi ametlikku tuult pole mulle öelnud, protokollis pole seda kuskil, nii et ikkagi ma arvan, et pean ennast Eesti kõigi aegade parimaks tõkkejooksjaks.“