„Mul on palju küsimusi, väga palju küsimusi ja ma ei põe paranoiat, aga on asju, mida peaks väga tõsiselt vaatama ja siin ma annan endale väga selgelt aru, mida ma ütlen – seni, kuni ei ole tagatud e-häälte usaldusväärsus, ei maksa midagi rääkida. Ja see ei ole paranoia, aga ma ei saa liiga detailseks minna," vastab Ernits küsimusele, mis võis juhtuda, et tema riigikokku ei pääsenud.
Samas lisab ta, et vahest ei pingutanud ka piisavalt. „Kuigi ma kogu selle pooleteist kuud hommikust õhtuni kohtusin tuhandete inimestega ja väga paljud ütlesid, et nad annavad oma hääle, aga ju ma siis tegin vähe tööd. Rahvas on oma sõna öelnud, ju siis rahvas teab paremini, kes on kõige adekvaatsemad ja paremad nende esindajad.
Mõne aja pärast, kui rahvas ei ole eluga rahul, tuleks peeglisse vaadata ja küsida endalt, miks nad valisid sellised inimesed sinna. Eestis on palju arukaid, tarku, analüütilisi inimesi, kes paraku ei osutunud riigikogusse valituks. Analüüsid seisavad veel ees."
Mis edasi saab? „Tegemist on palju. Romaan jäi tänu valimiskampaaniale lõpetamata, Arnold Rüütli raamatule tuleb punkt panna, ma ei ole paar kuud maalinud. Tegemist on väga palju ja ega ma kirjutamist ei ole minetanud ja teleesinemisi ei kavatse jätta."
Ega nad ka päris lapsed ole, Tundub, et ka täiskasvanuid on. Kes oskavad ainult teisi sõimata.