2
fotot
Hardo Aasmäe. (Arno Saar)

Bakalaureusekraadiga peaminister Taavi Rõivas mõtiskleb doktoriõpingutest.

Loeng EBSis. Magistrantide ees seisab külalislektor Taavi Rõivas ja räägib maksundusest. Kas tudengid teavadki, et nemad on magistrikraadile lähemal kui neile loengut pidav peaminister? Ametlikult on valitsusjuht bakalaureusekraadiga, ent plaanib enda sõnul tulevikus õpinguid jätkata.

Möödunud nädala teisipäeval tegid ETV "Terevisioonis" päevateemadest kokkuvõtte Hardo Aasmäe ning Margit Mutso. Aasmäele torkas silma üks artikkel, mis rääkis sellest, et Eesti peab 2018. aastaks leidma 1000 kompetentset ametnikku, kes oleks seotud Eesti eesistumisega Euroopa Liidus. Selle peale Aasmäe ärritus.

Lorud ja harimatud olesklejad!

"Seisame hoopis tõsisema probleemi ees. Oleme praegu saanud Eesti ajaloo kõige kasinama haridusega valitsuse. Meil on peaminister, kes on kõige madalama haridusega läbi aegade. Täiesti mõeldamatu küsimust [haritud ametnike leidmist] lahendada, kui me ei suuda valitsusse haridusega inimesi saada," lajatas Leningradi riiklikus ülikoolis 1982. aastal geograafiakandidaadi kraadi kaitsnud Aasmäe.

Ta tõi välja, et Eesti rahvas on Euroopas üks haritumaid rahvaid, ent valitsus on Euroopas ehk isegi kõige harimatum valitsus. Me ei saa öelda, et meil tuleb lahing ja meil on vaja hästi väljaõpetatud seersante, samal ajal kui leitnandid, kaptenid, polkovnikud ja kindralid on lihtsalt lorud, harimatud ja olesklevad võimul, jätkas Aasmäe. Eriti kritiseeris ta peaminister Taavi Rõivast ning välisminister Keit Pentus-Rosimannust, kel vaid bakalaureusekraad.

Rõivas lõpetas 2002. aastal Tartu ülikooli majandusteaduskonna välismajanduse ja turunduse erialal. "Kirjutasin oma lõputöö otseste välisinvesteeringute mõjust majanduskasvule," märgib Rõivas.

Ta läbis nelja-aastase bakalaureuse. Kuna mõned aastad hiljem mindi senise 4 + 2 süsteemi pealt üle 3 + 2 peale, võrdsustati Rõivase õpingute tase magistrikraadiga. See siiski ei tähenda, et tema kraad ümber nimetataks.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiosakonnast selgitatakse, et see aitab kaasa näiteks tööturul, kui nõutud magistrikraadi vääriline kvalifikatsioon. Ent see pole teaduskraad ehk Rõivas ei saaks otse minna doktoriõpingutesse, vaid peaks läbima magistri. Peaministri sihid ongi suured. "Usun, et lähen tulevikus ka magistriõppesse ning miks mitte ka doktorantuuri. Olen sellele palju mõelnud ja pean seda tõenäoliseks," lausub ta ja lisab, et on end siiani täiendanud mitmes suveülikoolis nii USAs kui Saksamaal.

Bakalaureusekraadiga Rõivas on EBSis külalislektorina andnud magistrantidele loenguid maksuteooriast.

Ministrist igavest üliõpilast ei saanud

Ühtlasi on peaministriga võrdsel pulgal Keit Pentus-Rosimannus, kes 2000. aastal sai Tallinna pedagoogikaülikoolist (tänane Tallinna ülikool) bakalaureusekraadi haldusjuhtimises ja Euroopa Liidu suhetes (tase võrdsustati samuti hiljem magistrikraadiga). Seejärel asus ta Tartu ülikoolis magistrantuuris politoloogiat õppima. Vikipeedia andmetel õpib ta seal siiani. 14 aastat ülikoolis annaks elukestvale õppele uue tähenduse, ent selgub, et minister jättis õpingud siiski pooleli. Enda sõnul vahetult enne magistritöö esitamist ning see oli juba aastate eest. Tööasjus välismaal viibiv minister eile rohkem küsimustele vastamiseks aega ei leidnud.

Rõivasel ning Pentus-Rosimannusel ei tasu siiski häbeneda. Taasiseseisvunud Eestis on olnud ka keskharidusega ministreid – näiteks Põhiseaduse

Assamblee liige, hilisem justiits- ja siseminister Kaido Kama, kes õppis küll ENSV riiklikus kunstiinstituudis, ent jättis selle pooleli. Keskharidusega on ka endine majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen.

Praeguse valitsuse liikmete hariduspagas on üldiselt rikkalik. Näiteks pesamuna, hari-dus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kaitses 2009. aastal filosoofia eriala magistritöö Warwicki ülikoolis ja 2010. aastal London School of Economics and Political Science’is magistritöö politoloogia erialal.

Samuti on pikk haridustee seljataga justiitsminister Andres Anveltil, kel on õigusteaduse bakalaureusekraad Tartu ülikoolist (tase võrdsustati hiljem magistriga) ning haldusjuhtimise magistrikraad Tallinna tehnikaülikoolist. Ühtlasi on ta läbinud õiguskaitse juhtimise kursused FBI akadeemias Ameerika Ühendriikides.

"Olen teinud ettevalmistusi ka juuraõpinguteks doktoritasemel, kogunud materjali, kuid ütlen ausalt – selleks pole mahti olnud. Ehk on olnud põhjuseks soov ja võimalus väljendada ennast akadeemilise väljendusviisi kõrval loominguliselt ilukirjanduse kaudu," lausub ekspolitseinikust poliitik.

Kõrgharidus aitab rumalust leevendada

Praegust kolmeaastast bakalaureusetaset täielikuks kõrghariduseks ei peetagi, korraliku hariduse saab Anvelti hinnangul ikka viieaastase magistriga. "Hariduseta inimene on oma otsustes ebakindel ning valikutes heitlik. See on minu arvamus akadeemilise tausta vajalikkusest, ehkki kindlasti on erandeid. Samas tuleb tõdeda, et mõnele inimesele pole ka kõrgharidus garantiiks pääsuks rumaluse eest, see aitab seda ehk leevendada," mõtiskleb ta.

Jaga artiklit

100 kommentaari

  /   02:46, 8. dets 2014
Just võimalikult nürimeelseid ettureid vajabki endale kuningas VEB-Kallas.
O
Oh, Hardo  /   23:32, 6. dets 2014
Teate ju neid: ega` s haridus matsi riku?
Ja "Loll õpib, tark teab isegi" ...

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis