Õhusaaste viib eestlased varakult hauda(33)

Uuringus leiti, et üksainus liik õhus levivast sodist vähendab Eesti elanike keskmist statistilist eluiga üle nelja kuu. «Tallinnas mõnevõrra rohkem, 7,7 kuud. Tänu sellele, et siin on peenosakeste kontsentratsioonid kõrgemad,» ütleb Keskkonnauuringute Keskuse teadur Marek Maasikmets pessimistlikult.

Õhusaaste tähendab peale tolmu ja kahjulike gaaside eelkõige siiski mürgiseid ja kantserogeenseid peenosakesi, mis pole riskivabad üheski koguses. Peenosakesed on juuksekarvast vähemalt viis korda väiksema diameetriga, kõige pisemad lausa 20 korda väiksemad. Need viimased on eriti ohtlikud.

Eesti häda on see, et kodude vanad puuahjud, -pliidid ja -kaminad tekitavad meeletus koguses just sellist lenduvat ja ohtlikku sodi. Ja nimetatud küttekehi kasutatakse lausa 70% kodudest.

«Kohe arvatakse, et nüüd tahame need maksustada ja keelata – aga nii küll ei ole,» rahustab Maasikmets. Pigem on jutt tulevikus ehitatavatest küttekolletest, mis tuleks teha efektiivsemad. Sealjuures on see oluline just linnades. Eriti halb on olukord praegu Tartus, kus Supi- ja Tammelinna kütmisest tekkiv sodi jääb linna kohale hõljuma. «Tallinn on paremini ventileeritud koht,» muigab Maasikmets.

«Tartus jääb saaste linna omapära tõttu ürgoru põhja pidama.»

Saaste tekkimises pole süüta ka naastrehvid. Need tõstavad asfaldile settinud kummi-, piduri- ja teekatteosakesed jälle lendu, kust inimesed neid sisse hingavad. Uuringutest selgub, et pühkimine ja isegi survepesu ohtlikke mikroosakesi tänavatelt ära ei võta.

Kuigi Maasikmets ütleb selge sõnaga, et naastrehvide lauskeelamine pole hea mõte, on seda juba varem soovitatud. «See on poliitikute otsus, kuidas nad seda reguleerivad,» nendib ta. Mõte, et haljastus püüab mikroosakesed kinni ja «kaotab» kuhugi ära, on tema sõnul müüt. Pigem vastupidi: saasteained võivad haljastuse taha isegi kinni jääda ega saa sel juhul korralikult hajuda. «Puu ei suuda saastet ju ära süüa,» muigab Maasikmets. See arvamus on vastuolus valitsuse tegevuskavaga aastateks 2011–2015, mis paneb ette, et õhusaaste ja mürakoormuse vähendamiseks linnades tuleb rajada ohtralt haljastust.