"Suurim tänu on see, kui laps sööb kõhu täis ja vaatab sulle tänulike silmadega otsa."(108)

Täna on kaks päevasuppi: suitsukalasupp ja hakkliha-köögiviljasupp. Võta, millist soovid!

Poiss võtab hakkliha-köögiviljasupi. Ta asub kiiresti sööma, ampsab pehmet musta leiba kõrvale. Teenindaja Siret toob poisi lauale purgitäie suppi. Et ta viiks selle koju nooremale õele, kes täna tulla ei saanud.

Lahke olemisega särav Siret annab poisile veel kaks šokolaadi. Heast tahtest, omast taskust. Paneb lauale supi kõrvale. Üks poisile, teine õele. Poiss sööb kiiresti, aga ei kugista. Kui tal kõht täis, viib lusika ja tühjaks söödud kausi ära. Paneb kiivri pähe (tuli jalgrattaga, mis kohviku ette jäi), võtab ühte kätte purgitäie suppi, teise kaks maiust.

"Aitäh! Head aega!" ütleb poiss, ja läinud ta ongi. Et järgmisel päeval jälle tulla.

Kohvikusse astuvad 14liikmelise pere ema-isa. Isa Vjatšeslavil on kaasas suur pott. Teenindaja Siret paneb poti suppi täis.

"Meil on 12 last. Noorim on üheksakuune," ütleb Slavik. "Iga päev käime siin supi järel, välja arvatud laupäev ja pühapäev."

Vahepeal on Slavik potitäie kuuma suppi kätte saanud. "See on hea abi. Suur abi. Oleme väga rahul, et selline võimalus tekkis," kiidab Slavik. "Igal teisipäeval käime ühes teises kohas saia-leiva järel."

Ja 14liikmelise pere vanemad kiirustavad koju. Et lõunaks lastele suppi anda.

Tasuta supi nimekirjas 70 inimest

12 lapsega pere on kõige suurem pere, kes Tartus Kastani tänaval Samelini kohvikus tasuta söönuks saab. Tasuta suvesupi nimekirjas on 70 last-ema-isa, iga päev (välja arvatud nädalavahetus) käib kord päevas suppi söömas 30 inimese ringis. Noorim supisööja on aastavanune, vanim 18aastane puudega poiss, kes koos emaga suppi söömas käib.

Tasuta suvesuppi saab alates 18. juunist. Seda saavad vähekindlustatud perede lapsed terve suve ja tõenäoliselt ka septembri esimesel nädalal. Edaspidi selgub, kas säärast abi on vaja ka koolivaheaegadel. Lastele tasuta suvesupi jagamise taga on kohviku juhataja Maire Lass, kelle sõnul on nende säärane heategevus Tartus ainulaadne.

Ema-isa murejutud: ei ole tööd

Siin näeb elu tegelikku palet. Paljudele lastele, kes siin käivad, on tasuta supp pikal suvevaheajal ainus soe toidukord päevas. Tulevad lapsed, kes söövad ahnelt supi kõrvale kuus-seitse leivaviilu. Kui laps tahab suppi juurde, siis ta seda ka saab. Vahel antakse lastele ka tasuta magustoitu, kas kohapeal söömiseks või kojuviimiseks.

"Kui lapsed küsivad lisaportsjonit, annan ikka. Mina ei saa ei öelda," ütleb teenindaja Siret. Vahel on tal kella 13–15ni, mil vähekindlustatud perede lapsed kõigile avatud kohvikus tasuta suppi saavad, silmad veekalkvel. "Pigistan silmad kinni," ütleb ta, kuidas ta seda tööd tehes vastu peab.

Millest lapsed ja emad-isad siin räägivad? "Väga kurbi lugusid ei räägita," sõnab Siret. Emad räägivad enamasti seda juttu, et kes sai tööle, kes ei saanud. Või et mis seal töötukassas ikka käia, kui tööd ei saa.

"Põhiline, mis läbi jookseb, on see: ei ole tööd," ütleb Lass. Hiljuti teatas üks ema aga hea uudise, et vähemalt tema tüdrukutel läks hästi: lapsed said suveks tööle maasikaid korjama.

"Ma ei ole näinud siis ühtegi purjus või jääknähtudega lapsevanemat. Siin ei käi eluheidikud. Siin käivad täiesti tavalised tööinimesed, kellel on väike palk või on nende töökoht koondatud," räägib Lass.

Lastel on omad mured. Üks murekohti, mis ikka ja jälle läbi käib, on lõhkiläinud pered: kas on pere ainult ema või ainult isa kasvatada. See muserdab lapsi arvatust palju rohkem, jättes lapse hinge sügava jälje.

Viljandimaa talunik toetab sealihaga

Kord tunnistas üks VI klassi õpilane, et ta pole mitte kunagi oma elus saanud mitte ühelegi ekskursioonile. Kuigi nii väga tahaks – teised ju käivad. Kõik jääb paraku raha taha: ema teeb rasket tööd, saab natuke üle miinimumi palka, aga sellest jätkub ainult nii palju, et saab korteri eest makstud ja eluks hädavajaliku kätte. Rohkemaks lihtsalt mitte.

Tasuta suvesuppi jagab Samelini kohvik koostöös Tartu lastekaitse ühingu ja Toidupangaga, kes on andnud leiba. Üks Viljandimaa talunik toob kord nädalas laste heaks ja kõhutäiteks supi tegemiseks sealiha.

"Kõige suurem tänu on see, kui laps sööb kõhu täis ja vaatab sulle tänulike silmadega otsa. See ongi kogu tänu. See on tore tunne," ütleb Maire Lass.

Kaheaastane üksi kodus, vaglad pudru sees

Tartus vähekindlustatud perede lastele tasuta suvesuppi jagav Maire Lass teab, mida tähendab tühi kõht. "Mu ema suri, kui olin aasta ja kaheksakuune. Mul oli kolm vanemat venda. Minu isa oli joodik, vanaema oli väga kuri inimene. Viina leidus meil kodus rohkem kui süüa," meenutab Lass.

Teda taheti lapsendada. Teda väntsutati ühest perest teise. Ühe üksiku naise juures olles jäeti ta nädalaks üksi koju. Lihtsalt unustati. Kui miilits ukse lõpuks lahti murdis, leiti laua pealt pudrukauss, kus vaglad sees.

Lõpuks viieaastaselt ta lapsendati: "Siis algas mul hea ja ilus elu. Tublid vanemad. Mul on elus nendega vedanud."