NOOR GEENIUS: Hollandis Breedenbroeki külas elav 11aastane koolipoiss Jurre Hermans pakkus välja lihtsa idee, kuidas Kreeka saaks võlgadest kõige valutumalt vabaks. Foto: AP/Scanpix
Maailm
5. aprill 2012, 07:01

Hollandi koolipoiss koostas Kreeka päästmise plaani(25)

Hollandi poole tuhande elanikuga Breedenbroeki külas elav väike koolipoiss Jurre Hermans sai kogu maailmas tuntuks osalemisega konkursil, kus tuli välja pakkuda kontseptsioon eurotsoonist võimalikult valutuks lahkumiseks, vahendab Spiegel Online.

Lokkispäine Jurre on alles 11aastane. Talle meeldib koos sõpradega või oma koera Jekaga mängida. Mullu sügisel luges ta ajalehest, et Briti ärimees ja parlamendi ülemkoja liige lord Simon Wolfson asutas 250 000 naelsterlingi suuruse Wolfsoni majandusauhinna, mille saab teadlane, kes pakub välja parima kontseptsiooni eurotsoonist lahkumiseks, vahendab Welt Online.

Ettepanekute esitamise viimane tähtpäev oli 31. jaanuar. Wolfsoni majandusauhind on Nobeli preemia järel suuruselt järgmine akadeemiline majanduspreemia.

Tuntud moeketi Next tegevjuht ja konservatiivide partei innukas toetaja Simon Wolfson (44) ütles, et tema asutatud auhind peaks ergutama helgeid päid leidma reaalset lahendust, kuidas üks või mitu riiki saaksid võimalikult väiksemate kahjudega eurotsoonist lahkuda. Praegu seesugust õiguslikku mehhanismi pole.

Jurre mõtles Kreekale

Jurre vaatab õhtuti sageli koos vanemate ja kahe vanema õega televiisorist uudiseid. Ta teadis nende põhjal hästi, kuidas Kreeka on kaks viimast aastat võlakriisiga maadelnud. Ta oli ka kuulnud, et tõenäoliselt parim lahendus oleks Kreekale eurotsoonist lahkumine, sest pealesurutud kärpekavad suretavad majandust. Seetõttu jäi Wolfsoni majandusauhind teda kummitama.

Jurre mõtles nädalapäevad ja otsustas samuti konkursil osaleda. Ta saatis Wolfsoni majandusauhinna žüriile oma nägemuse, kuidas Kreeka saaks kõige valutumalt eurotsoonist lahkuda.

Jurre arvates toimub kogu protsess äärmiselt lihtsalt. Kõik kreeklased viivad oma eurod panka, kus masin vahetab need eelmise valuuta drahmide vastu. Kõik eurod lähevad seejärel valitsuse käsutusse. Valitsus tasub nendega võlausaldajatele nii, et iga laenuandja saab "pitsast ühe tüki".

Kuna drahmi ootab ees kiire väärtuse kaotus, siis on arusaadav, et kreeklastele eurode vahetamine drahmideks ei meeldi. Just seepärast pakkus Jurre ka välja, kuidas karistada neid kreeklasi, kes tabatakse eurode viimiselt välismaale. Nemad saavad eurode eest drahme kaks korda vähem kui kuulekad kodanikud.

"Ma loodan, et minu idee aitab neid (kreeklasi – toim)," kirjutab 11aastane Jurre Hermans oma konkursitöös.

Koolipoiss lisab kreeklastele ka väikese lootuskiire: "Pärast kõigi võlgade tasumist tohib Kreeka loomulikult eurotsooni tagasi pöörduda."

Laekus 452 tööd

Wolfsoni majandusauhinna konkursile laekus 452 tööd. Majandusteadlased ja pankurid kogu maailmast ning väike koolipoiss Jurre pakkusid välja oma ideid, kuidas riik saaks eurotsoonist lahkuda. "Žüriiliikmeid vaimustas Jurre asjatundlikkus," ütles žurii pressiesindaja Jennifer Powers.

Wolfsoni majandusauhinna žurii on välja sõelunud viis finalisti, kelle hulgast selgitatakse juulis 250 000 naelsterlingi võitja.

Hollandi koolipoiss Jurre Hermans viie finalisti hulka siiski ei mahtunud, kuid žurii tõi tema esinemise eraldi välja ja autasustas verinoort majandushuvilist 100eurose kinkekaardiga.