1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Rinnavähki haigestub statistika järgi iga kaheksas naine. Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 750 uut rinnavähijuhtu naistel ja 3-4 mehel. Skriiningprogramm vähendab naiste rinnavähki suremuse riski 30–35%, kuid oodatav osalusmäär peaks olema vähemalt 70%. Eestis on see kõigest 50%.

Milline on rinnavähi patsientide tänapäevane taastusravi?

Käisime Kesklinna LPG-s uudistamas erinevaid teenuseid, mille hulgast osutus suurimaks lemmikuks LPG näohooldus.&nbsp;Millised mõtted tekkisid LPG näohooldust proovides?

LPG näohooldus turgutab nahka ja silub kortsukesi

<a href="https://mustpanter.ee/pood" target="_blank">Erootikapood Must Panter</a> aitab mõista, mida mees voodis naiselt ootab!

Mida mees voodis naiselt tahab?!

Kui talvise kolmekihilise riietumise puhul täidab pusa vahekihi ülesannet, siis nüüd, jahedamate hommikute ja õhtute aegu muutub see mõnusaks väliseks kihiks. Kvaliteetne <a href="https://tamrex.eu/ee/et/88-snickers-workwear-body-mapping-ais-fliisist-pusa.html?utm_source=ohtuleht&amp;utm_medium=artikkel_ee&amp;utm_campaign=sisuturundus_sugis19&amp;utm_content=pusad" target="_blank">fliis</a>, <a href="https://tamrex.eu/ee/et/195-woolpower-400-meriinovillast-lukuga-kampsun.html?utm_source=ohtuleht&amp;utm_medium=artikkel_ee&amp;utm_campaign=sisuturundus_sugis19&amp;utm_content=pusad" target="_blank">meriinovillane kampsun</a>, <a href="https://tamrex.eu/ee/et/588-snickers-workwear-dressipluus.html?utm_source=ohtuleht&amp;utm_medium=artikkel_ee&amp;utm_campaign=sisuturundus_sugis19&amp;utm_content=pusad" target="_blank">dressipluus</a> või <a href="https://tamrex.eu/ee/et/84-snickers-workwear-flexiwork-stretsfliisist-kapuutsiga-pusa.html?utm_source=ohtuleht&amp;utm_medium=artik

Aeg on pusa peale tõmmata – anname nõu, kuidas valida enda jaoks parim!

Kruiisilaev Viking Star, mis veetis jõuseadmete rikke tõttu nädalakese Tallinna reisisadamas, lahkus täna õhtul kella 20.30 paiku kai äärest ja suundus merele.

Fotod: Rikkis olnud ristluslaev lahkus Tallinnast

Sihtasutus Garage48 sai alguse Eestis 2010. aastal, et ühel nädalavahetusel luua uusi tehnoloogilisi lahendusi. Pärast edukaid arendusnädalavahetusi märkasid asutajad, et ürituse mõju kogu startupi ehk idufirma kogukonnale on oluliselt suurem kui “lihtsalt” uued äpid. Sealt kasvas idee sarnast lähenemist viia ka Eestist väljaspoole, eelkõige nendesse riikidesse, kus sellel oleks vähemalt sama suur mõju.

Eesti aitab Ugandas startupi kogukonna arengule kaasa

Kui Joshwa isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Kõik tema sada klassivenda ja klassiõde olid juba pinkides istumas ning oma vihiku välja võtnud. Justnimelt vihiku, sest igaühel neist oli seda vaid üks. 

Üks puhas vihik on Aafrika lapsele terve varandus

<a class="tag-348" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/india">India</a> ettevõtja Suneet Singh Mausil usub, et igal lapsel on õigus võrdsele kohtlemisele ja haridusele. Oma eesmärkide saavutamiseks on ta algatanud sotsiaalse maleaktsiooni, mis aitab leida noortel uusi sõpru ja toetada nende haridust. 

Mäng, mis teeb rikkast ja vaesest sõbrad

Nii nagu on olemas väga häid ja edukaid arengukoostööprojekte, kuuleb kahjuks vahel ka rahvusvahelise arenguabi loori all arendatavatest algatustest, mille ilusa pealispinna alt paistab hoopis küsitavam sisu. Eriti teravalt tuleb see kontrast välja keskkonda puudutavates projektides. 

Arengukoostöös ei tohi unustada keskkonnateadlikkust

See, kuidas elatakse teises maailma otsas, jätab meid tihtipeale külmaks, kuid nende käekäik puudutab meid rohkem, kui esialgu tundub. 

Aitame Tansaania koolile piksevarda osta!

Kasvav rahvastik, vähenevad loodusvarud, reostus, kliimamuutused, sagenevad katastroofid ja muidugi mõista vaesus on põhjused, miks ÜRO on kolm viimast aastat pingsalt arutlenud, kuidas edasi. 

Kestlik areng ja selle rahastamine: kes maksab ja kes vastutab?

Peale Eesti riigi arenguabi rahvusvahelistele organisatsioonidele jõuavad eestlaste abi ja head ettevõtmised paljude maailma lasteni kodanikuühenduste kaudu, kes otsivad nutikaid lahendusi ja kohalikke olusid tundvaid partnereid, et abi jõuaks inimesteni võimalikult tõhusalt. Nende tööle aitavad kaasa ka paljud eestlased kas vabatahtliku töö või annetustega. 

Millisesse maailma nurka jõuavad eestlaste heateod?

Lastel pole eelarvet, milles arvestatud toetus abivajajatele, ega oskusi, et minna ise kellelegi appi. Küll on neil hooliv väike süda, mis õige lähenemise korral hädasolijat märkab, mõistab ja aitab. 

Kuidas õpetada last märkama inimesi, kes meie ümber abi vajavad

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tegutseb ühendus, kelle mõju ulatub poolde maailma – kollasest kontorimajast ettevalmistuse saanud vabatahtlikud lähevad Ghanasse, Keeniasse, Birmasse ja Ugandasse. Tuge pakutakse ka partnerorganisatsioonidele Ukrainas, Jeemenis, <a class="tag-16547" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/afganistanis">Afganistanis</a>, Iraagis ja <a class="tag-7445" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jordaania">Jordaanias</a>. 

Kolm pildikest koolipäevadest Keenias, Ghanas ja Afganistanis

Igal aastal kirjutatakse sadu, kui mitte tuhandeid artikleid miljonitest puuvillapõllul või riidetehastes töötavatest lastest. Paar korda aastas jõuavad teated ka "Aktuaalsesse kaamerasse" või "Ringvaatesse". Selleks, et ikka kanalit vahetataks. Palun sul seekord see artikkel lõpuni lugeda. 

Võtkem silmaklapid eest!

Vastutustundlik reisimine ei tähenda, et pead puhkuse veetma naabervallas telkides või kodukohas jalgsi matkates. Vastutustundlikult rännates võid teha unistuste reisi ning puhkust täiel rinnal nautida – tuleb vaid kindel olla, et kulutatud raha läheb keskkonna ja kohalike hüvanguks. 

Olles külaline, oled osaline ehk Kuidas vastutustundlikult reisida  

Täna kella 13st kuni 19ni toimub Tallinnas Vabaduse väljakul <a class="tag-9389" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/maailmapaev">maailmapäev</a>. 

Vabaduse väljakul toimub maailmapäev

Tihti jätab Aafrika valgete inimeste hinge vastandlikke tundeid: kurva noodi vaesusest ja haigustest või tundub sealne elu siiras, rikkumata ja tõeline. 

Eluks vesi – eluvesi!

Nii nagu keisri uued rõivad olid nähtamatud, on ka rõivatööstuses palju sellist, mida rõivapoes ringi jalutades ei näe. 

Keisri uued rõivad ehk Nähtamatu rõivatööstus

Sõjas kaotavad kõik, kuid iseäranis lapsed. Neile jäävad sõdade poliitilised põhjused kaugeks ja arusaamatuks, nad on üksnes ohvrid suurte inimeste võimumängudes. 

Et Ukraina sõjalastest ei saaks kadunud põlvkonda

<a class="tag-417" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/uro">ÜRO</a> <a class="tag-4973" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/laps">lapse</a> õiguste konventsioonis on kirjas laste õigused, mille hulgas üks olulisem on turvaline kasvukeskkond. Paraku ei ole paljude laste üleskasvamine sugugi turvaline ning sageli on selle taga just täiskasvanud, kes tegelikult peaksid laste heaolu eest hoolitsema, kirjutavad Merle Pajus, ENUT Armeenia projekti juht, Reet Laja, ENUT Armeenia projekti ekspert.

Väärkoheldud lapsel on suurem risk kasvada seaduserikkujaks

Eesti on kriisides toetanud <a class="tag-3431" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/unicef">UNICEFi</a> ja selle tegevusi 1998. aastast. Meie riik on praegu UNICEFi täitevnõukogu (annab lastefondi tegevuseks suuniseid) liige ning sel aastal ka UNICEFi büroos asepresident.

ÜRO lastefond seisab laste õiguste ja heaolu eest

Võib öelda, et veel 25 aastat tagasi puudusid lastel igasugused õigused. Lapse õiguste konventsiooni ehk riikidevahelise kokkuleppe sõlmimisega 1989. aastal muutus lapse kuvand ning lastest said inimõiguste hoidjad. Kõik lapsed on võrdsete õigustega, keda peab austama ning kohtlema inimväärikalt.

Laps väärib austust ja inimväärset kohtlemist

Aafrika on paik, mille kohta on Eesti inimestel väga palju eelarvamusi. Uhhuduuri eesmärk oli murda kehtivaid müüte ja näidata, et inimesed on kõikjal sarnased.

Vaata Ehh, Uhhuduuri fotojäädvustusi Aafrikast

GLENi vabatahtlikud osalesid 2014. aastal kümnes arengukoostöö projektis ja jagavad nendel fotodel enda nähtut.

Vabatahtlike fotod arengumaade elust

Laps vajab arenguks armastust ja mõistmist ning peab võimaluse korral kasvama üles vanemate hoole ja vastutuse all. Eri kultuurides ja regulatsioonides peetakse lapsevanemateks ikka &nbsp;isa, kes on lapse eostanud, ja ema, kes on lapse sünnitanud.

Maailmapäev

Fotod: Rikkis olnud ristluslaev lahkus Tallinnast

Eesti aitab Ugandas startupi kogukonna arengule kaasa (2)

Vabaduse väljakul toimub maailmapäev (3)

Väärkoheldud lapsel on suurem risk kasvada seaduserikkujaks (11)

ÜRO lastefond seisab laste õiguste ja heaolu eest (6)

Laps väärib austust ja inimväärset kohtlemist (13)

Vaata Ehh, Uhhuduuri fotojäädvustusi Aafrikast (6)

Vabatahtlike fotod arengumaade elust (30)

Hollywoodi staarid – kas arenguriikidest adopteerimine on eetiline? (10)

Testi oma teadmisi maailmast!

Üks puhas vihik on Aafrika lapsele terve varandus (5)

Mäng, mis teeb rikkast ja vaesest sõbrad (1)

Arengukoostöös ei tohi unustada keskkonnateadlikkust (1)

Aitame Tansaania koolile piksevarda osta! (16)

Kestlik areng ja selle rahastamine: kes maksab ja kes vastutab? (1)

Millisesse maailma nurka jõuavad eestlaste heateod? (8)

SISUTURUNDUS

Kuidas õpetada last märkama inimesi, kes meie ümber abi vajavad (45)

Kolm pildikest koolipäevadest Keenias, Ghanas ja Afganistanis

Võtkem silmaklapid eest! (2)

Olles külaline, oled osaline ehk Kuidas vastutustundlikult reisida

Eluks vesi – eluvesi!

Keisri uued rõivad ehk Nähtamatu rõivatööstus

Et Ukraina sõjalastest ei saaks kadunud põlvkonda (1)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED