Laste toit läheb lihtsalt raisku? Viis soovitust, kuidas seda vältida
Iga kolmas kotitäis toitu, mille Eesti inimesed kauplustest koju viivad, leiab tee prügikasti veel enne kui see jõutakse ära tarbida. Uuringu järgi läheb enim toitu raisku lastega peredes. Lihtsate nippidega saad aga vältida raiskamist ja säästa rahakotti.
Kodudes läheb toitu raisku mitmetel põhjustel. Näiteks kipuvad laste maitse-eelistused sagedasti muutuma, mistõttu ühel päeval meelsasti söödav toit ei pruugi järgmisel päeval enam meeldida. Sageli visatakse aga ära liiga usinalt varutud soodushinnaga kaupa, sest see jõuab enne tarbimist halvaks minna.
Toidujäätmete teke ei tähenda vaid seda, et biojäätmete ämber saab kiiresti täis, vaid see on ka suur rahakulu. Eesti Maaülikooli, Keskkonnaministeeriumi ja Stockholmi Keskkonnainstituudi koostöös läbiviidud uuringu järgi läheb igas majapidamises aastas keskmiselt raisku 63 kg toitu, mille väärtus on ligikaudu 220 eurot. Kuid rahale lisaks raiskame nii ka toidu kasvatamiseks ja transportimiseks kulunud elektrit, kütust, vett ning väärtuslikku põllumaad, samuti kulub raha hiljem jäätmeveole. Toidu kasvatamisel kasutatud väetised, kemikaalid ja õhku paisatud kasvuhoonegaasid koormavad asjatult keskkonda. Seda mõttetut raiskamist saab aga hõlpsate nippidega vältida:
Kui lapsed on juba suuremad ja tunnevad huvi söögitegemise vastu, kaasa nad menüü planeerimisse. Vaadake üheskoos üle, mis on kapis juba olemas ning milliseid roogi nendest asjadest valmistada saaks. Nii õpetad neile, kuidas ülejääke uuesti kasutada ja säästlikumalt poes läbi saada.
Raiskamist saab väikelaste puhul vähendada mängulisusega. Näiteks võib anda toitudele naljaka või huvitava nimetuse, mis innustab neid paremini sööma – olgu siis menüüs supermehe spagetid, tarkuse tomat või võlujõu viiner.
Tõsta lastele taldrikule vähem toitu. Suuremate laste puhul, kes endale ise toitu tõstavad, innusta neid algul võtma väiksem kogus. Üks variant on ka pakkuda väiksem taldrik, et hiljem soovi korral juurde tõsta. Ülejäänud toit pane aga külmikusse ning hilisema snäki asemel paku talle esmalt võimalus oma järelejäänud toit ära süüa.
Eralda külmikus üks ala nendele toiduainetele, mis tuleks esmajärjekorras ära tarbida. Tähista see külmikuala lõbusa sildi või kleepsuga ja pane sinna avatud pakendiga, läheneva kõlblikkuse kuupäevaga või poolikud puu- ja köögiviljad ning teised kiiremini riknevad toiduained. Selgita ka lastele, mis on selle mõte. Loo aeg-ajalt külmikus kord majja – tõsta varem ostetud toiduained külmikus ettepoole, et need oleks nähtavamad ja käeulatuses.
Pakendil märgitud „Parim enne“ kuupäeva ületanud toit on sageli endiselt söögikõlbulik. Selles veendumiseks tee pakend lahti ning vaata, nuusuta ja maitse toiduainet. Suure tõenäosusega on see endiselt väga hea. Kui pakendil olev „Kõlblik kuni“ kuupäev on lähenemas ja sa tead, et ei jõua seda toiduainet õigeks ajaks ära tarbida, siis pane see sügavkülma. Külmutamiseks sobivad hästi näiteks liha ja kalatooted, aga külmutada võib ka küpsetisi, juustu, piima, puu- ja köögivilju ning valmistoite. Külmutatud toidu pakendile märgi peale, millal see sügavkülma on pandud, sest ka siin kehtib reegel – esimesena sisse, esimesena välja.
Rohkem nippe toiduraiskamise vähendamiseks on siin.