1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Fred Jüssi ja Leelo Tungla kõrval pälvis riikliku kultuuri elutööpreemia ka kirjanik Viivi Luik. „Iga tunnustus tuleb üllatusena, alati. See pole kunagi iseenesest mõistetav,” kommenteerib ta auhinna saamist.&nbsp;

Elutööpreemia saanud Viivi Luik: auhinnad on lõppude lõpuks õnne asi

Riikliku kultuuri elutööpreemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest saavad sellel aastal kirjanikud Leelo Tungal ja Viivi Luik ning loodusemees ja mõtleja Fred Jüssi.&nbsp;

64 000 EUROT IGAÜHELE: riikliku kultuuri elutööpreemia saavad Viivi Luik, Fred Jüssi ja Leelo Tungal

Õhtuleht valis välja 30 praegu tegutsevat kirjameest ja -naist ning vaatas genealoogilisi andmeid koondavalt veebisaidilt geni.com järele, kuidas ristub nende sugupuu Anton Hansen Tammsaare omaga. Tõestuseks sellest, kui väike on Eesti, osutusid kõik katsealused kirjanikud ühel või teisel moel Tammsaare hõimlasteks.

LOE JA IMESTA! Kuidas on praegused tuntud kirjanikud sugupuus Tammsaarega seotud?

"Kas tänavuse Nobeli kirjandusauhinna võidab <a class="tag-3850" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/bob-dylan">Bob Dylan</a>, <a class="tag-15004" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jaan-kaplinski">Jaan Kaplinski</a> või <a class="tag-28452" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/philip-roth">Philip Roth</a>?" küsib mainekas Ameerika juutide ajaleht Forward. Seni pole see kõrge tunnustus ühelegi Eesti kirjanikule osaks saanud, nüüd aga on Nobeli nominendiks peale Kaplinski esitatud ka <a class="tag-18270" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/viivi-luik">Viivi Luik</a> ja <a class="tag-3348" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/doris-kareva">Doris Kareva</a>, kusjuures viimasel võivad kihlveokontorite kinnitusel olla suurimad šansid. 

Kas Nobeli kirjandusauhind tuleb viimaks Eestisse?

Idarahaskandaal, VEB Fond, "kommarid ahju" kiri särgil – kas meie järgmine president on mõne sellise skandaaliga seotud? Kus ja kui luksuslikult elavad tulevased (võimalikud) esinduseestlased? 

PRESIDENDIKS IHKAJAD: millise esileedi saame, kus nad elavad ja millised luukered kapis kummitavad

"Lastekirjanikuks tasub hakata – nende seas on palju pikaealisi ja kaua töövõimelisi inimesi," tunnistab <a class="tag-7353" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/leelo-tungal">Leelo Tungal</a> kolleeg Heljo Männi homsele 90. sünnipäevale mõeldes. "Endise kirjalapsena soovin Heljo Männile palju-palju õnne. Jään ootama, mida ta kirjutab oma sajandaks sünnipäevaks." 

Jääme ootama, mida kirjutab Heljo Mänd oma sajandaks sünnipäevaks

"Heitsin õhtul rahulikult magama, aga täpselt pool kolm olid silmad lahti ja hakkasin peas luuletama," kirjeldab 82aastane Enn Vetemaa oma seni viimase ning äsja trükivalgust näinud luulekogu "Hambad viskiklaasis" enam kui kummalist sündi. See rütm kordus mõne kuu jooksul enam kui poolelsajal ööl. 

Enn Vetemaa: "Lausa piinlik, et 80aastane mees veel luuletab."

"Igasuguseid takistusi on teel olnud, mul on hea meel, et tagasiside pärast esilinastust on olnud väga südantsoojendav," tunnistab <a class="tag-8682" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/maria-avdjusko">Maria Avdjuško</a> pärast dokumentaalfilmi "Unditund" esitlust <a class="tag-61" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tartu">Tartus</a>. "Väga kurb oleks olnud, kui inimestele poleks see film üldse korda läinud."&nbsp;

"Mati Unt pidas ennast lõpuks ise ka mitte kirjanikuks, vaid teatrimeheks."

11. septembril kell 19 esilinastub teatrifestivalil Draama <a class="tag-8682" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/maria-avdjusko">Maria Avdjuško</a> dokumentaalfilm Mati Undist.

VAATA! Esilinastub Maria Avdjuško dokumentaalfilm "Unditund"

"Neile, kes Matit ei tundnud, võis jääda mulje, et ta on nina-püsti-tüüp," meenutab Vanemuise teatri lavastaja <a class="tag-7249" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ain-maeots">Ain Mäeots</a> kümme aastat tagasi lahkunud kolleegi <a class="tag-4426" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/mati-unt">Mati Unti</a>. "Mulle endalegi tundus lavakooli ajal, et ta on mees Olümposelt. Tegelikult oli asi selles, et Mati pelgas võõraid. Ta tunnistas, et ei oska võõrastega rääkida – ütles, et kus ma lähen ja mida ma siis räägin."

Üllar Saaremäe: Mati Unt võttis inimesi raskelt omaks, aga kui ta juba kellegi omaks võttis, siis jäägitult

"See on ju ainuke Eesti esinduspark," on poetess <a class="tag-18270" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/viivi-luik">Viivi Luik</a> Kadrioru pargis jalutades õnnetu. Seda seepärast, et sõna otseses mõttes tema kodu akna all laiuv park on halvemas seisukorras, kui ta enne jalutuskäiku arvas. 

VIDEO | VIIVI LUIK KADRIORU PARGIST: "Seda on ikka raske vaadata!"

„Olen olnud Doris Karevasse korduvalt armunud, aga ei ole mingisugust vastuarmastust leidnud!“ tunnistab luuletaja Priidu Beier, kes 1980. aastatel kirjutas efektse Dorise luuletuse sisse. Matti Mogući nime all ilmus luuletus „Dostojevskilik Doris“, mille peategelane sulnis daam. „Olen pidevalt enda sees hoidnud seda suurt tunnet, ilma vastuarmastuseta,“ sõnab Beier. „Doris on muidugi üks olulisemaid mõjutajaid, et ma Eesti luulesse üldse tulin ja jäin – seal ju tegutses nii kütkestav naisterahvas, kellega sai mõnikord koos luulet loetud.“

Luuletaja Priidu Beier: „Olen olnud Doris Karevasse korduvalt armunud, aga ei ole mingisugust vastuarmastust leidnud!“

Eesti kirjandust tõlgivad enamasti estofiilid või Eestis kodu leidnud ja keele ära õppinud välismaalased.

Eesti kirjanduse tõlkijad: „Eesti keel on nii musikaalne, aga kõiki neid loodushääli on raske teise keelde panna!“

„Olen veendunud, et diplom ei saa kellestki teha haritud inimest, kui ta ise selle poole ei püüdle,“ sõnab Viivi Luik kommentaariks tõsiasjale, et paljud kirjanikud pole ülikooli, mõned ka keskkooli lõpetanud. „Minul ei ole õhtukooli lõputunnistust, küll aga olen end harinud ise, samuti olen iseseisvalt õpetajate käe all keeltekursustel omandanud kolm võõrkeelt.“

Kui kirjanikul on looduse kingitud jutustamisanne, ei muuda kooli puudumine midagi

„Minu isa oli kaasaegses mõistes moodne lapsevanem, kelle sarnaseid näeb praegu Kalamaja perepäevadel. Selline, keda lapsed ei seganud – vähemasti ei näidanud ta seda välja –, vaid pigem innustasid,“ iseloomustab kirjanik Elo Viiding oma poeedist ja teatrimehest isa Juhan Viidingut, tuntud ka kui Jüri Üdi. „Laste keskel lõi tema loovus ja naljasoon eriti eredalt välja, ja lapsed ka kõik armastasid teda,“ kinnitab Elo.

Juhan Viidingu tütar Elo: „Isa uks ei olnud minu eest kunagi kinni, ta oli moodne lapsevanem.“

Kümnendat&nbsp;korda välja antud parima reisiraamatu tiitel läks tänavu jagamisele kahe teose&nbsp;vahel – 2017. aasta parimateks reisiraamatuteks nimetati Hendrik Relve "Kiviaja&nbsp;puudutus" ja Berit Renseri "Minu Indoneesia". Mõlemad&nbsp;raamatud toovad&nbsp;lugejateni Indoneesia eksootilised ja eripalgelised kultuurid.  Korduvalt Indoneesias reisinud ja elanud&nbsp;Berit Renser tunnistas, et tihti küsitakse temalt, kust võttis neiu jõu ja&nbsp;julguse minna üksi kultuuriliselt täiesti teise keskkonda. Osalt räägibki "Minu&nbsp;Indoneesia" Renseri teekonnast, kuid ka sellest,&nbsp;kuidas võõrad kombed ja tavad&nbsp;ühel hetkel täiesti iseenesest mõistetavateks muutuvad. "Tavaliselt inimesed kardavad seda, mis on&nbsp;eemal, kuid mida lähemale asjadele minna, seda omasemaks kõik muutub ning&nbsp;lõpuks võib avastada, et Eesti ja Indoneesia inimesed polegi nii erinevad," ütles Renser. "Beriti raamat räägib kaasakiskuvalt&nbsp;sellest, kuidas üks vabameelne noor naine Indon

Aasta parimaks reisiraamatuks valiti Hendrik Relve ja Berit Renseri teosed Indoneesiast

Septembri teisel laupäeval muutub Koidula tänav Kadriorus autovabaks kirjandustänavaks – teoks saab Eesti esimene kirjandustänava festival.

Kirjandustänav. Üllatustega

Kolm aastakümmet tagasi lugesid tudengid põlevi silmi Jüri Üdi ja <a class="tag-3348" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/doris-kareva">Doris Kareva</a> luulet. Miks näeb praeguste noorte käes nii harva luuleraamatut? Tallinna ülikooli kirjandusõppejõud <a class="tag-28508" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/priit-kruus">Priit Kruus</a> ja poeet <a class="tag-12644" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jurgen-rooste">Jürgen Rooste</a> selgitavad, et luule liigub lihtsalt raamatukaante vahelt välja ja jõuab noorteni teiste kanalite kaudu.

Luule  elab Youtube’is ja Facebookis

Homme 70aastaseks saav kirjanik <a class="tag-18270" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/viivi-luik">Viivi Luik</a>, meile ehk enim tuntud kui raamatu "Seitsmes rahukevad" autor, kiidab eestlaste südamesoojust ja vastupidamisvõimet, mis aitas meid üle elada saja-aastase sõja, venestamise ja hääletu alistumise ning aitab üle elada ka selle tohutu maailmamuutuse, millest me keegi veel ei tea, kuhu see viib. Enda kohta ütleb Viivi Luik, et tema on elu lõpuni kirjanik. Igal juhul.

Teemalehed: Viivi Luik

Elutööpreemia saanud Viivi Luik: auhinnad on lõppude lõpuks õnne asi (1)

64 000 EUROT IGAÜHELE: riikliku kultuuri elutööpreemia saavad Viivi Luik, Fred Jüssi ja Leelo Tungal (36)

Luuletaja Priidu Beier: „Olen olnud Doris Karevasse korduvalt armunud, aga ei ole mingisugust vastuarmastust leidnud!“ (10)

Eesti kirjanduse tõlkijad: „Eesti keel on nii musikaalne, aga kõiki neid loodushääli on raske teise keelde panna!“

Kui kirjanikul on looduse kingitud jutustamisanne, ei muuda kooli puudumine midagi (1)

Juhan Viidingu tütar Elo: „Isa uks ei olnud minu eest kunagi kinni, ta oli moodne lapsevanem.“ (8)

Aasta parimaks reisiraamatuks valiti Hendrik Relve ja Berit Renseri teosed Indoneesiast (1)

Kirjandustänav. Üllatustega

Luule elab Youtube’is ja Facebookis (2)

Viivi Luik: kirjutan seepärast, et olen kirjutamiseks loodud – nii nagu auto on loodud sõitmiseks ja kirves on loodud raiumiseks (12)

LOE JA IMESTA! Kuidas on praegused tuntud kirjanikud sugupuus Tammsaarega seotud? (45)

Kas Nobeli kirjandusauhind tuleb viimaks Eestisse? (3)

PRESIDENDIKS IHKAJAD: millise esileedi saame, kus nad elavad ja millised luukered kapis kummitavad (171)

Jääme ootama, mida kirjutab Heljo Mänd oma sajandaks sünnipäevaks (6)

Enn Vetemaa: "Lausa piinlik, et 80aastane mees veel luuletab." (3)

"Mati Unt pidas ennast lõpuks ise ka mitte kirjanikuks, vaid teatrimeheks."

VAATA! Esilinastub Maria Avdjuško dokumentaalfilm "Unditund" (1)

Üllar Saaremäe: Mati Unt võttis inimesi raskelt omaks, aga kui ta juba kellegi omaks võttis, siis jäägitult

VIDEO | VIIVI LUIK KADRIORU PARGIST: "Seda on ikka raske vaadata!" (44)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded