1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Telefon heliseb kell pool kaheksa. On 21. septembri hommik 2014. Peeter Jakobi elukaaslane Eha teab otsekohe, et nii vara pühapäeva hommikul võidakse helistada vaid haiglast. Öist vahetust lõpetav valvearst teatab, et Peetril pole enam palju aega jäänud. Sama sõnumi läkitab Eha otsekohe oma tütrele Merikesele.

 „Viimse reliikvia“ legendaarse näitleja Peeter Jakobi kasutütar: viimane, mida ma Peetri lahkumise hetkest mäletan, oli suur pisar tema vasakus silmanurgas

Kultusfilmis „Viimne reliikvia“ mängis Agnes von Mönnikhusenit lätlanna Ingrīda Andriņa, linaloos „Don Juan Tallinnas“ astus südametemurdja saabastesse lätlanna Gunta Virkava. Eriti nõutud oli riialanna Regīna Razuma – tema mängis Peeter Urbla „Suletud ringis“, Valentin Kuigi „Lurichis“, Arvo Kruusemendi „Bandes“ ja Olav Neulandi linateostes „Hundiseaduse aegu“, „Reekviem“ ja „Näkimadalad“. Lätlannade invasioon Eesti filmidesse algas aastal 1960 ja vältas 30 aastat. „Eks kodumaal oli ilusate tüdrukute põud ja siis tuli neid Lätist tuua,“ muheleb filmilavastaja Arvo Kruusement. „Tõesti ei olnud toona meil väga palju ilusaid näitlejannasid, praegu on palju rohkem!“

Filmirežissöör Arvo Kruusement: „Eks kodumaal oli ilusate tüdrukute põud ja siis tuli neid Lätist tuua.“ 

Õhtulehe veebis ilmub iga päev mälumäng, mille teema oleneb päevast ja meie ümber toimuvast. Kui hästi läheb sul mälumängu lahendamine täna ja kui oled mängu jaganud, siis kas sinu sõbrad saavad hakkama paremini või hoopis halvemini?

MÄLUMÄNG | Kes mängis keda filmis „Viimne reliikvia“?  

MÄLUMÄNG | „Viimne reliikvia“ – 50

Täpselt viiskümmend aastat tagasi oli kesksuvi Eestimaal kuum ja kuiv. Taevaskojas, aga ka Valgast kiviviske kaugusele jäävas Läti Zile-nimelises külas ja Koiva jõe ääres toimusid „Viimse reliikvia“ võtted.&nbsp;Grigori Kromanovi ajaloolis-romantiline seiklusfilm Eduard Bornhöhe jutustuse „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ ainetel laenab sellelt vaid peamisi tegelasi ja motiive. Loo tähenduslikuks taustaks on 1968. aasta sündmused Euroopas.

SENINÄGEMATUD FOTOD: „Viimne reliikvia“ 50: klooster pandi püsti Uisu pangale, Agnes leiti alles võtete ajal

Raivo Trass (73) on töötanud neljas Eesti teatris: Tallinnas Draamateatris ja Linnateatris, Rakvere teatris ja Pärnu Endlas. Nii näitleja kui ka lavastajana. Ta kontol on üle 130 lavastuse ja poolsada rolli. Aga teater on teadupärast kaduv kunst ja nii ongi Trass sööbinud meie mällu ennekõik Hans von Risbieterina „Viimsest reliikviast“. Kes vähemalt kord aastas meie telerist teatab: „Minu laegas, minu kübar, minu mõõk. Minu pruut ootab mind.“

Raivo Trass: „Kõikides teatrites, kus ma olen töötanud, olen saanud tunda kadedust. Mitte loomingulist, vaid just inimlikku kadedust.“

„Ma tundsin ennast Moskvas filminäitlejana tõesti hästi, minule sobis kõik see, mis puudutas filmi ja kultuuri,” tunnistab Eve Kivi (79), kelle karjäär oli Venemaal hoopis hoogsam kui Eestis. „Ega ma Eestiski end halvasti tundnud, kuid olin siin alati nii vähe aega – lendasin jälle minema.” Tõsi, lennus oli Eve kogu aeg, sest Nõukogude Liidu eksportartistina tuli tal alatasa filmifestivalidel tsirkuleerida. „Eksport tähendas lihtsalt seda, et neid näitlejaid võis võtta välismaale kaasa ja seal näidata,” naerab Eve. „Sest need näitlejad ei joonud. Venemaal olid sel ajal näitlejad kõik jõledad joodikud, naised ka!”

Filmidiiva Eve Kivi: „Eestis öeldakse, et minu filmikarjääri pikkus ongi vaid kolm minutit nunn Ursulat „Viimses reliikvias””

„Filmil „Verekivi“ puudusid täiesti need omadused, mis „Viimse reliikvia“ üle Euroopa viisid,“ arutleb näitleja Tõnu Aav, kel oli ligi poolsada aastat tagasi esilinastunud „Verekivis“ täita raehärra roll. „Puudusid ilusad laulud, mõõgavõitlused, kaunid peaosalised. Aga vaatasin „Verekivi“ veel täitsa hiljuti ning leian, et see film on siiski väga oskuslikult tehtud ja täitsa jälgitav igale generatsioonile.“

VIDEO | Tõnu Aav: „Filmil „Verekivi“ puudusid täiesti need omadused, mis „Viimse reliikvia“ üle Euroopa viisid.“

23. märtsil 1970 esilinastus mängufilm „Viimne reliikvia“, mis kujunes väga kiiresti Eesti kõigi aegade edukaimaks filmiks.

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 50. koht: kõigi aegade edukaim Eesti film on „Viimne reliikvia“

Valdo Jahilo kirjutatud uues estraadietenduses asuvad publikut naerutama Anne Paluver ja Pille Pürg

Pille Pürg: Anne Paluver on tänase Eesti jaoks liiga tagasihoidlik, ta võiks end rohkem avada



OLED SA TONT VÕI INIMENE: Vürst Gabriel (Aleksandr Goloborodko) ja Ivo Schenkenberg (Peeter Jakobi) „Viimses reliikvias“. &nbsp;&nbsp;&nbsp;
(Tallinnfilm)


Teemalehed: "Viimne reliikvia"

„Viimse reliikvia“ legendaarse näitleja Peeter Jakobi kasutütar: viimane, mida ma Peetri lahkumise hetkest mäletan, oli suur pisar tema vasakus silmanurgas

Filmirežissöör Arvo Kruusement: „Eks kodumaal oli ilusate tüdrukute põud ja siis tuli neid Lätist tuua.“

MÄLUMÄNG | „Viimne reliikvia“ – 50

SENINÄGEMATUD FOTOD: „Viimne reliikvia“ 50: klooster pandi püsti Uisu pangale, Agnes leiti alles võtete ajal (61)

Raivo Trass: „Kõikides teatrites, kus ma olen töötanud, olen saanud tunda kadedust. Mitte loomingulist, vaid just inimlikku kadedust.“ (29)

Filmidiiva Eve Kivi: „Eestis öeldakse, et minu filmikarjääri pikkus ongi vaid kolm minutit nunn Ursulat „Viimses reliikvias”” (92)

VIDEO | Tõnu Aav: „Filmil „Verekivi“ puudusid täiesti need omadused, mis „Viimse reliikvia“ üle Euroopa viisid.“ (12)

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 50. koht: kõigi aegade edukaim Eesti film on „Viimne reliikvia“

Pille Pürg: Anne Paluver on tänase Eesti jaoks liiga tagasihoidlik, ta võiks end rohkem avada (7)

„Peeter Jakobi kehastatud Ivo Schenkenberg oli nõukogude naiste seksisümbol.“ (28)

MÄLUMÄNG | Kes mängis keda filmis „Viimne reliikvia“?

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded