1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Esimese sammu astus Peterburist vaid 40 kilomeetri kaugusel seisnud Soome küla elanik, keegi härra Mikkur. Kahel päeval ilmus tema sulest Peterburi Teatajas juhtkirja kohal artikkel „Soome-Eesti sild“. „Seame meie ehitatava Soome-Eesti silla taladeks vastastikkused majanduslikud tarvidused ja kultura läheduse, siis alles võime loota, et Soome-Eesti rahvaste lähenemine selgema kuju omandab,“ nentis Mikkur. Lähemad kaasvõitlejad muidugi teadsid, et autor on kolmandat aastat pagulasena Soomes võltsisikutunnistusega elav Konstantin Päts, Peterburi Teataja tegevtoimetaja.

SUUR IDEE 100 AASTAT TAGASI: kuidas Eesti oleks äärepealt kuningriigiks saanud

Õhtulehe veebis ilmub iga päev mälumäng, mille teema oleneb päevast ja meie ümber toimuvast. Kui hästi läheb sul mälumängu lahendamine täna ja kui oled mängu jaganud, siis kas sinu sõbrad saavad hakkama paremini või hoopis halvemini?

MÄLUMÄNG | 100 aastat Landeswehri sõjast 

Jaan Tõnissoni lobitöö oli 1918. aasta novembris Eestile toonud Soomest meie raha kindlustamiseks kümme miljonit marka ning detsembri alul 5000 püssi, 50 kuulipildujat ja 15 suurtükki. Kuid punaste peatamiseks jäi sellest väheks.

Kuidas Soome Eesti hädast välja aitas

Kolmapäeva hommikul varavalges asetasid Maarjamäel kommunismiohvrite mälestusmemoriaalile Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili ja kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel Vabadussõjas langenud kaadriohvitseride auks mälestuspärja. Lisaks asetasid kindralid küünlad memoriaalile oma lähedaste auks, kes surid vangistuses või asumisel.

GALERII | Kaitseliidu ja kaitseväe esindajad mälestasid Vabadussõjas hukkunuid

MÄLUMÄNG | 100 aastat Vabadussõja algusest

EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu näitab kaarti, kuhu on märgitud soomusrongi teekond Kehrast Valgani. „Hakkame Vabadussõja lugu jutustama 3. jaanuarist, mil toimus esimene pöördeline lahing. Neid pöördelahinguid tähistame terve jaanuarikuu jooksul. Rong liigub täpselt sama graafiku järgi, peatudes samadel kuupäevadel nendes kohtades, kus 100 aastat tagasi sõja ajalgi. Oma sisu ja vormiga tuletab rong meelde, et 100 aastat tagasi pidasime me ühe sõja, mis kindlustas meie vabaduse.”

Vabadussõjaaegse soomusrongi ehitanud Oleg ja Vasili varem rongi ehitanud ei olnud

„Tuletage meelde, kuidas priius meile tuli. Vabadus tuleb iga rahva juurde jättes verejäljed järele. Meie iseseisvuse koidik oli iseäranis hirmus. Ta oli nagu öine tormide mäss kohisevas meres: purustasid võõrad väed, rõhus raudne okupatsioon, siis enamlaste veretöö õudsed pildid… Siis tuli hommik. Päike paistis ühel ilusal hommikul vaikselt ja sätendavalt üle vaba, iseseisva Eesti pinna… Sa olid vaba, Eesti pind. Meie esivanemate põrm, sa puhkad nüüd jälle vabas mullas. Sa oled vaba, Eesti rahvas…” Nii kirjutati konsistooriumi ja piiskopi läkituses Eesti evangeelse luterliku usu kogudustele Eesti iseseisvuse 10. sünnipäeva puhul.

Eesti sünnipäevad vabas riigis ja okupatsioonide ajal

Täna möödub Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingu sõlmimisest 98 aastat. See on Eesti ajaloos niivõrd märgiline, et seda võib kaaluda ka kõige enam meid mõjutanud sündmusena.

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 22. koht: Vabadussõda ja Tartu rahu

Tartu ülikooli eestikeelsena avamine 98 aastat tagasi, 1. detsembril 1919 oli murranguks Eesti kõrgharidus- ja teadusajaloos. Sellega märgime rahvusliku kõrgkultuuri õitsengu algust, millest oli oluliselt kasu meie püsimajäämisele hilisemates katsumustes.

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 85. koht: emakeelne Tartu ülikool

Tartu vallas Lähte vanal surnuaial pühitseti 18. novembril uuesti sisse restaureeritud hauatähis Vabadussõja kangelasele Mihkel Arenile, kes langes 1919. aastal Orava mõisa lähedal.

GALERII | Tartumaal taastati Vabadussõja kangelase hauatähis

"Mina soovitaksin loomulikult kõik kohad läbi rännata või siis keskenduda kas kultuurile, sõjaajaloole või millelegi kolmandale," ütleb Regio atlase jaoks Eesti iseseisvuse sünniga seotud 278 olulist paika välja valinud ajaloolane <a class="tag-4305" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/mart-laar">Mart Laar</a>. Kuna parimagi tahtmise korral kõikjale ei jõua, tõi ta Õhtulehe palvel neist välja kaheksa kohta, kus võiks sel suvel kindlasti käia. Ühte neist satuvad laulupeolised sel nädalavahetusel juba nii või teisiti. 

Patriootlik puhkus

<a class="tag-25845" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/enn-vetemaa">Enn Vetemaa</a> (20.06.1936–28.03.2017) töötas kirjanikuna viimase hetkeni. 

"Kui Ennul jäigi päev vahele, mil ta arvuti taha ei istunud, palus naiselt vabandust, et täna ma ei kirjuta."

Eesti väeosadel õnnestus 1919. aasta maikuus endalegi üllatuseks vallutada Pihkva linn. Sellele eelnes eesti punaväelaste massiline ületulek, mille korraldas avantüristiloomusega diviisikomandör.

Kõigile üllatuseks vallutasid Eesti väed 1919. aastal Pihkva

"Ei suuda enam!" olid viimased sõnad, mille poeedist riigimees Johannes Vares-Barbarus kirja pani, enne kui ta endale 29. novembril 1946 Kadrioru presidendilossi vannitoas kuuli südamesse lasi. Kuigi ta veeretas hüvastijätukirjas süü tervisemurede kaela, mis ähvardanud talt mõistuse viia, oskas tema abikaasa Siuts sest viimsest lausest ilmselt välja lugeda hoopis muud – mehe lõplikku pettumist nõukogude korras, mille abitu tööriist ta oli.

Johannes Vares-Barbarus hüvastijätukirjas oma naisele: "Andesta, kallis Siuts! Ei suuda enam!"

Kunagisest Arsenali relvatehasest on trammiteeni kiviga visata. Standardi mööbliäri peamajani samuti. Kaugel see merigi on. Hästi, kaks head kiviviset. Nende visete alguspunktis avas uksed <a class="tag-347" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/pohja-tallinn">Põhja-</a><a class="tag-4386" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tallinn">Tallinna</a> suurim kärgkauplus. Sõjariistade omaaegse sünnikodu auks kannab see nime Arsenali keskus. 

Vastavatud Arsenali ostukeskuse hoone varjas salalaboreid

80. <a class="tag-10008" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/sunnipaev">sünnipäeva</a> tähistav Ülemiste lennuväli pingutab praegu, et saada Balti riikide pikima lennuraja tiitel 

Euroopa suurim lennujaam on asunud ka Tallinnas

Vabadust võidetakse siis, kui ollakse valmis tegema midagi suuremat, kui isiklik heaolu seda nõuab. Egoismile, vihale ja äärmuslusele ühtset Euroopat ei saa ehitada, ütles <a class="tag-3782" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/peaminister">peaminister</a> <a class="tag-180" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/taavi-roivas">Taavi Rõivas</a> täna hommikul <a class="tag-2824" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/voru">Võrus</a>, asetades pärja Vabadussõjas langenute mälestuseks.&nbsp;

GALERII | Rõivas: vabadust saab hoida vaid ilma egoismi, viha ja äärmusluseta

Peaminister Taavi Rõivas asetas täna hommikul Tartu rahu 96. aastapäeva puhul pärja Eesti rahva nimel Vabadussõja võidusamba jalamile.

FOTOD | Peaminister Rõivas asetas Tartu rahu 96. aastapäeva puhul pärja Vabadussõja võidusamba jalamile

Sinimägedes toimus laupäeval lavastuslahing "Vabariigi sünd", kus etendati Vabadussõja aegset lahingut.

GALERII JA VIDEO | Sinimägedel taaselustati Vabadussõja lahing

Sõda on sõda kõigi jaoks. Rindele minejate ja kojujääjate jaoks. Sõda on sõda nii meestele kui naistele, nii lastele kui vanuritele. See, et mahajääja ei läinud rindele, ei tähendanud, et ta ei saanud aidata. Asjata ei öelda, et Vabadussõda oli kõigi eestlaste sõda. Sõjategevust tagalas toetanud vabatahtlike peamiste organiseerijate hulka kuuluvad needsamad naised, kelle hiljem leiame Naiskodukaitse asutajate hulgast – Anna Tõrvand, Mari Raamot ja Marie Reisik.

AJALUGU | Vabadussõja võidu võti peitus ühistöös

1919. aasta veebruari üks silmapaistvamaid sõjalisi operatsioone oli Alūksne (saksapäraselt Marienburg) vallutamine Soome vabatahtlike ehk Põhja Poegade rügemendi poolt. Seda sõjaretke on peetud soomlaste saagiretkeks ning seetõttu on kasulik selgitada selle sõjalist mõju.

Sõjasaak kehutas soomlasi lahingusse

Vabadussõja raskel algusajal kõhklesid paljud mehed, kas on mõtet minna sõtta suure Venemaa vastu. Koolipoisid olid aga säärastest kahtlustest vabad. Nad astusid Kaitseliitu ja peagi ka vabatahtlikesse väeosadesse, aidates sõjaõnne Eesti poole kasuks kallutada.

Tegelik „Nimed marmortahvlil“

Lahemaal marsiti Vabadussõjas Eestile appi tõtanud soomlaste auks.&nbsp;Rahvamatkale anti start Kolga mõisa hoovis toimunud näidislahinguga.

GALERII | Kolga mõisas etendati näidislahingut ja marsiti Vabadussõjas Eestile appi tõtanud soomlaste auks

Täna möödus sada aastat Narva vabastamisest Eesti Vabadussõjas, mille meenutamiseks peeti Joala väljal taaslavastuslahing. Samuti toimus Narvas Eestile Vabadussõjas appi tulnud soomlastele pühendatud Eskola jooks.

GALERII | Narvas meenutati Vabadussõja sündmusi näidislahingu ja Eskola jooksuga

„Aastase lapse isana näen, et sünd on eeskätt suur algus. Pärast sündi on laps veel pikka aega üsna saamatu ja väeti. Ühel hetkel õpib ta aga kõndima. Nii on Eesti ajaloos samuti. Iseseisvuse väljakuulutamisel 24. veebruaril 1918 oli riik üsna väeti. Vabadussõda võiks tinglikult võrrelda kõndimaõppimisega,“ toob paralleele eile ETV ekraanil alustanud uue dokumentaalsarja „Vabaduse lugu“ üks kahest autorist Indrek Treufeldt.

Indrek Treufeldt: „Vabadussõjaga sai meie väetist väikeriigist kõndija.“

Neljapäeval tähistati Tallinnas vaikuseminutiga 99 aastat tagasi kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu ning mälestati Eesti vabaduse eest langenuid.Kaitseminister Jüri Luik märkis mälestustseremoonial peetud kõnes, et võitlust vaenlase vastu pidas rahvavägi, mille vaimsuse loomisel oli koolipoistel, tudengeil ja nende õpetajatel määrava tähtsusega roll.„On väga oluline, et see hingestatus ja lootus, mis iseloomustas meie rahvast Vabadussõjas, kestaks edasi meis kõigis ka tänapäeval,“ sõnas Luik.Kaitseminister rõhutas, et tänulikkusega tuleb mõelda ka meie sõpradele brittidele, soomlastele, rootslastele ja taanlastele, kes oma elu ohtu seades võitlesid Eesti vabaduse eest – meil on head sõbrad ja liitlased, kellega koos oleme tugevad ja saame oma tulevikku kavandada vaba ja sõltumatu riigina.&nbsp;Luige sõnul on Eesti riik ja rahvas täna paremini kaitstud kui eales varem. „Vabaolemise juured on aga tahes-tahtmata meis endis, meie ühiskonnas, meie inimestes,“ lisas Luik.Täna ke

Teemalehed: Vabadussõda

SUUR IDEE 100 AASTAT TAGASI: kuidas Eesti oleks äärepealt kuningriigiks saanud

MÄLUMÄNG | 100 aastat Landeswehri sõjast

Kõigile üllatuseks vallutasid Eesti väed 1919. aastal Pihkva (1)

AJALUGU | Vabadussõja võidu võti peitus ühistöös

Sõjasaak kehutas soomlasi lahingusse (1)

Tegelik „Nimed marmortahvlil“

GALERII | Kolga mõisas etendati näidislahingut ja marsiti Vabadussõjas Eestile appi tõtanud soomlaste auks (1)

GALERII | Narvas meenutati Vabadussõja sündmusi näidislahingu ja Eskola jooksuga (3)

Indrek Treufeldt: „Vabadussõjaga sai meie väetist väikeriigist kõndija.“ (21)

GALERII | Mälestati Eesti vabaduse eest langenuid (6)

Kuidas Soome Eesti hädast välja aitas

GALERII | Kaitseliidu ja kaitseväe esindajad mälestasid Vabadussõjas hukkunuid

MÄLUMÄNG | 100 aastat Vabadussõja algusest

Vabadussõjaaegse soomusrongi ehitanud Oleg ja Vasili varem rongi ehitanud ei olnud (7)

Eesti sünnipäevad vabas riigis ja okupatsioonide ajal (8)

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 22. koht: Vabadussõda ja Tartu rahu (3)

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 85. koht: emakeelne Tartu ülikool

GALERII | Tartumaal taastati Vabadussõja kangelase hauatähis (17)

Patriootlik puhkus

"Kui Ennul jäigi päev vahele, mil ta arvuti taha ei istunud, palus naiselt vabandust, et täna ma ei kirjuta."

Johannes Vares-Barbarus hüvastijätukirjas oma naisele: "Andesta, kallis Siuts! Ei suuda enam!" (52)

Vastavatud Arsenali ostukeskuse hoone varjas salalaboreid (3)

Euroopa suurim lennujaam on asunud ka Tallinnas (3)

GALERII | Rõivas: vabadust saab hoida vaid ilma egoismi, viha ja äärmusluseta (126)

FOTOD | Peaminister Rõivas asetas Tartu rahu 96. aastapäeva puhul pärja Vabadussõja võidusamba jalamile (54)

GALERII JA VIDEO | Sinimägedel taaselustati Vabadussõja lahing (13)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED