1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) vähendas toiduga saadava dioksiinide ohutut kogust. Eestlaste peamine dioksiini allikas on Läänemere kala, mille tarbimissoovitusi vaatab Maaeluministeerium uute andmete valguses üle.

EFSA avaldas uue dioksiinide riskihinnangu

Reede õhtul avas pidulikult uksed Topu sadama kalurite maja, kus kalurid saavad kala külma panna ja aega veeta.

Topu sai uue sadamahoone

Kalastajate elu lahutamatu osa – portaali Kalale.ee turg on taas avatud ning kõik portaali kasutajad on oodatud ostma-müüma-vahetama!

Kalale.ee turg on taas avatud!

Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev kalandusnõukogu andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite Eesti rakenduskavale aastateks 2014-2020. Kokku investeeritakse järgmise kuue aasta jooksul Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse ligi 130 miljonit eurot. „Uuel rahastamisperioodil pöörame suurt tähelepanu töötlemisele ja turustamisele, milleks plaanime kokku 32,5 miljonit eurot.

Kalandusnõukogu kiitis heaks uue kalandustoetuste rakenduskava

Teadlased said Euroopa Kalandusfondi toel uuringulaeva, mida hakatakse kasutama Peipsi järvel kalandusalaseks uurimistööks. Laev antakse ametlikult käiku täna kell 13 Mustvee sadamas. „Emili 007 on unikaalne, sest sellel on nii põhjanooda kui ka traalimehhanismid ja võimaldab teha uuringuid nii kalavarude suuruse kui püügivahendite tõhususe hindamiseks,“ ütles Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktor professor Toomas Saat.

Teadlased said Peipsi järvele uue uuringulaeva

Sel sügisel on Pärnu jõkke lastud kokku üle kuuekümne tuhande lõhemaimu ja tänavused viimased pisikesed kalad said eile uue elupaiga Oore kärestikul. Lõhemaimusid lasti eile Oore kärestikul vette kokku neli tuhat ja see hulk oli viimane, mis sel sügisel Pärnu jõkke läks. Väikesed kalad toodi Põlula kalakasvatusest, kuid alguse said nad Daugava jõest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pärnu jõkke lastud lõhemaimud said uue elupaiga Oore kärestikul

Plastikjäätmete saaste ei piirdu vaid ookeanitega, vaid kujutab ohtu ka järvedele, leidsid teadlased. Teadlased on viimastel aastatel kinnitanud, et ookeanides hulbib suur kogus plastikjäätmeid, mis kujutab loodusele suurt ohtu: suuremad tükid võivad mereloomi lämmatada, kuid mureks on ka väiksemad osakesed ehk mikroplastik. Seni polnud aga palju teadmisi selle kohta, milliseid probleeme põhjustab järvedes leviv plastik.

Plastikjäätmed saastavad ka järvi

10. oktoobril 2013 lõpeb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kutseline kalapüükPõllumajandusminister peatab oma käskkirjaga alates 10. oktoobrist kuni aasta lõpuni ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna lubatud kalasaak ahvena osas on ammendumas.

10. oktoobril lõpeb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kutseline kalapüük

Kliima muutusest tulenev ookeani pinna temperatuuride tõus võib viia olukorrani, kus kaladesse kuhjub rohkem elavhõbedat; see suurendab aga mereande söövate inimeste terviseriske. Nii näitasid Dartmouthi teadlased ajakirjas PLOS ONE avaldatud uuringus. Kuni siiani olid teadmised globaalse soojenemise mõjudest elavhõbeda kuhjumisele mereelustikus suhteliselt kesised.

Globaalne soojenemine võib soodustada mürgiste metallide kuhjumist kalades

Keskkonnakaitseinspektorid koostöös Maksu- ja Tolliameti töötajatega tabasid täna Pärnus auto 718 kilo värske kohaga, millel puudusid päritolu tõendavad dokumendid. Ebaseaduslikeks kalakäitlejateks osutusid kaks kohalikku meest, kelle sõnade kohaselt olid kalad toodud Peipsi äärest. Keskkonnainspektsioon alustas juhtumiga seoses väärteomenetluse.

Pärnus tabati taas ebaseaduslik kalakoorem

Igast kolmest Põhjala vetes elavast kalaliigist kaks on viimase 25 aasta jooksul liikunud jahedamaisse vetesse, selgub Suurbritannia teadlaste analüüsist. Samal ajal on veetemperatuur uuritud vetes kraadi võrra tõusnud. Kalad on liikunud nii sügavamaisse veekihtidesse, kui ka põhja poole.

Põhjala kalad liiguvad kaugemale põhja

Muudatused aasta algul jõustunud kalapüügiseaduses puudutavad nii harrastuspüüdjaid, kutselisi kalureid kui ka kala esmakokkuostjaid.

27. veebruaril algusega kell 11 on keskkonnaministeeriumi suures saalis Toompuiestee 24 seminar, kus selgitatakse uue kalapüügiseaduse jõustumisega muutunud nõudeid.

Keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas määrusega Pärnu lahele uue koha alammõõdu ning silmasuuruse ääremõrdadele.

Keskkonnaminister kinnitas uue koha alammõõdu

Vabariigi valitsus kinnitas 16. juuni istungil muuhulgas uue kalapüügieeskirja.

Valitsus kinnitas uue kalapüügieeskirja 

Hea uudis kõigile, eriti aga Lääne-Virumaa kalameestele!

Kalastuskeskus avas uue kaupluse!

KIK kuulutas välja keskkonnaprogrammi 2015. aasta I taotlusvooru. Keskkonnaprojektidele saab küsida toetust kuni 16. veebruarini läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS.

KIK avas keskkonnaprogrammis uue taotlusvooru

Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo on teinud silmupüügil avastatud rikkumiste puhul esimesed karistusotsused. Kahele lubatust rohkem silmutorbikuid püügile pannud kalurile määrati 400 ja 800 euro suurused trahvid.

Ebaseaduslik silmupüük tõi mitmesaja euro suurused trahvid

Valitsus kiitis heaks 2015. aastal kehtima hakkavad kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad, mis Saare maakonnas pea kõigi püügivahendite puhul tõusevad.

Kalapüügilubade tasud Saaremaal tõusevad

Keskkonnainspektsioon korraldas sel nädalal taas Narva jõel taas ulatuslikuma reidi, mille käigus avastati 7161 ebaseaduslikult püügil olnud silmutorbikut.

Narva jõest eemaldati taas mitu tuhat silmutorbikut

Kõik Kalale.ee kasutajad on palutud valima endi seast Aasta Kalameest ning Aasta Mölalõuga! Hääletuse tulemused selguvad ja auhinnad antakse pidulikult üle 15. novembril Tallinnas Hiiu Õlletoas.

Teemalehed: uue