1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Ulmeautor Triinu Meres, kelle sulest on ilmunud kaks romaani ja ports lühijutte-novelle, peab rutiini heaks abimeheks. „Minu norm on „kirjuta 200 sõna päevas“. Seda on hästi vähe. Paar lõiku. Isegi mitte pool lehekülge. Aga kui sa pidevalt seda tempot hoiad, on sul aastaga romaan,“ täheldab ta.&nbsp;Lugude kirjapanek ise on samas kõike muud kui rutiinne – mis täpselt saama hakkab ja mis tegelased mängu tulevad, selgub alles asja käigus.

Ulmekirjanik Triinu Meres: „Ma ei viitsiks lugu valmis kirjutadagi, kui teaksin, mis seal juhtub.“

Esimese preemia saanud Krista Juti pakutud „uitulme“ on vasteks sõnale „slipstream“, mis tähistab kirjanduses piiripealset ulmet, kus klassikalise ulme jaoks on ulmelisi elemente kasutatud liiga vähe või ebateadlikult, aga samas pole see ka realism. Teise preemia saanud Kaur Garšneki ja Taavi Tamula pakutud „rapper“märgib aga vastet sõnale „slasher“, &nbsp;mis on õudusfilmide kõige populaarsemaid alaliike (otsetõlkes „lõikehaav“, „lõikamine“, „(noaga) raiumine“). &nbsp;

HÕFFi sõnavõistluse võitsid „uitulme” ja „rapper”

„Kuningate tagasitulek“ on Triinu Merese teine romaan. Selle samanimeline eellugu on ilmunud lühiromaanina 2012. aasta kogumikus „Täheaeg 11. Viirastuslik rügement“. Merese loomingu kohta on öeldud, et ta ei kipu ennast kordama ega sama ainestikku lüpsma. Samas on tore, et ta seekord sama ainestikku lüpsis ning kunagist lühiromaani edasi arendas.

ARVUSTUS | Triinu Merese „Kuningate tagasitulek“ – maailmalõpujärgne lugu inimlikkusest ja loomalikkusest

Ulmekirjanik Heinrich Weinbergi romaani „Tõrkeotsing“ tegevus leiab aset alternatiivajaloolises Eestis. Kuna ei toimunud Liivi sõda ega Põhjasõda, ulatub Eesti Föderatsioon Riiast Jaanilinna ja Kärdlast Pihkvani. Siin elab 10 miljonit inimest: eestlased, liivlased, lätlased ja venelased.

ARVUSTUS | „Tõrkeotsing“ – mis siis, kui ajalugu oleks läinud teisiti?

Läinud nädalavahetusel jagas Eesti ulmeühing Jõgevamaal Udu talus peetud ulmehuviliste kogunemisel "Estcon" Stalkeri kirjandusauhindu. Parimaks mulluseks Eesti autori ulmeromaaniks kuulutati rahvahääletuse põhjal Indrek Hargla "Raudrästiku aeg". Thavet Atlase pseudonüümi kasutav Tartu kirjamees aga süüdistab ühingut ebaausas korralduses – poleks tema punkte kehtetuks tunnistatud, kuulunuks võit talle.

Kas ulmeühing eemaldas kirjanik Thavet Atlase ebaõiglaselt Stalkeri hääletuselt?

Hea raamatu tunneb kohe ära. Ta haarab su oma lummusesse juba esimestest lehekülgedest ja hoiab tugevas haardes lõpuridadeni välja. Mart Sanderi romaan „Lux Gravis. Raske valgus“ on keerukalt konstrueeritud jutustus: ühtaegu ajalooline põnevik ja ulmemüsteerium.

Teemalehed: ulme

Ulmekirjanik Triinu Meres: „Ma ei viitsiks lugu valmis kirjutadagi, kui teaksin, mis seal juhtub.“

HÕFFi sõnavõistluse võitsid „uitulme” ja „rapper” (1)

ARVUSTUS | Triinu Merese „Kuningate tagasitulek“ – maailmalõpujärgne lugu inimlikkusest ja loomalikkusest (1)

ARVUSTUS | „Tõrkeotsing“ – mis siis, kui ajalugu oleks läinud teisiti? (3)

Kas ulmeühing eemaldas kirjanik Thavet Atlase ebaõiglaselt Stalkeri hääletuselt? (18)

ARVUSTUS | Mart Sanderi ajalooline ulmeromaan: kuidas kõlaks küsimus kõigile vastustele? (6)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED