1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

<p>Üksikvanemaga pered on raskemas olukorras nii Eestis kui teistes riikides. Väiksemad on ka võimalused sissetulekut suurendada, sest perekondlikke kohustusi pole sageli kellegagi jagada, kirjutab võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta <a href="https://www.ohtuleht.ee/1043600/uksikema-ahastab-naaber-terroriseerib-uue-uurikodu-jaoks-pole-raha-munitsipaalkorterit-tuleb-oodata-aastaid" title="" target="_blank" rel="noreferrer noopener">Õhtulehe loo valguses</a>, mis räägib üksikema ponnistustest endale ja lapsele kodu leida. </p>

Liisa Pakosta: üksikvanemat ei tohi teenuse osutamisel halvemini kohelda

„Ma tahaksin teada, mida sa lapsele 400 euro eest kuus ostad? Kas sul häbi ei ole minult endale elamiseks raha nõuda?“ pahandas lapsest lahus elav isa last kasvatava emaga, kes püüdis jõuda temaga kokkuleppele elatise maksmises. Emal ei jäänud solvangute valguses üle muud, kui otsida pädev jurist, kes julgustas teda pöörduma kohtusse ning nõudma isalt välja see, millele lapsele seaduse järgi on täielik õigus.&nbsp;

Üksikema: „Lapse isa andis mõista, et tema minu iluprotseduure kinni plekkida ei kavatse!“

Märtsis oli justiitsminister Urmas Reinsalu seisukohal, et kehtiv 250eurone miinimumelatis ei täida enam oma eesmärki ning on liialt kõrge. Idee oli sisse seada elatiskalkulaator, mille järgi saanuks elatise uueks alammääraks 84 eurot. Septembri lõpus teatas minister ootamatult, et elatise lähtekohaks on ja jääb 250 eurot, tulevast aastast kerkib summa 270 euroni. Kas tõesti oli plaan seadust muuta vaid näiline ning tegelikult käimas aktiivne valimiskampaania, mille valguses minister laveerib vastavalt sellele, mis talle parema häältesaagi tooks?&nbsp;

JUSTIITSMINISTER: täiskasvanud inimene peab üle olema valust, mida tõi suhte purunemine, ning mõistma, et elatise saajaks on tema enda laps

„Ma lausa anusin pärast lahkuminekut, et saaksin lapsed endale, kuid otsustati ikkagi, et emaga on parem,“ räägib kahe lapse isa, kelle eksnaisel oli kombeks minna pidutsema, jättes lapsed üksinda koju.&nbsp;“Nüüdseks olen lapsed endale võidelnud, kuid küsimus ei kao – kui neil oli emaga nii hea, siis miks nad sattusid turvakodusse?“&nbsp;

Isa: „Peaksin ma lastele ütlema, et ema armastab neid 140 euro eest?“

Kui vanemate suhe läheb lõhki, siis jäävad sageli lapsed oma hirmude ja tunnetega üksi. Asi võib minna hullemaks, kui üks vanem peatselt uue partneri leiab. Mida vanem unustada ei tohiks, kui tema ja lapse ellu tekib keegi uus?

ÜKSIKVANEMANA KOHTAMA: 3 asja, mida sa lapsele uut kaaslast tutvustades unustada ei või!

„Mulle tundub, et kõik teised lapsed peale minu oma magavad ainult siidlinade vahel, söövad kuldmune ja käivad iga päev teatris,“ pahandab üksikema elatise saajate peale. „Ihukarvad tõusevad püsti. Mina saan kuus 19 eurot toetust, mida teie vingute?“

Üksikema: "Mida te vingute, et elatis on väike? Mina saan iga kuu toetuseks 19 eurot!"

Veebruaris jõudis avalikkuse ette sõnum, et justiitsministeerium plaanib muuta perekonnaseadust ning praegu kehtiv 250eurone elatismiinimum arvestatakse ringi. Õhku jäi aga küsimus, kuidas täpsemalt uus süsteem välja nägema hakkab. Sellest justiitsminister Urmas Reinsaluga kõnelemegi.

Justiitsminister Reinsalu: kelleltki ei tohi nõuda elatiseks rohkem, kui ta suudab maksta

<a class="tag-14874" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/siiri-oviir">Siiri Oviiri</a> sõnavõtt <a class="tag-12576" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/aasta-ema">aasta ema</a> valimiste teemal kütab aina enam kirgi ning sotsiaalmeedias ja mujal võtavad sõna täiesti erinevate peremudelite pereemad. <a class="tag-761" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kirsti-timmer">Kirsti Timmer</a> küsib, kas armastuseta <a class="tag-8303" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/abielu">abielus</a> olev <a class="tag-3764" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/naine">naine</a> on parem ema, kui see, kes otsustab elada nii, et kõigil parem.

Kirsti Timmer: Siiri Oviir, päriselt? Kummaline arusaam, et kehvas abielus oled parem ema kui üksikema

35-aastane üksikema Heleri (nimi muudetud - K.R.), kelle lapse sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta, leiab, et Eesti riigis tehtavad seadused on eelkõige tehtud tegemise pärast, mitte laste ja perede heaolule mõeldes.

Teemalehed: Üksikvanem

Liisa Pakosta: üksikvanemat ei tohi teenuse osutamisel halvemini kohelda

Üksikema: „Lapse isa andis mõista, et tema minu iluprotseduure kinni plekkida ei kavatse!“ (239)

JUSTIITSMINISTER: täiskasvanud inimene peab üle olema valust, mida tõi suhte purunemine, ning mõistma, et elatise saajaks on tema enda laps (136)

Isa: „Peaksin ma lastele ütlema, et ema armastab neid 140 euro eest?“ (119)

ÜKSIKVANEMANA KOHTAMA: 3 asja, mida sa lapsele uut kaaslast tutvustades unustada ei või!

Üksikema: "Mida te vingute, et elatis on väike? Mina saan iga kuu toetuseks 19 eurot!" (173)

Justiitsminister Reinsalu: kelleltki ei tohi nõuda elatiseks rohkem, kui ta suudab maksta (250)

Kirsti Timmer: Siiri Oviir, päriselt? Kummaline arusaam, et kehvas abielus oled parem ema kui üksikema (230)

ÜKSIKVANEMA STAATUSES NAINE: pole inimest, siis pole ka probleemi... (18)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded