1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

«Soovitan sellist reisi kõigile, kes on valmis sügavaks sisekaemuseks,» võtab hiljutise retke Tšornobõli tuumaelektrijaama juurde kokku teletäht Peeter Võsa. «Võib-olla vaid tänu sisekaemusele mõistaksime ka seda sügavat inimlikku lollust, millepärast õnnetus juhtus.»

35 aastat Tšornobõli katastroofist | Peeter Võsa: Tšornobõli õnnetuse likvideerijad päästsid maailma

34 aastat tagasi vapustas kogu maailma Tšornobõli tuumareaktori plahvatus. Kohapeal oli palju eestlasi, kes aitasid olukorda kontrolli alla saada, nende seas ka Andrus Vaisma. Teadaolevalt on ta ainus eestlane, kes sattus kohe pärast plahvatust tuumareaktori kõrval asuvasse varjendisse.

Esimestel päevadel Tšornobõli katastroofi koldes olnud eestlane: reaktori sees oli kaitsmata näoga raske olla, tekkis lämbumise tunne

"Meie õues – nagu paljudes õuedes – istusid pingi peal vanamutikesed ja meile, lastele, tõid nad komme ja õunu. Meie aga esinesime neile: lugesime luuletusi, tantsisime, laulsime laule," meenutas sensitiiv Ilona Kaldre teisipäeval Tallinnas Vene kultuurikeskuses aega ja keskkonda, milles ta enda selgeltnägijavõimed avastas.

Ilona Kaldre: mõistsin juba lapsepõlves, et ma pole nagu kõik teised

Saksamaal Chemnitzis elav hobiajaloolane Peter Lohr (70) väidab, et leidis Tüüringi liidumaal Jonastalis pinnaseradariga 12–14 meetri sügavuses suure maa-aluse betoonseintega koopa, milles asub kuni viis natside <a class="tag-21227" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/aatomipomm">aatomipommi</a>, vahendab ajaleht Merkur. 

Saksa aardekütt: leidsin kuni viis Hitleri aatomipommi

Kaksikutest poegade ema kartis, et kaotab Tšernobõlis* mõlemad pojad. Ühel õnnestus kiirguskoldesse minemisest pääseda, teisel mitte. "Saatsin poja justkui rindele," meenutab ema. 

Kaksikvennad lahutati, üks neist sattus katastroofi likvideerima

30 aastat tagasi toimus poolt Euroopat puudutanud <a class="tag-3597" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/katastroof">katastroof</a> <a class="tag-20413" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tsornobol">Tšornobõli</a> tuumaelektrijaamas, kuid paljudele küsimustele pole siiani ammendavaid vastuseid. Isegi mitu aastat pärast <a class="tag-4689" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/avarii">avariid</a> polnud teada, mis, kuidas ja miks tol päeval tegelikult juhtus. Siiski saab iga aastaga mõni asi selgemaks. 

Maailma rängim inimese põhjustatud katastroof

Ehkki tänavust Nobeli kirjandusauhinda ennustati nii Haruki Murakamile kui ka Philip Rothile, kuulutas <a class="tag-511" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/rootsi">Rootsi</a> akadeemia neljapäeva pärastlõunal selle aasta laureaadina välja valgevene kirjaniku <a class="tag-22105" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/svetlana-aleksijevits">Svetlana Aleksijevitši</a>. 

Kirjanduse Nobel läks valgevenelannale

Orjoli oblasti Kromõ külakooli saksa keele õpetaja Aleksandr Bõvšev on hobi korras ka luuletaja. Mullu pani ta netti üles luuletuse "<a class="tag-852" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ukraina">Ukraina</a> patriootidele", mis andis palju tööd Vene prokuratuurile ja kohtule, kuniks 43aastane poeet ekstremistiks ja terroristiks kuulutati. 

Vene kohus kuulutas külapoeedi terroristiks

Ukrainas Tšornobõli tuumajaama lähedal&nbsp;põleb 130 hektarit heina ja pilliroogu. Ukraina võimude kinnitusel on maastikupõleng kontrolli all, vahendas BBC.

Tšornobõli tuumajaama lähedal on suur tulekahju

Põhja-Ukrainas 4. aprillil lahvatanud metsatulekahju pakkus maailmas palju kõneainet. Reeglina mitte laiaulatusliku leviku tõttu, vaid põhjusel, et põleng toimus kurikuulsa Tšornobõli tuumaelektrijaama lähedal, mille üks reaktor 1986. aasta aprillis plahvatas.

Peatatud metsapõleng jõudis Tšornobõli tuumaelektrijaamale ohtlikult lähedale

Õhtud on ikka veel pimedad ja neid ei valgusta tänavu lumi. Õue pori sisse ei meelita kuigi sageli, eriti hämaruses. Aga teleka ees ei taha ju ka kogu aeg passida. Meeleldi vajuks mõnusa raamatuga sügavasse tugitooli, süütaks sooja valgusega põrandalambi ning kaoks raamatusse tundideks. Millist teost valida, soovitavad kirjandusfännid oma viimase aja õnneliku lugemiskogemuse pinnalt.

KIRJANDUSFÄNNID SOOVITAVAD: raamatud, millega muuta lumeta talveõhtud heledamaks

Täna öösel jagati Los Angeleses 77. korda Kuldgloobusi. Nimekas filmiväljaanne Variety analüüsib, kelle võit oli oodatud, kelle ootamatu.

KULDGLOOBUSED: kes neelas rõõmu-, kes alanduspisaraid?

Täna öösel&nbsp;jagatakse Los Angeleses 77. korda&nbsp;Kuldgloobusi, galat juhib briti koomik Ricky Gervais. Briti leht The Guardian ennustab,&nbsp;milliseid telesarju saadab edu.

KULDGLOOBUSED 2020: kel on täna suurimad šansid?

"Kabinetis oli jutt selge: poisid, kahe päeva pärast on Tšornobõli minek. Keegi sõjaväelane oli seal jutuajamisel juures. Alguses prooviti hea jutuga, et tuhanded kaasmaalased, kes Tšornobõlis tuumaõnnetuse tagajärgi likvideerivad, vajavad meelelahutust," meenutab ansambli Vitamiin trummar Andres Oja LP-s, kuidas bänd 1986. aastal Tšornobõli esinema saadeti.&nbsp;

Ultimaatum ansamblile Vitamiin: kas viis päeva laulu või viis kuud labidat Tšornobõlis 

26. aprilli öösel 1986. aastal plahvatas Nõukogude Liidus, Ukraina aladel asuva Tšornobõli tuumaelektrijaama 4. reaktor.&nbsp;Ulatuslike tagajärgedega katastroofi nimetatakse maailma läbi aegade suurimaks tuumaavariiks.

Maailma suurim tuumakatastroof – 33 aastat Tšornobõli avariist

“Ma olen selline inimene, kellele meeldib palju üksi olla. See pole minu jaoks probleem, sest mul on kogu aeg tegemist,” tõdeb laulja Marju Länik, et tööde-tegemiste kõrvalt pole mahti suure perekonna järele igatseda. Marju tõesti ei istu käed rüpes: peale selle, et rahvas valis tema loo „Karikakar“ nädal enne tema 60 aasta juubelit 100 aasta parimaks hitiks, lööb ka tema uus hitt „Süda silmades“ raadiojaamades laineid.

VIDEOINTERVJUU | Marju Länik: ma pole kaugeltki ainuke laulja, kel pole perekonda

Natsi-<a class="tag-606" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/saksamaa">Saksamaa</a> teadlased ja insenerid olid omast ajast kõvasti ees, sest muidu poleks nad suutnud luua Teise maailmasõja ajal superrelvi. Kuid peale suure hulga kõrgtehnoloogiliste relvade, mida on oma silmaga nähtud ja kõrvaga kuuldud, on kahtlustatud, et natsidel võis olla ka ülisalarelvi, mille kohta andmeid napib. 

Teemalehed: Tšornobõl

35 aastat Tšornobõli katastroofist | Peeter Võsa: Tšornobõli õnnetuse likvideerijad päästsid maailma

Esimestel päevadel Tšornobõli katastroofi koldes olnud eestlane: reaktori sees oli kaitsmata näoga raske olla, tekkis lämbumise tunne

Peatatud metsapõleng jõudis Tšornobõli tuumaelektrijaamale ohtlikult lähedale

KIRJANDUSFÄNNID SOOVITAVAD: raamatud, millega muuta lumeta talveõhtud heledamaks

KULDGLOOBUSED: kes neelas rõõmu-, kes alanduspisaraid?

KULDGLOOBUSED 2020: kel on täna suurimad šansid?

Ultimaatum ansamblile Vitamiin: kas viis päeva laulu või viis kuud labidat Tšornobõlis

Maailma suurim tuumakatastroof – 33 aastat Tšornobõli avariist (13)

VIDEOINTERVJUU | Marju Länik: ma pole kaugeltki ainuke laulja, kel pole perekonda (68)

Natside salarelvad: kas Hitleri käsutuses oli tuumapomm? Või lendavad taldrikud?

Ilona Kaldre: mõistsin juba lapsepõlves, et ma pole nagu kõik teised (77)

Saksa aardekütt: leidsin kuni viis Hitleri aatomipommi (33)

Kaksikvennad lahutati, üks neist sattus katastroofi likvideerima (6)

Maailma rängim inimese põhjustatud katastroof (10)

Kirjanduse Nobel läks valgevenelannale

Vene kohus kuulutas külapoeedi terroristiks (12)

Tšornobõli tuumajaama lähedal on suur tulekahju (6)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded