1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

„Mida sa mängida tahad? Narri? Musta notsut? Mängime!“ hüüab arlekiiniks kehastunud Teatri kodu etenduste juht Annika Haga ja läheb lahti. Tee kaardilaua taha ei rohtu, uusi mängureid koguneb. Need, kes parajasti ei mängi, asjatavad haamrite ja naeltega, veeretavad puumune või meisterdavad endale võlupliiatseid. Tartu mänguasjamuuseumi 25. sünnipäeva pidu on laupäeva pärastlõunaks täies hoos.

„Mänguasjamuuseumis kukuvad täiskasvanuilt reeglid maha ning oled lihtsalt rõõmus inimene, kes saab mängida.“

„Mina sain oma esimese barbi 1998. aastal, kui mänguasjamuuseumis avati esimene barbinäitus,“ naerab Tartu mänguasjamuuseumi juht Triin Vaaro, kelle lähitutvus kuulsa nukuga algas 25aastasena. Hiljavõitu? Oh ei, enne rajusid 90ndaid polnud barbi oma võidukäiku Eestis teinud. Sel lihtsal põhjusel, et nõukaaja lastele oli ilmakuulus pikajalgne blondiin suhteliselt tundmatu. Et mitte öelda – sünkjastume maa.

BARBI 60: kultusnukk, kes võib olla rokkar, astronaut või Marilyn Monroe

Piiksuvad kassid, Baiba nukk, kokk ja doktor Aibolit. Need Läti NSVs toodetud mänguasjad tulevad tõenäoliselt tuttavad ette kõigile 1970.–80. aastate lastele. Eriti üleskeeratavad kokk ja doktor. „Legend räägib, et lätlaste arvates olid kokal ja doktoril nii hirmuäratavad näod, et neid võiks natuke muuta,“ muigab Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits. „Kuna need lelud olid aga üle Nõukogude Liidu tohutult populaarsed, siis tegelikult neid ei muudetud. Kokk ja doktor müüsid niigi.“

Teemalehed: Triin Vaaro

„Mänguasjamuuseumis kukuvad täiskasvanuilt reeglid maha ning oled lihtsalt rõõmus inimene, kes saab mängida.“

BARBI 60: kultusnukk, kes võib olla rokkar, astronaut või Marilyn Monroe

GALERII | Tartu mänguasjamuuseumis saab imetleda lätlaste vanu lelusid (1)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED