1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Eesti kirjandust tõlgivad enamasti estofiilid või Eestis kodu leidnud ja keele ära õppinud välismaalased.

Eesti kirjanduse tõlkijad: „Eesti keel on nii musikaalne, aga kõiki neid loodushääli on raske teise keelde panna!“

Algklassides käisin pisikeses maakoolis, Põima algkoolis Tapa lähedal Vanamõisas, ja mu õpetaja oli mu oma ema. Koolis oli üldse neli klassi&nbsp;ja kaks õpetajat. 1. ja 3. klass õppisid ühes ning 2. ja 4. klass teises ruumis. Süüa tehti külas või tegi mu vanaema. Me elasimegi koolimajas.&nbsp;

LEMMIKÕPETAJA | Krista Kaer: noored õpetajad panid minu koolis käima vägeva kirjanduselu

"Sojuzmultfilm, dubleerinud filmistuudio Tallinnfilm, <a class="tag-30998" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tolkija">tõlkija</a> Valeria Villandi, režissöör Eugen Rozenthal, helioperaator Herman Vahtel, toimetaja Luule Žavoronok." Kõlab kui luuletus nõukaaegsest esimese klassi aabitsast, mida iga Juku ja Malle ka une pealt peast teadsid. Aga miks ei pidanudki teadma, kui see tekst kõlas kui mantra iga vene multifilmi lõpus ja kus eriti luulelisena mõjus võõrapärane nimi Žavoronok. Luule rõhutab iga kahe lause tagant, et ta ei olnud filmi, vaid dublaaži toimetaja.

LUULE  ŽAVORONOK: "Oota, sa" Hunt kiusab Jänest, aga sel pole verelõhna, nagu tänapäeva multikatel

Raamatu letihind, see, mille ostja poekassas karmanist või kaardilt välja käib, on nagu kartulisalat, mis koosneb paljudest eri komponentidest. Oma osa saavad autor ja kirjastus, kujundaja ja trükikoda, pood kui ka riik. Aga kui palju?

Miks raamat nii palju maksab? Ja kui suur osa hinnast kellelegi läheb?

Tänavu annab Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital esimest korda välja mõttekirjanduse tõlkeauhinna. 5000eurone preemia määratakse parimale eelmise kalendriaasta jooksul eesti keeles ilmunud mõttekirjandusteose tõlkijale.

Nominendid teada: kes kandideerivad uuele mõttekirjanduse tõlkepreemiale?

Kui Vanemuise teatri Jonased, ooperilaulja Pirjo (38) ja lavastaja Tanel (38), sättisid end kevadel valmis triller-muusikali „Sweeney Todd” proovideks, oli selge, et kerged ajad neid kaht ees ei oota. „Olen kõrvalt näinud, mismoodi Tanel oma lavastusse sisse elab,” kõneleb Pirjo. „Teadsin, et on oodata väga rasket perioodi, sest mingil hetkel ei eksisteeri Taneli jaoks muud kui üksnes lavastus. Kõik muu selle ümber on pudi-padi ning sellega tuleb kuidagimoodi hakkama saada.”

Teatripaar Pirjo ja Tanel Jonas: nii ei saa, et kodus me tööst ei räägi

Huvi võõrkeelsete raamatute vastu kasvab, tõlkeid ostavad noored aina vähem. Mis saab noortekirjanduse eestindamisest?

Noored loevad inglise keeles: „Eesti keeles on valik väiksem.“

„Vähem tuntud maade ilukirjanduse tutvustamisel on kõige tähtsam, et ajakirjanikud ja kirjanduskriitikud sellest kirjutaksid,“ räägib Hollandi kirjanduse Prometheus peatoimetaja Job Lisman, kes on avaldanud Jaan Krossi ja Andrus Kivirähki romaane, viimati Krossi enam kui 1000-leheküljelise suurteose „Kolme katku vahel“.

Hollandi kirjastaja: Eesti raamatuid aitab välismaal müüa meediakajastus

Raamat on üks väärtuslikumaid kingitusi, mis annab uusi teadmisi või pakub lihtsalt lõõgastavat ja nauditavat elamust. Hea raamatu juurde pöördub omanik ikka aeg-ajalt tagasi. Ent aastas ilmub tuhandeid kirjandusteoseid – mida jõuluoste tehes nende seast küll valida? Kirglikud lugemissõbrad jagavad kingisoovitusi.

KINGISPIKKER: mis raamatuid jõulukotti poetada?

„Sihukest aastat ei ole mul veel olnud – kaheksa kuuga seitse suurt projekti,“ arvutab näitekirjanik ja lavastaja Paavo Piik (33), kellele on tuntust toonud uuenduslikud lavastused Kinoteatris ja Linnateatris. Alles nüüd lubab sellest suvest vabakutseliseelu elav mees endale mõneks nädalaks aja mahavõtmist, kohati isegi mittemillegi tegemist. „Mul on järgmise viisaastaku plaan – õppida puhkama ja ei ütlema,“ tunnistab ta. „See ei tule nii lihtsalt.“

Paavo Piik: „Lavastaja ise saab enda üle kõige paremini kohut mõista.“

„Kui tõlkisin nõuka-ajal eesti keelde filmi „Die Hard“, tekkis igasuguseid pealkirjavariante,“ muigab Hannes Villemson, kes tegi 80ndatel sünkroontõlget 300 videofilmile. „Et mida see fraas „<em>die hard</em>“ tegelikult tähendab: raske surra, ei sure, keeldub suremast? Praegu on eesti keeles „Visa hing“, mina tõlkisin aga „Ainult üle minu laiba“.“ Tõsi levisid ka pealkirjaversioonid „Raske surra“, „Möll pilvelõhkujas“ ning „Kõva pähkel“.

„Pornofilmi tõlkimine oli kõige kergem leib, seal polnud tihti minuteid üldse mingit teksti!“

„Filmitõlkijale kuluvad hästi ära sipelga usinus ja ninasarviku nahk,“ kirjeldab Mart Rummo oma ametit. „Sipelga usinus kui visa püüdlus parima võimaliku tulemuse poole – vaatamata teadmisele, et su võimalused on üsna piiratud. Ja ninasarviku nahk kui võime põhjendamata kriitikast mitte heituda.“

Filmitõlkija Mart Rummo: selles ametis kuluvad ära sipelga usinus ja ninasarviku nahk

„Olime Ennuga tuttavad mitukümmend aastat ja elasime terve elu ühes <a class="tag-4890" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/maja">majas</a>. Nägime tihti, ma kirjutasin temast, kinkisime teineteisele teineteise raamatuid ja vestlesime Vene kirjandusest ja olukorrast <a class="tag-327" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/venemaa">Venemaal</a>,“ räägib <a class="tag-18174" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kirjanik">kirjanik</a> ja <a class="tag-30998" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tolkija">tõlkija</a> Jelena Skulskaja.

Teemalehed: tõlkija

Eesti kirjanduse tõlkijad: „Eesti keel on nii musikaalne, aga kõiki neid loodushääli on raske teise keelde panna!“

LEMMIKÕPETAJA | Krista Kaer: noored õpetajad panid minu koolis käima vägeva kirjanduselu (1)

Teatripaar Pirjo ja Tanel Jonas: nii ei saa, et kodus me tööst ei räägi (3)

Noored loevad inglise keeles: „Eesti keeles on valik väiksem.“ (34)

Hollandi kirjastaja: Eesti raamatuid aitab välismaal müüa meediakajastus

KINGISPIKKER: mis raamatuid jõulukotti poetada?

Paavo Piik: „Lavastaja ise saab enda üle kõige paremini kohut mõista.“ (1)

„Pornofilmi tõlkimine oli kõige kergem leib, seal polnud tihti minuteid üldse mingit teksti!“ (2)

Filmitõlkija Mart Rummo: selles ametis kuluvad ära sipelga usinus ja ninasarviku nahk (1)

Jelena Skulskaja: kui Enn Vetemaa midagi kirjutama hakkas, läks ta alati sügavuti tegelaste elu sisse (1)

LUULE ŽAVORONOK: "Oota, sa" Hunt kiusab Jänest, aga sel pole verelõhna, nagu tänapäeva multikatel (14)

Miks raamat nii palju maksab? Ja kui suur osa hinnast kellelegi läheb? (4)

Nominendid teada: kes kandideerivad uuele mõttekirjanduse tõlkepreemiale? (3)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded