1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

2005, Meschede, Saksamaa. Hommikul heliseb telefon. „Kaarel, sa ei usu, kust peolt ma just tulen. Presidendi lossist!“ Sama sisuga kõnesid ja kirju saabub veel. Õnnetu lugu, et sattusin keskkoolis vahetusõpilaseks just siis, kui Tallinna sõbrad presidendi juures pidutsesid.

REPORTAAŽ ROOSIAIAST | Kahepalgelisus, riigimehelikkus või hoopis mingisugune inimlikkuse vorm?

President Kersti Kaljulaid ja noor kultuuritegelane – luuletaja, kunstnik ja tantsija – Sveta Grigorjeva pildusid eile iseseisvuse taastamise kõnedes kriitikanooli valitsuse pihta.

President Kaljulaid: 2020 ei tohi olla aasta, kui kaotasime oma vabaduse

Balti keti üks korraldajatest Rein Veidemann sai president Kersti Kaljulaidilt tänukivi Eesti taasiseseisvumise võitlemise eest. Kivi pärineb Toompea barrikaadidelt, mille käes hoidmine tekitas Veidemannile tuttava tunde.&nbsp;

Presidendilt tänukivi saanud Rein Veidemann: see on unistuste Eesti, kus elan!

Eesti ajaloo ühe märkimisväärsema dokumendi algus 40 aastat tagasi oli pisut kriminaaljutu moodi. Kui kaks leedulast 1979. aasta augustis Tartu vaksalis rongilt maha astusid ja Tähtvere poole kõndisid, olid nad kokku leppinud, et kui keegi neid kinni peab, siis ütlevad – oleme isa ja poeg ning läheme&nbsp;Vikerkaare tänava 25. majja inglise keele õpetaja Mart Nikluse juurde konsultatsioonile. Niklusel hoidis KGB silma peal, kuigi seda, et nuhid lausa vastasmajas pesitsevad, toona ei teatud.

Balti apell: allakirjutanud riskisid oma heaoluga rahva nimel 

Täna tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamist, millest möödus 28 aastat. Selle puhul võõrustas president Kersti Kaljulaid Kadrioru roosiaias tuhandet külalist. Esitatud kõnes rääkis president neljast&nbsp;eestlasest, kes&nbsp;olid vaprad ning andsid&nbsp;allkirja Balti apellile. Kersti Kaljulaid rõhutas ka, et eestlased ootavad riigilt jätkuvalt vabadust ja õigust ning toonitas, et Eesti vastutab nii enda kui ka teiste eest. Kaljulaid tõi välja ka, et meie peale loodavad näiteks ukrainlased ja grusiinid ning puudutas põgusalt ka meie poliitilist olukorda.&nbsp;

Kersti Kaljulaid: isegi kui käega kärbsepesa ei tee, võib suuga tehtud suure linna mõju olla märkimisväärne

"Palun koostage 2-3 teksti, milles oleksid esitatud poliitilised ja riigiõiguslikud argumendid, millega Eesti Vabariik kõige kiiremas korras taotleb rahvusvahelist tunnustamist," kirjutas toonane välisminister Lennart Meri Soomest 21. augustil 1991 - kaks tundi pärast Eesti taasiseseisvumist.

Ajalooline hetk: vaata, millise kirja saatis välisminister Lennart Meri Soomest 21. augustil 1991 – kaks tundi pärast Eesti taasiseseisvumist

/000335/x-162099ed-1176-4fc6-92b5-2e551ffeaeb2.jpg

„Pagana äge, aga mitte midagi ei saa aru!“ Seda on eduka kohaliku vene bändi Gorõ Lana liikmed pärast kontserte sageli kuulnud juba 15 aastat. Räpparid Lev ja Pavel tunnistavad, et suurema osa nende publikust moodustavad just eestlased, kes sõnadest küll aru ei saa, kuid püüavad muusikalis-energeetilist kaifi. Nüüd käivitavad Gorõ Lana poisid paralleelset projekti Catapulta.

Venekeelne räpipunt Catapulta: meid kuulavad enamuses eestlased

„Täna on siia kogunenud väga, väga palju äärmiselt stiilseid Orissaare seenelisi, tõepoolest,“ ei häbenenud president Kersti Kaljulaid – vaatamata Marko Reikopi pilkele – taasiseseisvumispäeva vastuvõtul ERRile antud intervjuus kummikuid ja vihmakeepi. „Vaadake, see kokkulepe oli selline, et saate sajandi suve, aga selle kokkuleppe teine osa oli see, et kolmest tähtsast päevast – esimesest luulepeost, eilsest laulupeost ja tänasest – ühel peab sadama. Ma arvan, et meil vedas, et see päev on täna,“ rõõmustas president.

Kersti Kaljulaid: sajune ilm tõi vastuvõtule stiilsed Orissaare seenelised

„President Kaljulaid üllatas mind seekord väga. Tundub, et ta otsustas viimaks minu nõu kuulda võtta,“ rõõmustab moelooja Tim Bluz taasiseseisvumispäeva vastuvõtu maitsekamaid rõivaid kommenteerides. „Erakordne valik! Väga väärikas ja ülistiilne figuuri rõhutav kleit, mis sobib talle ideaalselt. See on piisavalt esinduslik, aga samal ajal hästi suvine ja kerge. Nagu ma olen mitu korda maininud – julged värvid sobivad Kerstile väga!“ rõhutab Bluz.

MOELOOJA TIM BLUZ: tundub, et president võttis viimaks mu nõu kuulda

„Mida, pileti eest tahetakse viisteist eurot,“ imestab nördinud mammi, käe otsas arvatavasti lapselaps, kui lauluväljaku väravates punastes pluusides turvamehed küsija tee viisakalt tõkestavad ja ta lahkesti kassa poole suunavad. Tädi mõtleb natuke ja seabki sammud sinna suunda. Pensionärilt kasseeritakse siiski vaid (!) kümme eurot. Et Eesti riigi taasiseseisvumispäeva eelõhtul, 19. augustil Tallinna lauluväljakul EV100 ja Nargenfestivali raames toimuva Üheslaulmise ürituse eest piletiraha küsitakse, tuli vist paljudele ebameeldiva üllatusena.

Ave Alavainu: „Mis riik see on, mis oma rahval tasuta lauldagi ei luba?“

Eesti taasiseseisvumispäeva eelõhtul leidis Tallinna lauluväljakul aset üheslaulmine, mis oli osa EV100 kultuuriprogrammist.

GALERII | Vaata, millised ülevad meeleolud valitsesid suurel üheslaulmisel!

Eesti riigi taasiseseisvumispäeva eelõhtul, 19. augustil kell 19 Tallinna lauluväljakul&nbsp;EV100 ja Nargenfestivali raames&nbsp;toimuva "Üheslaulmise" esimeses osas&nbsp;"Laulu võim"&nbsp;saab Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks laulda sada minutit järjest teada-tuntud lihtsaid laule näitlejate, lauljate ja üle&nbsp;eesti kokku tulnud&nbsp;1800 koorilaulja&nbsp;seltsis.&nbsp;

Vaata, millised laulud tulevad esitusele EV100 Üheslaulmisel 

Tänavune taasiseseisvumispäev sai vägeva punkti Tallinna teletornist lastava ilutulestikuga.

GALERII |  Teletornist lasti taasiseseisvumispäeva auks saluuti

20. augustil kogunes president Kersti Kaljulaidi&nbsp;kutsel Kadrioru lossi roosiaeda Eesti poliitika, kultuuri ja ühiskonnategelaste koorekiht, tähistamaks taasiseseisvumise 26. aastapäeva. See oli president Kersti Kaljulaidi esimene taasiseseisvumispäeva vastuvõtt.&nbsp;

PILTUUDIS | Imeline! Üks pilk räägib rohkem kui tuhat sõna

PILTUUDIS | Presidendi roosiaia kirevaim paarike - Piret ja Katariina

Samal ajal kui Kadrioru lossi roosiaias tähistati Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, tehti seda ka legendaarses Hundisilma talus.&nbsp;

PILDID JA VIDEO | Hundisilmal tähistati taasiseseisvumist Eesti hapude viinamarjadega

Laupäeva õhtul astus Põlvas Intsikurmu lauluväljakul esmakordselt lavale <a class="tag-10004" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jaak-joala">Jaak Joala</a> lapselaps <a class="tag-19737" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/carmen-joala">Carmen Joala</a>, esitades igihaljaid laule oma vanaisa repertuaarist.

Jaak Joala lapselaps Carmen tegi lavadebüüdi

Vabariigi aastapäeval võib lehvimas näha igasuguseid lippe – ühed on säravpuhaste värvidega, teised luitunud, osa lippe lehvib kõrgel tuule käes, osa aga pühib alumise otsaga maad.

Kõik, mida sa peaksid teadma kodumaa lipust!

"Mul ei ole olnud aega hakata Mihkli kallal tühja-tähja pärast norima, ja pole olnud ka vajadust, sest tema norib minu kallal ja mul on võimalus võita protsess, vaadata, kelle sõna peale jääb," räägib <a class="tag-14874" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/siiri-oviir">Siiri Oviir</a>, kuidas kaks juristi omavahel kodus ajaviiteks kohut mängivad. Mitmekordne minister ja europarlamendi saadik Siiri Oviir ja ametnikukarjääri riigikontrolörina lõpetanud Mihkel Oviir võtavad oma protsessid kokku vastvalminud ühises elulooraamatus.

Siiri Oviir: peame Mihkliga kodus kohtulahinguid, et vaadata, kelle sõna jääb peale

Näitleja <a class="tag-8566" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/alo-korve">Alo Kõrve</a> on viimasel ajal püüdnud pilke piraka puuraiduriparraga. Ta kostab, et kasvatas habeme taasiseseisvumispäevaks. "Mul ei olnud Kadrioru Roosiaia vastuvõtule midagi paremat selga panna ja lootsin, et ehk tõmbab habe endale piisavalt tähelepanu ning mu vana pintsakut ja kulunud pükse ei märgata. Paistab, et nii ka läks," seletab Kõrve naljatamisi. 

Alo Kõrve: kasvatasin habeme, et varjata kulunud pintsakut ja pükse

Neiu säras nii spordiklubides, teleekraanil kui ka poliitorganisatsioonis. 

Ootamatu surm suvepäevadel: mis sai andekale naistreenerile saatuslikuks?

Kadriorus roosiaias peeti 20. augustil traditsiooniliselt taasiseseisvumispäeva puhul presidendi vastuvõttu ning ka tänavu kogunesid seal tähtsad inimesed. Melu ja otseintervjuud tõid teieni Õhtulehe reporterid Anu Saagim ja Kaarel Täll.&nbsp;

GALERII JA VIDEOD | President Kersti Kaljulaid võõrustas taasiseseisvumispäeva puhul roosiaias külalisi

Taasiseseisvumispäeva vastuvõtul esines kriitilise kõnega luuletaja Sveta Grigorjeva, kes Õhtulehele antud intervjuus märkis, et&nbsp;kui Eestis elab ligi 300 000 inimest suhtelises vaesuses, siis me pole nii edukad kui me arvame.

Sveta Grigorjeva: me oleme kuradi sitas seisus

Kallid kokkutulnud, kallis Eesti rahvas! 20. august 1991 on päev, millest alates elame hirmuta maailmas. Saabus vabadus!

President Kaljulaidi kõne roosiaias: 2020 ei tohi olla aasta, mil jäime ilma oma vabadustest

Ühel 1991. aasta augustikuu päeval tegi Reti (36) ja Mikael Meema (29) isa lastest koos ema Tiia Adeyaga (57) pilti, et juhul kui peret peaks ähvardama Soome kolimine, jääb vanavanematele neist mälestus fotona. Õnneks läks kõik hästi ja pere jäi elama Tartusse.

ÜHE PILDI LUGU | Taasiseseisvumise aega meenutades: suvi oli ärev, kuna räägiti Soome kolimisest

Palju õnne meile kõigile! Juba 29 aastat iseseisvumise taastamisest, see on väärt vähemalt üht muhedat õhtupoolikut armsamate seltsis, olgu see siis pereringis või heade sõpradega. Ja otse loomulikult - hea Eesti toiduga.

PALJU ÕNNE, EESTI! Iseseisvumise taastamise sünnipäeva auks katame laua!

Õhtulehe veebis ilmub iga päev mälumäng, mille teema oleneb päevast ja meie ümber toimuvast. Kui hästi läheb sul mälumängu lahendamine täna ja kui oled mängu jaganud, siis kas sinu sõbrad saavad hakkama paremini või hoopis halvemini?

MÄLUMÄNG | Eesti arvudes

Teisipäeva õhtul roosiaias toimunud pidulikul presidendi vastuvõtul polnud kohal peaminister Jüri Ratast.&nbsp;

Teemalehed: taasiseseisvumispäev

REPORTAAŽ ROOSIAIAST | Kahepalgelisus, riigimehelikkus või hoopis mingisugune inimlikkuse vorm? (4)

President Kaljulaid: 2020 ei tohi olla aasta, kui kaotasime oma vabaduse (6)

GALERII | Teletornist lasti taasiseseisvumispäeva auks saluuti

GALERII JA VIDEOD | President Kersti Kaljulaid võõrustas taasiseseisvumispäeva puhul roosiaias külalisi (2)

Sveta Grigorjeva: me oleme kuradi sitas seisus (37)

President Kaljulaidi kõne roosiaias: 2020 ei tohi olla aasta, mil jäime ilma oma vabadustest (1)

ÜHE PILDI LUGU | Taasiseseisvumise aega meenutades: suvi oli ärev, kuna räägiti Soome kolimisest (11)

PALJU ÕNNE, EESTI! Iseseisvumise taastamise sünnipäeva auks katame laua!

MÄLUMÄNG | Eesti arvudes

Miks polnud peaminister Jüri Ratast presidendi vastuvõtul? (390)

Presidendilt tänukivi saanud Rein Veidemann: see on unistuste Eesti, kus elan! (92)

Balti apell: allakirjutanud riskisid oma heaoluga rahva nimel (20)

Kersti Kaljulaid: isegi kui käega kärbsepesa ei tee, võib suuga tehtud suure linna mõju olla märkimisväärne (247)

Ajalooline hetk: vaata, millise kirja saatis välisminister Lennart Meri Soomest 21. augustil 1991 – kaks tundi pärast Eesti taasiseseisvumist (42)

Venekeelne räpipunt Catapulta: meid kuulavad enamuses eestlased (6)

Kersti Kaljulaid: sajune ilm tõi vastuvõtule stiilsed Orissaare seenelised (18)

MOELOOJA TIM BLUZ: tundub, et president võttis viimaks mu nõu kuulda (44)

Ave Alavainu: „Mis riik see on, mis oma rahval tasuta lauldagi ei luba?“ (224)

GALERII | Vaata, millised ülevad meeleolud valitsesid suurel üheslaulmisel! (246)

Vaata, millised laulud tulevad esitusele EV100 Üheslaulmisel (1)

PILTUUDIS | Imeline! Üks pilk räägib rohkem kui tuhat sõna (131)

PILTUUDIS | Presidendi roosiaia kirevaim paarike - Piret ja Katariina (29)

PILDID JA VIDEO | Hundisilmal tähistati taasiseseisvumist Eesti hapude viinamarjadega (80)

Jaak Joala lapselaps Carmen tegi lavadebüüdi (5)

Kõik, mida sa peaksid teadma kodumaa lipust!

Siiri Oviir: peame Mihkliga kodus kohtulahinguid, et vaadata, kelle sõna jääb peale (20)

Alo Kõrve: kasvatasin habeme, et varjata kulunud pintsakut ja pükse (2)

Ootamatu surm suvepäevadel: mis sai andekale naistreenerile saatuslikuks? (1)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED