1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Kuni septembri alguseni ootab keskkonnaministeerium inimestelt teavet, millised kohaliku tasandi veekogude probleemid vajavad nende arvates lahendust.

​Avalda arvamust: kas sinu kodukohas on veekogudega kõik korras?

„Sai käidud sõbraga lühikesel (umbes 3 tundi) püügil,“ kirjutas Kalale.

​Kalamees tabas vetikate abil havi 

Vaev tasus ära! Mitmekordsed nullitamised on lõpuks saanud õiglase tulemuse. Marko Tammjärv meenutab oma esimest tabatud lõhet ja kirjeldab oma adrenaliinirohket püügikogemust ka meile.

NII TA SIIS TULI: elu esimene lõhe

Mida ja kui palju püüavad harrastajad meie vetest kalastuskaardi alusel, sellest kirjutab Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Jarko Jaadla.

2014. aasta väljapüügistatistikast kalastuskaartide alusel

KIK kuulutas välja keskkonnaprogrammi 2015. aasta I taotlusvooru. Keskkonnaprojektidele saab küsida toetust kuni 16. veebruarini läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS.

KIK avas keskkonnaprogrammis uue taotlusvooru

Igal kalal omad kombed. Aga miks kala võtab just siis, kui ta võtab, ehk millest oleneb kalade ööpäevane ja sesoonne aktiivsus?

Miks kala võtab siis, kui ta võtab?

Keskkonnainspektsioon alustab neljapäeval, 29. mail järjekordset Peipsi järve puhastusaktsiooni, et eemaldada järvest sinna triivima jäänud ja veekogu risustavaid vanu nakkevõrke. Koristustalgud toimuvad kahes etapis kokku viiel päeval.

Peipsi järvel algavad järjekordsed koristustalgud

Kommentaare eelmises Metsalehes Ida-Virumaa ja Pärnumaa näitel tõstatatud kopra-probleemile. Riik seirab ja maaomanik ohjab. Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitab, et kobras on küll ELi loodusdirektiivi V lisa liik, kuid tema ohjeldamiseks või kaitseks ekstra tegevuskava ei ole praegu Eestis vaja koostada.

Kuidas siis ikkagi kobrast tõrjuda?

Kiinid kuuluvad kärbseliste alamseltsi erinevatesse sugukondadesse nagu nahakiinlased (Hypodermatidae),maokiinlased (Gasterophilidae) vői ninakiinlased (Oestridae). Kiiniliike ei ole maailmas palju, näiteks maokiine tuntakse vaid 30 liigi ümber, ninakiine umbes 200 liiki. Kőigi nende sugukondade valmikutel on suised taandarenenud, nad ei toitu, ja enamasti piirdub valmikute eluiga mőne päevaga.

Õngesöödad 17: kiinide vastsed

MTÜ Koos Kalale korraldab 07. -11. juunil 2010 Võrtsjärve ääres taas isade ja poegade kalastuslaagri.

Isade ja poegade kevad-suvine kalastuslaager 2010

Samuti on keelatud jääle minna Lämmijärvel, Pihkva järvel, Narva veehoidlal ning Narva jõel. Piirivalve kehtestab jäälemineku keelu inimeste ohutuse tagamiseks ja õnnetusjuhtumite vältimiseks. Jää olukord Peipsi järvel halveneb iga tunniga.

Kolmapäevast, 8. aprillist kehtestas piirivalve jäälemineku keelu kogu Peipsi järve ulatuses

Ajavahemikul 1. okt. – 13. nov. tuvastasid inspektorid 206 kalapüügiga seotud rikkumist ning määrasid rahatrahve kogusummas 145 920 krooni. Allpool on valik asetleidnud rikkumistest. 

Kalapüügirikkumisi

„Kala ei pruugi saadagi, aga oled värskes õhus ja heas seltskonnas, pärast on hoopis teine olek. Saaks kodus veel õhtul sauna ka, siis on väga hästi,“ ütleb Vahur Mikitamäelt, kes tuli kalapüügivõistlusele „Rõuge purakas“ koos tütre Eliisega ja polnud paari tunniga kedagi konksu otsa saanud.

Palju ahvenaid ja paar haugi: Rõuge suurjärve purakatest tühjaks ei püütud 

TALLINN, 21. august (EPLO) - Reedel alustatakse Hollandist imporditud ettekasvatatud noorangerjate asustamisega mitmesse Eesti järve. Ettevõtmist rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.

Algab angerjavarude uuendamine Eesti järvedes

Teisipäeval Peipsil võimuesindajaile aeruga kallale tunginud ja nende videokaamera järve uputanud röövpüüdjad tõestasid keskkonnainspektoritele, et nad ei kanna teenistusrelva asjatult. Kui varem peitsid reidile minnes relva hõlma alla vaid miljoneid kroone teenivate metsaärikate jälitajad, siis pärast eeltoodud juhtumit soovitab keskkonnainspektsiooni (KKI) Tartu osakonna juhataja Peeter Karja teenistusrelva kaasa võtta kõigil inspektoritel. «Meil on ju püstolid tegelikult kogu aeg olemas, aga nüüd peame üle vaatama, et need meestel ka igal pool kaasas oleksid,» nentis Karja.

Röövpüüdjad sunnivad inspektoreid relvastuma

Kasvava populatsiooniga võõrlind sööb sama palju kalu, kui kalurid püüavad Kormorane võiks Eestisse jääda kümnendik praegusestSeptembris jõuab keskkonnaministri lauale kormoranide ohjamis- ja kaitsekorralduskava, mis peab aitama jagu saada kala hävitavast võõrlinnuliigist. Kalatoiduline merelind kormoran jõudis Eestisse 1983. aastal.

Võõrlinnud hävitavad kalasid

Film lõheliste kuderändest ja selle takistusest Leedus. Head vaatamist!

VIDEO: Salmon run in Lithuania

Ranel Kõmmits tuli maailmameistriks!

Eestlasest sai lendõngeheite maailmameister

Keskkonnaminister Siim Kiisler allkirjastab käskkirja, millega alates laupäevast peatatakse Peipsil mõrrapüük. Muudatuse tingis kõrgest veetemperatuurist põhjustatud kalade massiline hukkumine, millele aitas osaliselt kaasa ka mõrrapüük.

Minister Kiisler peatab kalade massihuku tõttu Peipsil mõrrapüügi

Igal vähegi soojemal suvel õitsevad Läänemeres sinivetikad, nii ka tänavu. See 18. juulil tehtud satelliidifoto annab õrnalt aimu, kui palju meie meres õigupoolest taimhõljumit ehk fütoplanktonit elutseb.

NASA FOTO | Saaremaa taga pöörleb hiiglaslik sinivetikakeeris

Teisipäeval tõusis taas päevakorda normaalse idapiiri väljaehitamine, millega seotud probleemid ründavad valitsust mitmest küljest.

Idapiiri suurim probleem: meil pole enam oma inimesi piirile saata, sest nemad ehitavad Soomes

MÕTTETU jõgi, rohkem edasi ma küll ei lähe! Järgmine hetk näen kala, kurat, ikka vaja natuke edasi pressida. Jälle pikalt, mitu tundi järjest ühtegi kala ei näe, isegi voolus pole maime. Ikka sumpad edasi, samal ajal kirudes, et raudselt järgmise nuki peal lähen koju, ja siis käib kõmmmm.

VIDEO: Ausõna viimane vise ja siis lähen ära

Läänemere keskkonna omapäraks on see, et kõik mis me maal teeme, jõuab suure tõenäosusega Läänemere. Tihti ei reosta inimesed Läänemerd pahatahtlikult või enesele teadlikult, kuid paraku satub nii mõnegi elementaarse teo tagajärjel Läänemerre kahjulikke aineid, mis sinna tegelikult ei kuulu. Ravimid, mikroplast ja väetised on Läänemere ühed suurimad reostajad.

Teemalehed: siis

Avalda arvamust: kas sinu kodukohas on veekogudega kõik korras?

Kalamees tabas vetikate abil havi