1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Akadeemikutele ja keeleuurijatele valmistab hämmastust teadmine, et statistikaamet plaanib järgmise aasta loendusega teha lõpu 1959. aastal alanud traditsioonile: emakeelt ei käsitleta loenduses omaette punktina, vaid seda küsitakse teiste keelte seas. „Emakeel on inimeste identiteedi seisukohast sedavõrd tähtis, et seda tuleks rahvaloendusel küsida igal juhul eraldi punktina,“ ütleb Eesti keele instituudi murdelingvist Jüri Viikberg.

Rahvaloendus tekitab keeleteadlastes tuska: „Emakeel on sedavõrd tähtis, et seda tuleks igal juhul eraldi küsida.“

Olen väga tänulik, et Ene-Margit Tiit on Õhtulehes kirjutanud tänuväärse selgituse, et põhjendada järgmise rahvaloenduse registripõhist korraldamist.

Urmas Viilma | Luteri kirikul on täpne ülevaade oma liikmetest, kuid sellest üksi ei piisa

Rahandusministeeriumis kohtub täna esimest korda valitsuse <a class="tag-16272" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/loenduskomisjon">loenduskomisjon</a>, mille ülesanne on koordineerida järgmise, 2020. aastal toimuva rahva- ja eluruumide loenduse ettevalmistustöid. Rahvusvaheliste kokkulepete järgi korraldatakse kõigi Eesti püsielanike ja eluruumide loendus ühtse programmi alusel iga kümne aasta tagant.

2020. aasta rahvaloenduse komisjon alustas tööd

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab 90 protsenti Eesti elanikest haiglatest kuni 30-minutilise autosõiduteekonna kaugusel, seda eeldusel, et keskmine sõidukiirus asulates on 35 km tunnis ja maanteedel 90 km tunnis.&nbsp;Poole tunni kaugusest jäävad välja soostunud alad, kuid isegi tihedama asustusega alad Harju- ja Tartumaal. Väikesaarte elanikel on haiglasse jõudmine küsitav ka tunni aja jooksul.

STATISTIKA: 90 protsenti Eesti elanikest elab haiglatest pooletunnise teekonna kaugusel

Kas pered, kel pole kodus pesemisvõimalust, vääriksid ehk võimalust saada abi riiklikult programmilt? Vähemalt lastega pered.

Pesemisvõimalus igaühele

Peapiiskop Urmas Viilma artikkel Postimehes meenutas, et tegelikult oleme luteri kirikule tänu võlgu registrikultuuri algatamise eest siinmail. See oli „vanal heal Rootsi ajal“, kui kirikuõpetajad hakkasid oma koguduse perekonnasündmusi üles märkima – ilmselt oli tegu korralduse, mitte vabatahtliku algatusega. Luteri koguduste juures tekkisid nn meetrikaraamatud, kuhu tehti sissekanded sündide (ja ristsete), leeride, laulatuste ja surmade (ning matuste) kohta.

Ene-Margit Tiit | Miks on järgmine rahvaloendus registripõhine?

Rohkem kui 35&nbsp;000 Eesti elanikku võib järgmisel aastal sattuda sekeldustesse – neil ei õnnestu juhiluba pikendada või kaob elukohaga seotud transpordisoodustus, sest neil puudub registris täpne elukoht.

Kas tõesti kodutud? Kümnetel tuhandetel inimestel puudub registris aadress

Harjumaal asuvas Ääsmäe külas käis&nbsp;kolmapäeva hommikul ukselt uksele keskealine mees, kes esitles end rahvaloendajana. Ainult, et&nbsp;mida praegu ei toimu, on rahvaloendus.

Harjumaal koputab ukselt uksele kelm, kes esitleb end rahvaloendajana

Itaalia&nbsp;siseminister ja asepeaminister Matteo Salvini põhjustas omajagu pahameelt. Populistlik poliitik tahaks riigis elavad roma rahvusest inimesed üle lugeda, oma sõnul vaid selleks, et kaitsta romade lapsi, vahendab BBC.

Itaalia siseminister tahab mustlased üle lugeda

Indialaste soov saada poega on toonud riigile umbes 21 miljonit "soovimatut" tüdrukut, kuna paarid jätkavad lastesaamist, kuni sünnib poeg, teatas valitsus esmaspäeval.

Indias on 21 miljonit "soovimatut" tüdrukut

<a class="tag-606" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/saksamaa">Saksamaa</a> vaherahvaloendus näitab, et enam kui ühel viiest&nbsp;saksamaalasest on mingi "immigrandi taust“.

Üks viiest saksamaalasest on sisserännanu taustaga

2014. aastal avaldas Statistikaamet rahvastikuprognoosi aastani 2040, mis kirjeldab rahvastikku praeguste rände- ja sündimustrendide jätkumisel, mis viivad rahvastiku vananemise ja vähenemiseni. Nüüd on amet teemat edasi arendanud ja viie positiivse stsenaariumi abil analüüsinud, kui palju või vähe peaksid praegused sündimus- ja rändetrendid muutuma, et rahvastik kasvaks ja nooreneks.

STATISTIKAAMETI ANALÜÜS: Kas oleme rahvusena määratud hääbumisele?

2011. aasta <a class="tag-2857" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/rahvaloendus">rahvaloenduse</a> andmete põhjal Eesti territooriumi rahvastikutihedust aluseks võttes leiab inimasustuseta paiku nii mandrilt kui ka saartelt, kirjutab <a class="tag-4140" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/statistikaamet">Statistikaameti</a> geoinfo juhtivspetsialist&nbsp;Berit Hänilane Statistikablogis.

Teemalehed: rahvaloendus

Rahvaloendus tekitab keeleteadlastes tuska: „Emakeel on sedavõrd tähtis, et seda tuleks igal juhul eraldi küsida.“ (3)

Urmas Viilma | Luteri kirikul on täpne ülevaade oma liikmetest, kuid sellest üksi ei piisa (3)

Ene-Margit Tiit | Miks on järgmine rahvaloendus registripõhine? (8)

Kas tõesti kodutud? Kümnetel tuhandetel inimestel puudub registris aadress (27)

Harjumaal koputab ukselt uksele kelm, kes esitleb end rahvaloendajana (3)

Itaalia siseminister tahab mustlased üle lugeda (14)

Indias on 21 miljonit "soovimatut" tüdrukut (11)

Üks viiest saksamaalasest on sisserännanu taustaga (2)

STATISTIKAAMETI ANALÜÜS: Kas oleme rahvusena määratud hääbumisele? (54)

Unistad puhkusest asustamata paigas? Siin need on! (2)

2020. aasta rahvaloenduse komisjon alustas tööd

STATISTIKA: 90 protsenti Eesti elanikest elab haiglatest pooletunnise teekonna kaugusel (9)

Pesemisvõimalus igaühele (1)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded