1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Ei ole just igapäevane, et mul kell 17 uni peale tikub. Olles saanud aga veeta ühe tuuripäeva ansambliga Naised Köögis, ei ole selles midagi imelikku&nbsp;– kui päev algab juba kella kuuest ja selle jooksul on vaja anda mitu intervjuud ning enne õhtust kontserti kõik paika seada, võib end tõesti&nbsp;üllatavalt vara&nbsp;rammestunult tunda.

GALERII JA REPORTAAŽ | Ebatavaliselt varajane äratus, kaltsukas šoppamine ja edasilükkunud heliproov ehk Päev koos bändiga Naised Köögis

Klassieksursioon on Riiast tagasiteel Tallinna. PAZ bussis istub teiste seas lokkispäine nooruk, kes vahetpidamata kõneleb. Pausideta. See on Olavi Pihlamägi, kes Pärnu peatuse ajal salaja suitsetamas käis ning püüab reetlikust aroomist vatramise abil vabaneda. Et vanematele vahele ei jääks. „Keegi ütles, et kui kogu aeg rääkida, saab suitsuhaisust lahti,“ naerab Olavi. „Rääkisin lakkamatult terve tee. See oli minu reportaaž. Pärast polnud mingit suitsuhaisu. Häält enam ka mitte. Aga klassikaaslastele meeldis!“

Olavi Pihlamägi: „Kui sul pole nahaalsust, siis lihtsalt jäädki ukse taha halli hiirena ootama. Sa pead ikka ukse ise lahti lööma.“

Varasele Rujale tõi esinemiskeelu muu hulgas Estonia rõdult alla kallatud vein. 

"Röökijad! Märatsejad! Ebasündsad! Halb eeskuju publikule!"

Moidela Tõnisson, kes tähistaks homme 85. sünnipäeva, oli <a class="tag-132" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/etv">ETV</a> esimene tippklassi saatejuht. 

"Nii väljapeetud ja daamilikku naist kui Moidela, meil teles teist ei olnudki!"

Rahvusringhääling tahab rahandusminister Sven Sesterilt uudistemaja ehituseks mõeldud 3,7 miljonit eurot varem kätte saada.&nbsp;

Rahvusringhääling soovib maja ehituseks riigilt 3,7 miljonit eurot varem kätte saada

Erik Morna avab Raadio 2e vastvalminud kööginurgas külmkapi, mis on pilgeni täis õllepudeleid. Soolaleivapeo tervitusjoogiks, või nii.

ÕHTULEHE VIDEO JA PILDID: vaata värskelt remonditud raadiomaja 

Tallinnas Gonsiori tänaval käivad hoogsalt raadiomaja hoone renoveerimistööd. Arhitektuurimälestise taastamine on jõudnud järku, kus hoone karkassi seinu kaetakse klaasi ja teiste materjalidega. 

VIDEO: klaver tõsteti kraanaga raadiomaja 9. korrusele

ERR avas täna ennelõunal ETV fuajees telemuuseumi esimese osa ning tähistas sellega seoses legendaarse spordiajakirjaniku Toomas Uba 75. sünniaastapäeva. Avamisel oli kohal Toomase poeg Margus Uba, kes sai sõna ka pidulikul sündmusel, andes muuseumile üle enda isa viimase käekella, mis on pärit 1999. aasta 6. maist jalgpalli Meistrite liigast.

Margus Uba andis värskelt avatud telemuuseumile isa viimase käekella

Ruumikitsikuses vaevlev ja pidevat tehnilist nüüdisajastamist vajav rahvusringhääling vaatab lootusrikkalt tulevikku, kus terendab rahvusvaheline konkurss uue telemaja projekteerimiseks. Mis sai aga 3,8 miljonist, mis kulutati Tuisu tänavale kerkima pidanud telemaja projekteerimisele? Kas kena summa riigi raha lastigi niisama tuulde ja keegi ei vastuta?

Tegijal juhtub? ERR viskas prügikasti uue telemaja projekteerimisele kulutatud 3,8 miljonit eurot

„Minu esimene vahetu kogemus raadiomajast pärineb 1948. aastast. Olin koolilaps ning mind kutsuti raadiomajja rääkima äsja kinno jõudnud Sergei Gerassimovi filmist „Noor kaardivägi“, mida kohustuslikus korras käidi klasside kaupa vaatamas. Raadiomajas, kus käis ehitus, võttis mind vastu toimetaja Heino Mits. Mul on nii selgelt meeles, et seljas oli tal sinine villane vest, millesse olid kootud valged põdrad. Mits viis mind ühte tuppa, kus istus Valdo Pant, tutvustas teda ja ütles, et Pant hakkab minuga vestlema. See oli minu esimene intervjuu ning sellega olin ma andnud raadiole oma sõrme,“ ütleb raadio- ja teleajakirjanik Ene Hion.

ENE HION: tahtsin saada raadioreporteriks tänu Valdo Pandi sarmile ja võlule

&nbsp;„Raadiomaja seltsielu käis kohvikus, millest võiks jutustada surmatunnini. Õhtuti oli kohvik maast laeni suitsu täis ja kihises nagu sipelgapesa. Aeti tööasju, räägiti elust, vahetati muljeid, jutustati anekdoote, peeti sünnipäevi, ripsutati silma ja veeti juusnoota. Kohvik sidus Raadiomaja tervikuks. Kohvikus käisid kõik: esinejad ja autorid, tehnikud ja administratsioon, näitlejad ja lavastajad, teadustajad ja reporterid,“ kirjutab raadio- ja teleajakirjanik Ene Hion raamatu „Südamete murdumise maja“ peatükis „Miljöö“.

ENE HION: raadiomaja kohvikus kees tõeline seltsielu

Kui „Meelejahutaja“ alustas, tegeles sellega RAMETO toimetuses neli meest: vanemtoimetaja Toivo Tootsen ning toimetajad Peeter Hein, Vello Mikk ja Priit Aimla. Naljad valis Priit Aimla mäletamist mööda tema, muusika ja muusikud valis Vello Mikk, intervjuud tegid Toivo Tootsen ja Peeter Hein.

„Meelejahutaja" püsis RAMETO neljal sambal

Raadiomajas on eraldi esile tõstetud Andres Ammase tööd 2014. aastast, kui ta koos toimetaja Marge-Ly Rookääriga&nbsp;vahendas laulupeosündmusi ja -emotsioone. „Andres natukene pelgas seda. Abikaasa oli tal öelnud, et kuidas sa üldse võtad nii suure asja ette? Tema vastus oli, et see oli mu südame kutse,“ meenutab Rookäär.

Raadiokolleeg Marge-Ly Rookäär: „Ilus laul võttis Andresel silmad märjaks. Ta ei peljanud emotsiooni, ta jagas seda.“

„Ma ei mäleta, et Vello oleks tervise üle kurtnud või haige olnud. Mitte midagi sellist. Aga alatasa oli tal kiire. Nii et Vello minek oli absoluutselt ootamatu. Kui sellest kuulsin, tõrkus mõistus tema lahkumist vastu võtmast,“ tunnistab omaaegne Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetuse juht Toivo Tootsen. Raadiomees tõdeb, et kui tema parim sõber Vello Mikk esmaspäeval 79 aasta vanuses suri, lõi see tal jalad alt. Nad olid töötanud aastakümneid õlg õla kõrval raadios ja olnud sõbrad üle 50 aasta – nagu sukk ja saabas.

RAADIOMEHE LAHKUMINE – „Kui sul on sõber, kellega on mälestusi 50 aasta jagu, läheb ta minek rohkem hinge kui mõne sugulase puhul.“

"Loomulikult oli nende 45 aasta jooksul ka hetki, kus sa mõtled, et saadaks kõik kuradile. Õnneks pole olnud midagi nii hullu, et ma oleksin seda otsust kaalunud väga tõsiselt," vaatab oma tööle raadio uudistetoimetuses tagasi Eesti üks tuntumaid raadiohääli Riina Eentalu. Uudiseid ta enam ei loe, kuid raadiomajas toimetab Rahvusringhäälingu keelenõustajana praegugi. 

Teemalehed: Raadiomaja

GALERII JA REPORTAAŽ | Ebatavaliselt varajane äratus, kaltsukas šoppamine ja edasilükkunud heliproov ehk Päev koos bändiga Naised Köögis (11)

Olavi Pihlamägi: „Kui sul pole nahaalsust, siis lihtsalt jäädki ukse taha halli hiirena ootama. Sa pead ikka ukse ise lahti lööma.“ (13)

Margus Uba andis värskelt avatud telemuuseumile isa viimase käekella

Tegijal juhtub? ERR viskas prügikasti uue telemaja projekteerimisele kulutatud 3,8 miljonit eurot (41)

ENE HION: tahtsin saada raadioreporteriks tänu Valdo Pandi sarmile ja võlule (13)

ENE HION: raadiomaja kohvikus kees tõeline seltsielu (7)

„Meelejahutaja" püsis RAMETO neljal sambal (1)

Raadiokolleeg Marge-Ly Rookäär: „Ilus laul võttis Andresel silmad märjaks. Ta ei peljanud emotsiooni, ta jagas seda.“ (1)

RAADIOMEHE LAHKUMINE – „Kui sul on sõber, kellega on mälestusi 50 aasta jagu, läheb ta minek rohkem hinge kui mõne sugulase puhul.“ (3)

Riina Eentalu: "Olen mõelnud, et armas aeg, kui augustisündmused peaksid uuesti juhtuma, jätaks süda küll lööke vahele!" (7)

"Röökijad! Märatsejad! Ebasündsad! Halb eeskuju publikule!" (15)

"Nii väljapeetud ja daamilikku naist kui Moidela, meil teles teist ei olnudki!" (3)

Rahvusringhääling soovib maja ehituseks riigilt 3,7 miljonit eurot varem kätte saada (2)

ÕHTULEHE VIDEO JA PILDID: vaata värskelt remonditud raadiomaja

VIDEO: klaver tõsteti kraanaga raadiomaja 9. korrusele (9)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED