1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

1922. aasta kevadel Seli uusasulas sündinud Eduard Tähe värvati Punaarmee teenistusse 1941. aasta juulis. Vaid kaks nädalat varem olid sakslased alustanud operatsiooni Barbarossa, millega kuulutati sõda Nõukogude Liidule.

KANGELASE LANGUS: eestlasest punaarmeelane kaotas abikaasa tapmise järel Nõukogude Liidu kõrgeima aunimetuse

1. mail 1945. aastal tegid Punaarmee kartuses enesetapu&nbsp;ligi tuhat Demmini linna elanikku. See on tänase&nbsp;päevani kõige rohkearvulisem massienesetapp Saksamaa ajaloos.

MINEVIKUHETK | 1. mai: Punaarmee julmus põhjustas Demmini linnas massisuitsiidi

75 aastat tagasi (1942) moodustasid Teise maailmasõja kaks agressorit – Saksamaa ja NSV Liit rahvusvahelist õigust eirates okupeeritud Eesti sõjameestest Eesti Leegioni ja Eesti Laskurkorpuse, kes ka lahinguväljal kohtusid. Toimus nn vennatapusõda, mis aastakümneid hiljemgi Eesti peresid muserdas.&nbsp;

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 79. koht: vennatapusõda

„Iga võtteperiood on pingeline, tekivad lahkarvamused ja tülid. Primadonnad jonnivad ja nutavad, produtsendid annavad režissööre kohtusse ja vastupidi. Meil läks ootamatult libedalt,“ räägib multitalent Mart Sander, kelle kirjutatud raamatu järgi vändatava teleseriaali „Litsid“ võtted said läbi.

Mart Sander: otsisin „Litside“ võttepaika pool aastat, kõige raskem oli sõjaväemundreid leida

Moskva Võidupargis asuva Nõukogude-Saksa ehk venemaalaste jaoks Suure Isamaasõja võidule pühendatud muuseumi direktor süüdistab Teise maailmasõja puhkemiseni viinud&nbsp;Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimise pärast kaudselt hoopis poolakaid.

MOSKVA ÜLLATAB TAAS: Molotovi-Ribbentropi pakti ja Teise maailmasõja süü lasub Poolal

Kaitseväe kaplanid asetasid täna hommikul pärjad Ida-Virumaal asuvale Sinimägede memoriaalile ning langenud punaarmeelaste mälestustähisele."Kaitsevägi mälestab Sinimägede lahingus langenud sõdureid nende mundrist sõltumata. Paljudel siin sõdinutest puudus võimalus oma saatust valida," ütles kaplan kapten Ott Aro. Pärgadega peetakse meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata poolest, kus nad sõdisid. Samuti mälestati lahingute tõttu surma saanud ja kannatanud tsiviilelanikke.25. juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel peetud Sinimägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et ainuüksi eestlasi langes Sinimägedes umbes 2500. Lahingud tõid kaasa hävingu kogu piirkonnale.

FOTOD | Kaitseväe kaplanid mälestasid Eesti ohvriterohkema lahingu ohvreid

Eile 90aastaseks saanud Hillar Palamets laulab oma sünnipäeval eesti, vene ja saksa keeles, räägib vahepeal nagu iidne roomlane ning õpetab pisut hiina keelt, mille grammatika õppivat ära tunniga. Õhtulehe palvele kirjeldada mälupilte, mis seostuvad tal konkreetsete kuupäevadega, tuleb juubilar vastu leebelt nagu pedagoog ikka. Alljärgnevat on hea lugeda mõttes Hillar Palametsa häälega.

Juubilar Hillar Palamets oma silmaga nähtud ajaloost: "On erksaid mälestusi!"

Riigikogulane <a class="tag-28176" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/oudekki-loone">Oudekki Loone</a> leiab, et 8. ja 9. maid peaksid eestlased ja venelased koos tähistama ning sellest võiks saada ühine mälestuspäev, et sellised sõjad ja režiimid enam ei korduks. 

Oudekki Loone: 9. mai võiks olla eestlaste-venelaste ühine tähtpäev

Traditsiooniliselt kogunevad valdavalt muukeelsed aktivistid 9. mail Tallinna kaitseväe kalmistule, kus nad tähistavad kärarikkalt <a class="tag-31269" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/punaarmee">Punaarmee</a> võitu <a class="tag-20551" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/hitler">Hitleri</a>-<a class="tag-606" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/saksamaa">Saksamaa</a> üle. "Hurraa-hurraa!" kaikus rahvast täis surnuaial. 

9. mai veteran: kui meie poleks võitnud, siis eesti keelt siin ei räägitaks

Kõmulise ajalooraamatu autori sõnul tarvitas füürer lausa 80 eri ravimit! 

"Terve natsiarmee oli laksu all ja Hitlerile süstiti narkokokteile."

Sõjaajaloolase Antony Beevori hinnangul vägistati II maailmasõja ajal kaks miljonit saksa naist ning lisaks Punaarmeele vägistasid sakslannasid ka ameeriklased ja prantslased. Enesestmõistetavalt polnud II maailmasõjas süüst prii ka natsiarmee, kes vägistas samuti vallutatud aladel naisi.

KARM TÕDE: II maailmasõjas vägistasid naisi kõik sõdivad osapooled

Koroonakarantiini ajal võeti Prahas maha Punaarmeele pühendatud mälestusmärk. See vihastas Venemaad, kes asus kiirelt vastukäigule. Kohalik ajaleht väidab, et Venemaalt saadeti&nbsp;Tšehhi pealinna spioon, kelle eesmärk oli linnajuhid lausa mürgitada. Politsei võttis Praha linnapea ning ühe linnaosavanema ettevaatusabinõuna&nbsp;kaitse alla.

PRONKSIÖÖ PRAHA MOODI: Punaarmee monumendi kõrvaldamisega kaasnesid küberrünnakud ja väidetavad mõrvakatsed

100 000 inimest otseselt puudutava märtsipommitamise puhul oli lausa võimatu, et ei oleks otsitud süüdlasi, levitatud kõikvõimalikke kuulujutte ega mõeldud välja legende. Mõned neist on hämmastavalt elujõulised tänapäevalgi. Kuid millest need alguse said?

Märtsipommitamise müüdid: kas Tallinna purustasid britid või purjus punanõiad?

Pärast teise maailmasõja lõppu paiknes 8. Eesti laskurkorpus Lätis Kuramaa rindel. Kodutee algas 28. mail 1945. Seda koduteekonda nimetavad paljud korpuslased üheks suuremaks nöögiks: transpordi puudumise tõttu pidid mehed kogu 500-kilomeetrise teekonna Kuramaalt Tallinnani jala käima. Tolle aja viimase eestikeelse väeosa likvideerimiseni oli jäänud kümmekond aastat. „Mitteametlikes vestlustes sõjaväeringkonna staabi esindajatega rääkis nii mõnigi nendest usalduslikus vormis, et rahvuslikud väekoondised olevat teistest tunduvalt üle distsipliini ja ettevalmistuse taseme poolest,“ annab kindral Vello Vare oma mälestustes aimu ühest võimalikust põhjusest, miks rahvusväeosad „suurel kodumaal“ pinnuks silmas olid.&nbsp;

EESTIKEELSE SÕJAVÄE LÕPP NSV LIIDUS: kas rahvusväeosadele sai saatuslikuks liiga kõrge tase?

Eesti Vabadussõja üks kõige ohvrirohkemaid kuid oli 1919. aasta märts, mil Lõunarindel löödi raskeid lahinguid idast ja lõunast pealetungiva punaväega. Märtsis kaotas rahvavägi 281 meest langenute ja haavadesse surnutena.

100 aastat tagasi: eestlased võitlesid veristes lahingutes punaväelaste vastu

Bolševistliku Venemaa juht Vladimir Lenin jäi uskuma kohalike enamlaste liiga optimistlikke teateid ja käsutas punaarmee Narvat vallutama ilma korraliku ettevalmistuseta. Narvas tuli punastel peale kodumaale igatsevate Saksa sõdurite rinda pista ka Eesti vabariigi esimeste sõjaväeüksustega.

Sada aastat Vabadussõjast: Lenin saatis väed Narvat vallutama

Äsja uue filmi linastanud vandenõudeuurija Jüri Lina töötab juba järgmise kallal. Selles paljastab ta, et Eesti praegused head sõbrad Läänest on alles lähiajaloos meist silmi pilgutamata üle sõitnud. „Ärgu meie poliitikud imestagu, kui ühel päeval saavad neist reetmise ohvrid,“ hoiatab Lina.

Jüri Lina paljastab vandenõu, mis puudutab iga eestlast!

Täna möödub Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingu sõlmimisest 98 aastat. See on Eesti ajaloos niivõrd märgiline, et seda võib kaaluda ka kõige enam meid mõjutanud sündmusena.

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 22. koht: Vabadussõda ja Tartu rahu

Märtsis 1944 ründas Nõukogude lennuvägi Eesti suuremaid linnasid. Suurima löögi said Narva ja Tallinn, kus purustuste jäljed on siiani selgelt näha. Õhurünnakutes said kannatada ka Jõhvi, Tapa ja Tartu.

Teemalehed: Punaarmee

KANGELASE LANGUS: eestlasest punaarmeelane kaotas abikaasa tapmise järel Nõukogude Liidu kõrgeima aunimetuse (2)

MINEVIKUHETK | 1. mai: Punaarmee julmus põhjustas Demmini linnas massisuitsiidi (4)

PRONKSIÖÖ PRAHA MOODI: Punaarmee monumendi kõrvaldamisega kaasnesid küberrünnakud ja väidetavad mõrvakatsed (1)

Märtsipommitamise müüdid: kas Tallinna purustasid britid või purjus punanõiad?

EESTIKEELSE SÕJAVÄE LÕPP NSV LIIDUS: kas rahvusväeosadele sai saatuslikuks liiga kõrge tase?

100 aastat tagasi: eestlased võitlesid veristes lahingutes punaväelaste vastu (4)

Sada aastat Vabadussõjast: Lenin saatis väed Narvat vallutama (4)

Jüri Lina paljastab vandenõu, mis puudutab iga eestlast! (177)

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 22. koht: Vabadussõda ja Tartu rahu (3)

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 77. koht: märtsipommitamine (37)

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 79. koht: vennatapusõda (16)

Mart Sander: otsisin „Litside“ võttepaika pool aastat, kõige raskem oli sõjaväemundreid leida (19)

MOSKVA ÜLLATAB TAAS: Molotovi-Ribbentropi pakti ja Teise maailmasõja süü lasub Poolal (60)

FOTOD | Kaitseväe kaplanid mälestasid Eesti ohvriterohkema lahingu ohvreid (30)

Juubilar Hillar Palamets oma silmaga nähtud ajaloost: "On erksaid mälestusi!" (24)

Oudekki Loone: 9. mai võiks olla eestlaste-venelaste ühine tähtpäev (6)

9. mai veteran: kui meie poleks võitnud, siis eesti keelt siin ei räägitaks (7)

"Terve natsiarmee oli laksu all ja Hitlerile süstiti narkokokteile." (32)

KARM TÕDE: II maailmasõjas vägistasid naisi kõik sõdivad osapooled (104)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded