1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Esmaspäevaõhtune tulekahju tekitas Notre Dame'i kirikule märkimisväärseid kahjustusi. Puidust torn ning katus hävisid täielikult. Ehituseksperdid kahtlustavad ka tõsisemaid kahjustusi kivikonstruktsioonis. Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubas, et kirik taastab oma hiilguse viie aasta pärast. Kas see on võimalik?

Notre Dame’i restaureerimine – kuidas päästa ikoonilist ehitist?

Tartu maraton on kohe ukse ees. Rajale peaksid minema vaid piisavalt treeninud suusatajad, rõhutab Confido Erameditsiinikeskuse südamearst&nbsp; Margus Viigimaa.&nbsp;

SÜDAMEARST SOOVITAB: arvesta kindlasti neid 5 nõuannet, kui lähed suusamaratonile

Aina enam püüavad suurüritustel pilke entusiastid, kes jooksevad varvasjalanõudes, mõni puhta paljajalu. Milleks paljajalujooks ja kuidas seda õigesti teha, selgitab TÜ kehakultuuriteaduskonna emeriitprofessor Ants Nurmekivi.

Varbajooksu poolt või vastu?

„Kui ma täna hommikul Matile helistasin, võttis ootamatult telefoni vastu tema poeg ning mul käis otsekohe peast läbi kuri kahtlus, et midagi on juhtunud. Nii oligi. Pärast pikka pausi ütles poeg, et isa on surnud. See oli ränk uudis,“ ütleb Voldemar Kuslap, kes sõbrunes Mati Palmiga 1960. aastate alguses, konservatooriumi päevil.

Voldemar Kuslap: „Uudis Mati Palmi surmast oli nii ränk, et nööris kõri.“

„Ärkasin hommikul mõttega, et kas ongi põhjust sünnipäeva pidada, sest ma ikka väga loodan, et paremad päevad ja see, mida tegelikult tahaks teha, on veel ees,“ ütles filmirežissöör Ilmar Raag, kes tähistab täna oma 50. sünnipäeva ning võttis sel puhul stuudio Amrion kontoris Tatari tänaval vastu kolleegide, sõprade ja tuttavate õnnitlusi.

GALERII | Ilmar Raag: „Mul on peas vähemalt kolme uue filmi mõtted.“

Põhjamaade teadlased eesotsas Jyväskylä ülikooli järeldoktorandi Pasi Saariga oskavad hämmastava täpsustega öelda, kas sul on muusikainimese aju või mitte. Selleks mängiti katsealustele – nii muusikutele kui ka mittemuusikutele – ette eri žanris muusikapalu ja uuriti, kuidas nende aju osad sellele reageerivad.&nbsp;

Aju näitab selgelt, kas sa oled muusik või ei

Pühapäeval peetud Tartu suusamaratonil kukkus Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas rajal kokku. Ta suri hiljem haiglas. Kolleegide ja tuttavate teada oli Ahasel muret&nbsp;südamega.

Kurb päev: Tartu maratoni rajal suri professor Rein Ahas

Vice kirjutab, et sotsioloogiatudeng&nbsp; Lõuna-New Hampshire'i ülikoolis kukkus kodutöös läbi, sest tema professor lihtsalt ei uskunud Austraalia olemasolusse. Professor ei teadnud, et Austraalia omapära seisneb selles, et see on ühtaegu riik ja manner.

ALERNATIIVMÕTLEMINE? USA professor keeldus uskumast, et Austraalia on päriselt olemas

Professor, Kuusamo Professor Võnklant, mida tänapäeval valmistatakse ettevõttes Kuusamon Uistin Oy. Kes ja millal valmistas esimese Professori ja sellele niisuguse nime pani, on teadmata; landi kujus on aga palju sarnast vanaaegsete nikkel- ja vasklantidega.   Vanim teave landimudeli töönduslikust valmistamisest pärineb 1927.

Landilugu 14: Professor

„Mu kadunud isa, matemaatik, sattus sõja ajal kaugele Vene tagalasse. Kuna seal süüa eriti ei olnud, mängis isa toidu teenimiseks selgeltnägijat. Tal olid tol ajal uhked valged lokid peas, nendega nägi ta kohalike seas veel teistmoodi välja kah,“ meenutab vana perekonnalugu Jüri Allik, akadeemik ja eksperimentaalpsühholoogia professor.

Akadeemiku miniloeng: miks horoskoobid täppi lähevad?

Teisipäeval, 16. oktoobril, pidas Tallinnas Sisekaitseakadeemias loengu Riia tehnikaülikooli professor Maris Juruss, kes rääkis, et olukord seoses alkoholi ostmisega Lätis muutub peagi, sest lõunanaabrid kavatsevad alkoholiaktsiisi tõsta.

Läti majandusteadlane alkoholiturismist: piiriäärsetest kauplustest teenib head raha ka Eesti tootja

Kui riikidevahelised (rahu)lepingud jääksid kehtima ajast aega, oleks sõjahuvilistel ajalootundides ikka päris igav. Aga nad ei jää kehtima. Mõtleme näiteks Tartu rahulepingule või 2003. aastal sõlmitud Vene-Ukraina piirilepingule. Miks neid rikuti ja kuidas õigusteadus asjale vaatab? Vastab akadeemik Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor.

Akadeemik Mälksoo miniloeng: miks riikide kokkulepped ei pea ja alatasa sõditakse?

Saate "Eesti otsib superstaari" kuuendast hooajast tuttav muusik ja helilooja Kristjan Kannukene rääkis Õhtulehele antud intervjuus, et külastas 2017. aastal püha maad Iisraeli.

Kristjan Kannukene käis Iisraelis palverännakul: tundsin, et on õige aeg

Mis toimub inimese peas, kui ta on armunud? Millised biokeemilised reaktsioonid seal käivad? „Vastus sellele küsimusele on väärt Nobeli preemiat, võib-olla isegi mitut,“ muigab Jaanus Harro (pildil), Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor. „Me oskame kirjeldada mõnda asja, mis ilmselt peavad armunud inimese peas toimuma, aga see on pisike osa tervikust.“

PUUST JA PUNASEKS: miks armunu ei hooli söögist ega unest?

New Yorgi ülikooli professor Avital Rondell on ülemaailmses ahistamisvastases võitluses tekitanud ootamatu lahkheli. Naisprofessorit süüdistab ahistamises tema endine meestudeng, keda õppejõud olevat käperdanud ja armuvalus e-kirjadega pommitanud. On küll neid, kes professorit toetavad, kuid väga palju on neid, kes näevad naise kaitsjate retoorikas täpselt sama kõnepruuki ja ohvrisüüdistamist, mida seni pervertidest meeste kaitsel on kasutatud. Need feministid leiavad: ahistaja on ahistaja, isegi kui on seni&nbsp;„oma“ olnud.

#METOO: kuidas reageerivad aktivistid, kui ohvriks on meestudeng ja ahistajaks naisprofessor

„Halb enesetunne, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus viitavad sellele, et organism tahab mürgisest ainest vabaneda,“ kinnitab akadeemik Eero Vasar, et MMSi joojatel peaks piisama oma keha kuulamisest taipamaks: see ei ole arstirohi! Kes oma organismi öeldu kõrvale veel ka teist arvamust soovib, leiab selle siit. Tartu ülikooli inimese füsioloogia professor Vasar pidas Õhtulehe palvel pisikese loengu, miks MMS pole kindlasti ravim, ammugi imeravim.

AKADEEMIK VASARA MINILOENG: kuidas end veenda, et MMS pole ravim

Euroopa ühe suurima noorte moedisainerite konkursi võitis eestlane Cärol Ott.&nbsp;Pühapäeval, 15. juulil leidis Kiievis esimest korda aset Rahvusvaheline Noorte Disainerite Konkurss (International Young Designers Contest). Konkursi võitjaks ning peapreemia saajaks osutus rahvusvahelise žürii hinnangul noor Eesti moelooja Cärol Ott kollektsiooniga „KÕIK ON TROIS!“.

Teemalehed: professor

Notre Dame’i restaureerimine – kuidas päästa ikoonilist ehitist? (9)

SÜDAMEARST SOOVITAB: arvesta kindlasti neid 5 nõuannet, kui lähed suusamaratonile

Akadeemiku miniloeng: miks horoskoobid täppi lähevad? (13)

Läti majandusteadlane alkoholiturismist: piiriäärsetest kauplustest teenib head raha ka Eesti tootja (4)

Akadeemik Mälksoo miniloeng: miks riikide kokkulepped ei pea ja alatasa sõditakse? (9)

Kristjan Kannukene käis Iisraelis palverännakul: tundsin, et on õige aeg (2)

PUUST JA PUNASEKS: miks armunu ei hooli söögist ega unest? (11)

#METOO: kuidas reageerivad aktivistid, kui ohvriks on meestudeng ja ahistajaks naisprofessor (9)

AKADEEMIK VASARA MINILOENG: kuidas end veenda, et MMS pole ravim (192)

Euroopa ühe suurima noorte moedisainerite konkursi võitis eestlanna (2)

Varbajooksu poolt või vastu?

Voldemar Kuslap: „Uudis Mati Palmi surmast oli nii ränk, et nööris kõri.“

GALERII | Ilmar Raag: „Mul on peas vähemalt kolme uue filmi mõtted.“ (10)

Aju näitab selgelt, kas sa oled muusik või ei (4)

Kurb päev: Tartu maratoni rajal suri professor Rein Ahas (11)

ALERNATIIVMÕTLEMINE? USA professor keeldus uskumast, et Austraalia on päriselt olemas (23)

Landilugu 14: Professor

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED