1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

„Mees tegi hoovis puid, kui maja nurga tagant ilmus välja hunt, võttis koera lõugade vahele ja läks. Meie sõbrake ei jõudnud isegi iitsatada,“ meenutab Põltsamaa vallas elav naine jultunud kallaletungi keset päist päeva.

KOERTETA JÄÄNUD TALUPERENAINE: hunt võttis ühe koera otse koduhoovis meie silme all!

Jahilube ilvese küttimiseks välja ei anta, otsustas keskkonnaameti suurkiskjate töörühm. Põhjuseks tuuakse, et ilvese arvukus ei ole tõusnud, kuigi kiskja söögilaud on metsas kitsede näol rikkalik. „Tõenäoliselt on teguriteks salaküttimine ja kärntõbi, kuid nende ulatus on teadmata,“ selgitas ilveste kesist arvukust ulukiuurija Peep Männil.

KISKJAD SIHIKUL: hunti võib küttida, aga ilvesest tuleb eemale hoida

Eestis võib metsloomaga kokku sattuda kõikjal. Näiteks mind on Tartu kesklinnas rünnanud karu. Õnneks pääsesime mõlemad ehmatusega.

Mets ajab karusid üle ääre

„Eramaja hoovi sattunud ja sealt väljapääsu otsinud paanikas kits tormas peaga vastu autot nii kõvasti, et auto uksele tekkis päris suur mõlk ja loom ise kukkus pikali,“ kirjeldab Tartus seigelnud metskitse amokijooksu pealt näinud Raadi linnaosa elanik.

KURIOOSUM: kits põrutas peaga vastu tänaval seisnud autot

Kui varasematel aastatel on Eesti teedel hukkunud vaid paar karu, siis mullu kaotas liikluskeerises elu lausa kümme pätajalga. Õhtuleht uuris, mis võib sellise anomaalia taga olla.

KARUDE MUST AASTA: mullu sai autorataste all surma kümme mesikäppa!

Teisipäeva hommikul leidsid kohalikud elanikud Raplas Lepiku tänava lõpus asuvate garaažide vahel suure hulga lumme jäetud karujälgi. Öisele külaskäigule viitavad märgid kuulusid emakarule ja tema kolmele pojale, kes olid otsustanud millegipärast just selle maakonnakeskuse servast läbi tatsuda. Tegelikult oleksid nad pidanud juba ammu talveund magama.

FOTOD | Unine karuema ja tema kolm poega otsisid Raplas öömaja

16. mail&nbsp;avati Tallinnas Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi galeriis hundiraamatute näitus ja Helen Arusoo esitles enda koostatud raamatut raamatut "Hunt", mis on pühendatud Eesti rahvusloomale. Näituse avakõne pidas kultuuriminister Indrek Saar, kes nimetab trükivärsket&nbsp;raamatut Eesti kultuuriloo oluliseks osaks, mis annab põhjust mõelda eesti keele peale. "Ma poleks selle raamatuta ealeski ette kujutanud, kui palju minu maailmapilti, keelekasutust ning kultuurilist eneseteadvust on hunt tegelikult mõjutanud," lausus härra Saar.

GALERII | Vaata, kes käisid Eesti rahvusloomale pühendatud näituse avamisel

Ulukiuurija Peep Männil pälvis presidendilt Valgetähe V klassi aumärgi. Vabalt võiks võtta seda, kui tunnustust Eesti metsades olevatelt loomadelt, kelle heaks on mees eluaeg tööd teinud.

Peep Männil - metsaloomade kuningas

Eestis kanda kinnitanud šaakalite kohta tehtud uuringud näitavad, et võõrana sisse tulnud loom on lühikese ajaga omaks saanud ja võtab maid juurde.

Teemalehed: Peep Männil

KOERTETA JÄÄNUD TALUPERENAINE: hunt võttis ühe koera otse koduhoovis meie silme all!

KISKJAD SIHIKUL: hunti võib küttida, aga ilvesest tuleb eemale hoida (5)

Mets ajab karusid üle ääre (52)

KURIOOSUM: kits põrutas peaga vastu tänaval seisnud autot (17)

KARUDE MUST AASTA: mullu sai autorataste all surma kümme mesikäppa! (18)

FOTOD | Unine karuema ja tema kolm poega otsisid Raplas öömaja (11)

GALERII | Vaata, kes käisid Eesti rahvusloomale pühendatud näituse avamisel (2)

Peep Männil - metsaloomade kuningas (3)

Šaakal enam Eestist ei lahku (91)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED