1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

RBikrami joogat iseloomustatakse tavaliselt ülivõrretes: “See muutis minu elu!” või “Ma vihkan seda!”. Enamasti jäävad need, kes seda joogastiili korra proovinud, aga fänniks. 

26 asendit, 90 minutit, 40 kraadi 

Venitamisel ja painduvusel väga suur osatähtsus tippspordis, spordis ja füsioteraapias. Paljude aastate jooksul on palju vaieldud selle üle, kuidas venitada, milleks, millal ja kas üldse venitada, ning sellest on väga palju kirjutatud. Igale teooriale on leitud mingi põhjendus ja siis levivad järjest erinevad arvamused internetis ja erinevates teadusartiklites kulutulena. Tekivad “trendid”, kus sooritatakse ainult dünaamilist venitust või staatilist või mõnda muud ja väidetakse, et kõik teised ei toimi üleüldse ja võivad olla isegi kahjulikud. Selle artikli sundis mind kirjutama sel korral Eestis levima hakanud “trend” (mitte ainult Eestis, üle maailma, Runnerʼs Worldis, New York Timesʼis kirjutas ka mingi hetk sellest), et venitamine on ääretult kahjulik. Sellist “trendi” on hakanud levitama teadmatud treenerid, kelle treenitavate tervis satub sellise ebaadekvaatse info korral ohtu. Füsioterapeudina pean tõdema, et see trend ei ole tervisele ohutu.

Millal ja kuidas VENITADA?

Ujumisel on haruldasi omadusi, mida teistel vastupidavusaladel pole. Miks võiks igaüks täiendada oma trenniplaani ujumisega?

8 põhjust UJUDA

Keeglimäng pürib harrastusspordi vallast saavutusspordialaks, ometi kasvab keegli populaarsus bowlingu varjus visalt.

Mis vahe on sportlikul keeglil ja populaarsel bowlingul?

Vormis keha ja sellega kaasnev hea enesetunne – vaevalt leidub Tervis Plussi lugejate seas inimest, kes neid kahte asja ei igatseks! Kümme treenerit annavad nõu, kuidas saavutad kauni keha ja parima võimaliku vormi.  

Kuidas KEHA kauniks voolida?

Kuigi kevadpäike tervitab meid üha sagedamini, ei pruugi soojakraadid alati väljas treenimist soosida. Saalitreeningutele vahelduseks sea sammud hoopis basseini –rohketes ja põnevates veetrennides võib sinustki saada tõeline basseinikala!

Sinustki võib saada basseinikala!

Maailma Terviseorganisatsiooni teatel on rasvunute osakaal maailma elanike seas 1980. aastast alates kahekordistunud. Samal ajal ringleb igal pool üha rohkem teavet tervise, dieetide ja fitnessi kohta. Kuidas siis leida just see info, mida tasub uskuda? 

TRENNIMÜÜDID: ära usu kõike, mida loed

Trennisaalide raudvara hulka kuulub loomulikult ka Indiast pärit jooga. Mitmete alaliikidega jooga ei mahu küll päris tavalise trenni mastaapidesse, vaid on pigem individuaalne hingeline kogemus, et saavutada keha, hinge ja vaimu sisemine tasakaal. Joogaharjutused ja -poosid treenivad tahtejõudu, lihaste tugevust ja painduvust. Õige hingamisrütm tagab maksimaalsed tulemused.

JOOGA - tee hingesügavusse

Kui ma olin alles laps, käisin ma showtantsutrennis. Alustasin tantsimisega juba lasteaias ning kooli astudes läksime enamike tüdrukute (ja poistega) rahvatantsutrenni ning tüdrukutest moodustati showtantsugrupid erinevas vanuses. Mäletan, et trenne oli tavaliselt kaks korda nädalas. Tihti sai esineda ning trikoo väel ringi karata.

Miks mulle meeldib JOOGA?

Superstaarisaates tuntuks saanud laulja&nbsp;Norman Salumäe võttis vastu CrossFit väljakutse, tegeledes aktiivselt CrossFitiga järgmised kaks nädalat, et enda füüsilisi piire kombata ja mugavustsoonist välja astuda.

Norman Salumäe võttis vastu CrossFiti väljakutse

Kui enamik inimesi teab Teele Viirat särtsaka, entusiastliku ja ülevoolavana, siis tegelikkuses on pakatava ja palju energiat välja andva kesta taga väga sügav sisu. Mõnevõrra vähem teatakse&nbsp;Teelet tasakaalukana, kuid just see on märksõna, mis muusikut üha enam iseloomustab. Väliselt särtsakas, kuid hingelt tasakaalukas lauljatar jõudis joogani paar aastat tagasi, olles nüüdseks tihemini vaimu ja keha toitva alaga tegelenud aastakese.

TEELE VIIRA: jooga on fitness ja looming ühes

„Kas need on päris kujud?“ – „Vaata, ta liigutas!“ – „Emme, kas ma võin neile münte topsi sisse panna?“ – „Ma ei usu, et see kuju on!“ – „Mine seisa nüüd sinna ette ja tee ka nii, ma filmin! – „Kuidas ta niimoodi liigutab? Nagu robot!“ Uue Maailma tänavafestivalil, Koidu ja Videviku tänava nurgal, läks nädalavahetust nautiv rahvahulk ärevusest kihama, kui keset uulitsapeo laadamelu ärkas ellu kaks skulptuuri.

„Kas need on päris kujud? Vaata, ta liigutas!“ – pealinna uulitsapeol ärkasid skulptuurid ellu

Kõige sagedasem trenni vahelejätmise põhjus on ajapuudus. Samas tundub, et 15 minutiks ketse jalga panna pole mõtet. Aga on! Trikk on selles, et napp aeg tuleb efektiivselt ja intensiivselt ära kasutada. 

Võta ette 15 minuti treeningud!

Olgugi, et enamik jooksjate vigastusi on seotud jalalihaste tugevuse, tasakaalu ja liigutuste täpsusega, tekitavad palju probleeme ka valed jalanõud. Et tulevikus ei peaks tegelema vigastuste raviga, on jooksujalatsi valikul soovitav teha väga teadlikke otsuseid.

Paremaks iga jooksuga!

Sügis on justkui teine uusaastalubaduste aeg, mil järjekordsed trennieesmärgid ja -plaanid paika panna. Enamik treeningustuudioid ja spordiklubisid värskendavad septembris oma trennivalikut. Neli uut ja põnevat stiili on sinu ees.

Uue hooga uude TRENNI

Varbad paljaks, matt ette – algab bodyarti soojendus, mille vältel saavad vatti kõik kehaosad. Mis juhtub ses hiljuti Eestisse jõudnud keha ja meele treeningus edasi?

BODYART - omaette kehakunst

Mis on ühist Allar Jõksil, Urmas Sõõrumaal, LeBron Jamesil ja Bon Jovil? Lisaks sellele, et kõik mehed on oma alal edukad, tegelevad nad ka joogaga. Joogaõpetajate sõnul on meeste huvi jooga vastu kasvamas, kuid endiselt vajab murdmist müüt, et jooga on vaid naiste pärusmaa.

JOOGA: mitte ainult hästipainduvatele naistele

PEKK põlema 15 minutiga!

Pikka aega on levinud arvamus, et venitamine on kasulik nii vigastuste vältimiseks kui ka raviks. Samas on jõutud ka vastupidiste järeldusteni – et venitamine enne soorituse algust või vahetult pärast selle lõppu võib mõjuda tulemusele negatiivselt või isegi vigastuste ohtu suurendada. Mis on siis õige?

Venitada või mitte?  

Seda postitust kirjutades söön ma jäätist. Eriti rammusat šokolaadilaastudega jäätist keset Tartut, võtan oma valgetele koibadele päikest ning naudin olemist täiega. Võtan hoogu, et tuppa tagasi minnes oma tulevase raamatu ühe kahest kõige põnevama osa juurde minna – miks me võtame kaalus juurde.

Ole iseenda eeskuju ja motivatsioon – ENDA SUPERKANGELANE!

Täna on käes laupäev, puhkuse eelviimane päev ja paratamatult hakkavad peas keerlema mõtted algavast nädalast ja sellest, kuidas tuleb jälle “eluga edasi minna”. Siin olles olen teinud iga päev joogat, et saada painduvaks. Ega see tegelikult nii kiiresti ei käi ka. Tegelikult tegin joogat juba varem, aga mitte igapäevaselt. Praegu olen võtnud vastu 30-päevase väljakutse, et teha joogat iga päev ning pärast selle kuu lõppemist teen joogat üle päeva keharaskusega treeninguga.

Miks ma ei PAINDU?

Ärkasin täna kell 6.13, et minna 7.30 algavasse trenni. Ma pole ammu nii vara ärganud ja eile läksin üsna hilja magama, sest Naistevanglat oli vaja vaadata ja kohe kuidagi ei saanud&nbsp;seda hommikuks jätta. Äratuskella helina peale ärkasin üles ning tuba oli mõnusalt valge – päike paistis sisse ja automaatselt olin ma üleval ja panin trenniriideid selga. Sõin ühe banaani ning olin valmis spordiklubisse minema.

Anne Hanni: 9 kuud jõusaali

Füüsiline koormus on vajalik, kuid trenni tuleb mitte lihtsalt teha, vaid õigesti teha. Muidu rahmeldad tühja. HealthDay News pani kirja seitse väga tavalist viga, mida paljud trennisõbrad kipuvad tegema.

Seitse sagedast TRENNIVIGA

Varbad paljaks, matt ette – algab bodyarti soojendus, mille vältel saavad vatti kõik kehaosad. Mis juhtub ses hiljuti Eestisse jõudnud keha ja meele treeningus edasi?

Fookuses on treening: bodyart!

Crossfitisaali sisenemisel vaatavad mulle vastu kogukad kangid, kettad ja topispallid. Paistab karm!

CROSSFIT – ekstreemselt tõhus!     

„Staariga trenni“ on Õhtulehe trennisaade, kus – nagu nimigi ütleb – minnakse staariga trenni.&nbsp;Sedapuhku käisin trennis raadiohääl Brigitte Susanne Hundiga, kes juba mõnda aega treenib personaaltreener Kristjan-Johannes Konsapi käe all.

STAARIGA TRENNI | Brigitte Susanne Hunt: käisin noorena nii judos, tennises kui ka kergejõustikus

Pilatest saadab kohati müstikaloor. Teame, et kadestamist väärt ilusate kehadega kuulsused harrastavad seda. Tippsportlased aga valmistavad end Pilatese abil ette võistlusteks ja parandavad nii sportlikku võimekust. Mis teeb Pilatese eriliseks? 

Teeme trennipai süvalihastele!

Pole kerge leida teist sellist treeningut, kus liigutused koormaksid nii paljusid lihasgruppe kui sõudmisel. Millist kasu jahtida sõudmistreeningul veel?&nbsp;

Miks on sõudeergomeetri treening hea?

Räägime sadulatest. Usun, et ma pole ainus harrastus(ratta)sportlane, kes erinevate sadulamuredega kimpus olnud – nii varasemalt maanteerattaga, kui nüüd TT rattaga. Kõige suuremaks mureks meestel on veresoonte pitsumine, mis takistab reproduktiivorganite varustamist verega ning sellest tulenevalt kipu… ära “surema”. Või on närvide pitsumise tulemuseks üldine tuimus kubemepiirkonnas.

Kuidas lahendada probleem ratta SADULAGA?

Käesoleval ajal on spordiga tegelevatel või alustada soovijatel võimalus valida väga paljude erinevate treeninguliikide vahel alates erinevatest rühma- treeningutest kuni individuaalse nõustamiseni välja. Vastavalt oma eelistustele ja võimalustele peaks igaüks leidma endale sobiva ala. Viimastel aastatel on väga palju populaarsust võitnud treeningud sõude- ergomeetritel, seda eriti grupitreeningute ehk sõudespinningu treeningute näol.

Teemalehed: painduvus