1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Laupäeva pealelõunal avastas PPA Mehikoorma mootorpaaditoimkond Lämmijärvest kaks vette lastud ebaseaduslikku nakkevõrgujada.

​Piirivalvurid peatasid röövpüügi

Kalamehed leidsid Lõuna-Austraalias Murray jõe suudmel kaldale uhutud surnud kuukala.

​Kalamehed pidasid surnud hiigelkala laevavrakiks

Eesti ja Venemaa arutavad sel nädalal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalusi järgmiseks aastaks.

Eesti ja Venemaa jagavad piirijärvede kalavarusid

Kalale! septembri/oktoobrinumber heidab pilgu kalade ellu nii kalauurijate kui ka kalameeste vaatenurgast, teeb juttu erinevatest veekogudest ja püügiviisidest ning vahendab erinevate tuntud kalastajate kogemusi ja näpunäiteid. Kalale! septembrinumbri keskseteks kangelasteks on haug ja meriforell ning nende kalade püüdjad, ent haaravat lugemist leidub ajakirja kaante vahel ka paljudel teistel teemadel. Vetehunt ehk haviHavipüügiga on värskes ajakirjas seotud järgmised teemad: Rebaseonu kilosed kollid ja nii suur haug, keda pole olemaski, ehk kuidas Marek Rebane haugi püüab, Aleksei „alekseialeksei“ Špalov jagab vihjeid suure havi ja ahvena püügiks Ida-Virumaal, lugu sellest, kuidas näitleja Marko Matvere Pede jõel havi jahtis ning Koržetsi õpiköök, kus valmib hõrk ja mahlane lõkkehaug.

Kalale! nr. 8 NÜÜD MÜÜGIL!

Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul on Võrtsjärve praegune veetase viimase kümne aasta üks madalamaid. Kuuma jätkudes alaneb tase veelgi ning see tähendab suuri ebamugavusi nii kaluritele kui suvitajatele, talvel satuvad löögi alla aga kalad. Nii Vaibla, Valma kui Ulge rannas on veepiir ujujate hinnangul kevadega võrreldes taandunud meeter kuni poolteist ja selleks, et natukegi ujuda saaks, tuleb pikalt kõndida.

Võrtsjärve veetase langeb paar sentimeetrit ööpäevas

19. Juunil, algusega kell 17:30, toimub Tartu Kalastuskeskuses õpituba "Ahvenapüük mikrojigiga järvedest"!Hans Teder on mitmel aastal võitnud Pühajärve Spinningu võistlused, olles sellega ka mitmekordne Eesti Meister. Edu tõi talle just suure hulga ahvenate püük jigiga.

19. juunil toimub Tartu Kalastuskeskuses õpituba

12. Juunil, algusega kell 18:00, toimub Tartu Kalastuskeskuses õpituba "Kohapüük Emajõel"!Koit Kikas (alias Spinner), kellel on 9 aastat Emajõe kohapüügi kogemust ja kes on ta aidanud mitmekümnel inimesel oma elu esimese koha kätte saada tuleb rääkima sellest, kuidas valida püügikohta eri aastaaegadel, missuguseid püügivahendeid (ridvad, rullid, nöörid, landid) kasutada. Samuti mitmeid nippe ja trikke, mida seni kusagilt ajakirjadest või raamatutest lugeda ei saa.

12. juunil toimub Tartu Kalastuskeskuses õpituba

Põllumajandusministri käskkirjaga peatatakse alates homsest räimepüük ja kastmõrdadega kalapüük Ida-Viru maakonnas, sest räime lubatud aastasaak on piirkonnas ammendunud. Eilse seisuga on Ida-Viru maakonna kaluri kalapüügilubade alusel tänavu püütud vähemalt 1044, 5 tonni räime. Piirkonna lubatud aastane väljapüük on ligi 1031,8 tonni.

Teisipäevast on räimepüük Ida-Viru maakonnas keelatud 

Kalastamise ja aktiivse puhkuse harrastajatel on nüüdsest võimalus nautida Eesti jaoks haruldase kala – aafrika angersäga püüki. "Kui meil tekkis kala valiku küsimus, siis otsustasime mitte minna tavateed pidi ja peale juba traditsioonilise forelli pakkusime valida ka tuura, karpkala ja isegi aafrika angersäga," rääkis Korka Forelli juht Kalle Tuhk. "See idee oli meeltmööda: soovijaid tõmmata veest välja Eesti jaoks haruldane kala oli ikka väga-väga palju.

Eestis on võimalik püüda ka aafrika angersäga

29. mail, algusega kell 18:00, toimub Tallinna Kalastuskeskuses õpituba: "Tuulehaugi püük ning Eppingeri landid"!Jüri “Duuds” Nurk ja Marek “Rebaseonu” Rebane räägivad lähemalt tuulehaugipüügist. Tuuleka hooaeg on kohe-kohe haripunktis!Lisaks tutvustame U.

29. mail toimub Tallinna Kalastuskeskuses õpituba

Joonas Plaan, kes oli õppejõuna töötanud kõigest ühe semestri, kui Eesti Humanitaarinstituudi üliõpilased hääletasid ta aasta parimate õppejõudude hulka hääletasid, räägib Tallinna Ülikooli uudiskirjale antud intervjuus, kuidas Kihnu kalameeste juurest alguse saanud antropoloogiline uurimistöö ta peagi Kanadasse viib. Kuidas sai sinust õppejõud?Lõpetasin magistriõpingud oktoobris. Samal ajal läksid antropoloogiaosakonnast mitmed doktorandid välitöödele ja nii juhtus, et õpetama kutsuti just mind.

Kihnu kalamehi uurinud teadlane tegutseb kalanduskogukondade säilimise nimel

Põllumajandusministeeriumis esitletavast uuringust kalatoodete turu kohta Eestis selgub, et kala tarbimises on alanud väike taastumine pärast mitmeaastast tarbimiskoguste vähenemist. Konjunktuuriinstituudi koostatud uuringust selguvad Eesti elanike kalatarbimine ja hinnamuudatused, vahendasid ERRi teleuudised. Instituut tõdeb, et siiani oli kalatarbimine aastaid languses.

Eestlased on hakanud taas rohkem kala sööma

Filipiinide lähistel leiti eelmisel nädalavahetusel surnud vaal, kelle maos oli 40 kilo kilekotte ja teisi minemavisatud plast-tooteid.

Surnud vaala kõhust leiti 40 kilo plasti

Milles seisneb hea landi saladus? Kas see on mäng, värvid, landi kuju või hoopis midagi muud? Meie usume, et kõige paremini püüab kala see lant, millele on hing “sisse antud”. Hinge saab landile sisse puhuda kahel viisil- esimene on uskudes selle landi töösse, teades, et see on see lant, mis toob vees välja rekordid; teine ja hoopis eriline viis, on see lant ise meisterdada. Viimase puhul on usk nagunii olemas, see tekib töö käigus.

Landivalmistamise õpitoad

Keskkonnainspektsioon ning Politsei- ja Piirivalveamet korraldasid 17. jaanuaril Pärnu lahel järjekordse ühisreidi. Paari tunni jooksul kontrolliti Liu-Lindi-Valgeranna piirkonnas 44 harrastuskalastajat.

Pärnu lahel avastati kalastajate hulgas seaduserikkujaid 

Tähelepanu kõik hullud ja veel hullemad kalamehed!!Kuna ilmataat lubab jätkuvalt krõbedat külma, siis on viimane aeg meelde tuletada jääohutuse põhitõed. Sellest tuleb Viljandi Kalastuskeskusesse 19 detsembril kell 17. 30 rääkima Viljandi Päästeameti spetsialist Urmas Saarepuu.

Tähelepanu kõik hullud ja veel hullemad kalamehed!!

Baltimaade suurim kalapüügivõistlus Kuldkala 2012 toimub tänavu esmakordselt Viljandi järvel. Korraldajate prognooside kohaselt on Viljandi järvele 18. veebruaril oodata vähemalt 10 000 kalastajat ja pealtvaatajat.

Kuldkala toob Viljandi järve jääle 10 000 inimest 

06. juunil 2011 õnnestus 40 aastasel Dmitri Drajevil tabada paltus, kes kaalus 152,9 kg ja oli 2,15 m pikkune. Püügiretkele oli mindud suurema seltskonnaga, mis kohapeal jagunes kolmeks paatkonnaks ja “koduks” oli Vannøya saarel paiknev kalastusbaas Torsvåg Havfiske.

Pommuudis Norrast: Eesti kalamees tabas 152,9 kilose paltuse!

Kurkse sadamas toimub laupäeval 11. 06 Eesti esimene Kalasimman. Kalasimman sisaldab endas kalapüügivõistlust, tegevust kogu perele ja on kõigele lisaks täiesti TASUTA.

Kalasimman Kurkse sadamas

Tallinna Linnavalitsus on otsustanud maksustada alates 1. jaanuarist 2010. a.

Paadimaksu vastu allkirjade kogumine

Tänavused maailmameistrivõistlused jääaluses kalapüügis marmõssiga ehk kirbutamises toimusid Venemaal Lipetskis, Matõrskoje veehoidlal. Võistlustel osales ka juba traditsiooniliselt Eesti meeskond kelledest ühe liikmega, Sven Michelsoniga õnnestus ka jutule saada.

MM jääaluses kalapüügis 21.-24. veebruar 2008

22.02.2008Eile, 21. veebruaril toimunud kohtumisel rääkisid Keskkonnainspektsiooni, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Eestimaa Looduse Fondi esindajad koostööst merereostuste puhul.Arutati erinevaid viise reostuse kiiremaks avastamiseks, tuginedes senisele praktikale ja võttes arvesse ka rahvusvahelisi kogemusi. Olulisemate teemadena käsitleti veel infovahetust ja lindude abistamisega seotud küsimusi. Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul on reostuse tekitaja väljaselgitamiseks vaja võimalikult kiiresti reostusest teada saada ning selle juures on oluline roll vabatahtlikel looduskaitsjatel, kelle hulgas on ornitolooge ja linnuvaatlejaid. Reostuse esmaseks ilminguks võivad olla õliga määrdunud merelinnud, kes tulevad ennast rannale puhastama. Sellisel juhul aitab loodusvaatlejate ja järelevalveasutuste vaheline operatiivne infovahetus tõenäolise reostuse asukoha kindlaks määrata ning keskkonnaekspertide hinnangule tuginedes on piirivalvel võimalik oma seire ju

Keskkonnaametnikud ja vabatahtlikud looduskaitsjad rääkisid koostööst merereostuste puhul

29. spetembril toimub Peipsi järvel Eesti ja Venemaa kalapüügijärelevalvega tegelevate ametnike, piirivalve ja piiriesindajate ühisreid. Kontrollitakse kalapüüki mõlemal pool riikidevahelist kontrolljoont.

Peipsil toimub Eesti ja Vene ühine kalakaitsereid

Talvede üks paratamatu nähtus on veekogude ummuksisse jäämine, nendivad keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium

​Keskkonnasutused: ummuksis veekogude kalade hukkumine on paratamatu

STOCKHOLM, 1. november, STT-BNS - Rootsi ärimees Björn Carlson annetas teisipäeval omanimelisele fondile 500 miljonit Rootsi krooni (820 miljonit Eesti krooni) Läänemere päästmiseks. "Tunnen Läänemere seisukorra pärast muret ja tahan teha selle päästmiseks midagi konkreetset," ütles ta.

Rootsi ärimees Björn Carlson annetas teisipäeval omanimelisele fondile 500 miljonit Rootsi krooni Läänemere päästmiseks. 

Keskkonnainspektsioon registreeris aprillikuus 353 kalapüügieeskirjade rikkumist, õigusrikkujatele määrati trahve kokku 101 340 krooni. Keskkonnale tekitatud kahjusummaks hinnati 29 367 krooni. Harrastuspüüdjate puhul olid peamisteks õigusrikkumisteks püük ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita ja püük keelatud ajal, see tähendab ei peetud kinni kalade kudeajaks kehtestatud püügikeelust.

Kevad toob hulgaliselt kalapüügirikkumisi

Tänavune kalapüügi sügishooaeg Pärnu lahel algas tavatust veidi hiljem ja teadagi miks: erakordselt kuuma suve järel võttis aega, enne kui vesi lahes sedavõrd jahtus, et kalad rannavette ujuksid.

sügisene kala jõudis Pärnu randa

Veeseadus kohustab paisuomanikke nende maal asuvaid paise seadustama - see tähendab, kas paisu taastama või likvideerima. Sageli ei hangita aga nendeks tegevusteks vajalikku luba ja kooskõlastusi, mis võib viia olukorrani nagu juhtus Põlvamaal, kus paisu taastanud omanik sulges vee läbivoolu nii, et allavoolu jääv kalakasvatus jäi kuivale, kirjutab ERR.

Paisu taastanud maaomanik jättis kalakasvatuse kuivale

Juba sel pühapäeval kõik loodusesse! Võta pere, lapsed ja sõbrad kaasa ning tehke üks mõnus päev looduse heaks!

"Kaldad puhtaks!" juba sel pühapäeval

Kuna kõik näitamist väärivad kalad ja hetked alati saadetesse ära ei mahu, siis mõtlesime, et aegajalt hakkame ilmutama ka mõneminutilisi lühiklippe.

Oinas näitab nüüd ka lühiklippe

26-aastane taanlane püüdis Taani teadaolevalt suurima haugi läbi aegade.

Taanis püüti 21,1 kilone rekordhaug 

Taas on aeg heita pilk kallasradadel ning eramaal ja -teedel liikumise reeglitele, sest kalameeste looduses liikumise kõrghooaeg ei ole enam mägede taga.

Teemalehed: ostan

Piirivalvurid peatasid röövpüügi

Kalamehed pidasid surnud hiigelkala laevavrakiks