1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Nõukogude marssal Georgi Žukov oli kiires võidus kindel, kui ta 1945. aasta aprillis oma tankidele pealetungikäsu andis. Need liikusid mürinal Seelow’ kõrgendiku poole. Žukov oli aga valesti arvestanud. Järsud mudased kallakud ja väike Saksa vägi blokeerisid 900 000 Nõukogude sõduri tee.

Purustatud Saksa vägi peatas marssal Žukovi Punaarmee

16. jaanuaril 1969. aastal, 50 aastat tagasi,&nbsp;süütas Jan Palach, Praha Karli ülikooli ajaloo- ja poliitmajanduse tudeng, ennast Prahas Václavi väljakul põlema. Ta tegi seda protestiks 1968. aasta Nõukogude armee sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse, mis lõpetas liberaliseerimisperioodina tuntud Praha kevade.

Möödus 50 aastat Tšehhi märtri enesesüütamisest

Eile 90aastaseks saanud Hillar Palamets laulab oma sünnipäeval eesti, vene ja saksa keeles, räägib vahepeal nagu iidne roomlane ning õpetab pisut hiina keelt, mille grammatika õppivat ära tunniga. Õhtulehe palvele kirjeldada mälupilte, mis seostuvad tal konkreetsete kuupäevadega, tuleb juubilar vastu leebelt nagu pedagoog ikka. Alljärgnevat on hea lugeda mõttes Hillar Palametsa häälega.

Juubilar Hillar Palamets oma silmaga nähtud ajaloost: "On erksaid mälestusi!"

1944. aasta suvel ründasid Nõukogude partisanid Soomes Seitajärve küla, kus tapeti rahulikud külaelanikud.

SÕJA JULM NÄGU: punapartisanide metsikused Soome sõja ajal

„Koer sai jäätise kätte ja enam lahti ei lase!“ naerab „Tulilinnu“ režissöör Peeter Rebane Kohtla-Järve lastepargis häälekalt. Käivad võtted. Valge koer Elli, kel üks kõrv on kelmikalt süsimust, on pähe võtnud, et näitleja Tom Priori vahvlijäätis ongi tema jaoks ühes võetud. Et aga jäätisemaias peni ning ajateenija Sergeyd kehastav Tom moodustavad erakordselt harmoonilise duo, läheb võtteks.&nbsp;

Režissöör Peeter Rebane: „„Tulilinnu“ geimängufilmiks sildistamine on äärmiselt tobe!“

Selles, et noor Heini Vaikmaa, tehes harjutusi iseseisvaks eluks, algul Tallinna 6. kutsekeskkooli laevaremondilukksepaks õppima läks, on ilmselt süüdi talle loomuomane tagasihoidlikkus. Ja ehk ka mugavus, sest mingit kutsumust tal kaugete maade ja merede vastu ei olnud. Süda tuksus muusika rütmis, ent Viljandi kultuurikooli, mis tänapäeval akadeemia nime kannab, pidas ta pealinnast liiga kaugeks, pealegi tegutses kuuendas kutsekas koolibänd Footon.

Heini Vaikmaa: oli uhke tunne, kui president Ilves „Mägede hääle“ järgi tantsu lõi

Statistika näitab, et 13. ja reedel ei ole õnnetused tõenäolisemad kui ükskõik millisel päeval, kirjutab Seattle Times. Ent pole saladus: sel kuupäeval on juhtunud koletuid õnnetusi.

Mustal reedel on juhtunud kirjeldamatuid katastroofe

Kolmel välismissioonil Eesti üksusi juhtinud kolonelleitnant Eero Kinnunen tunnistab, et sõjaväelise ülemuse jaoks on kõige hirmsam tunne see, et iga päev mingiks operatsiooniks käsku andes ei tea sa kunagi, kas kõik su mehed elusa ja tervena tagasi tulevad.&nbsp;

Iraagis ja Afganistanis sõdinud Eero Kinnunen: kõige hirmsam tunne on sõdurit lahingusse saata!

Käesoleva aasta detsembri alguses võtab kaitseväe juhataja kohustused kindral Riho Terraselt üle brigaadikindral Martin Herem, keda on kutsutud sajaprotsendiliseks Eesti tooteks. Ta on ka esimene juhtiv Eesti kaitseväelane, kel pole Nõukogude armee kogemust. Vaata lähemalt TV3 videost!

TV3 VIDEO | Kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem on 100 protsenti Eesti toode

Maailma (kuri)kuulsaima tulirelva leiutaja Mihhail Kalašnikovi Moskva ausambasse tuli vaid mõni päev pärast selle pidulikku avamist ketaslõikur sisse lüüa: nimelt selgus, et skulptuurile oli eksikombel graveeritud natsi-Saksamaa Sturmgewehri kujutis.

VALUS LÄBIKUKKUMINE: Kalašnikovi ausambal ilutses natsi-Saksamaa automaat

Suur osa Sibulakülast hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Tühermaa kohale kavandati laia puiesteed, mille ehteks pidi saama Moskvast saadetud Nikolai <a class="tag-526" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tomsk">Tomski</a> loodud <a class="tag-19062" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/lenin">Lenini</a> kuju, käega tulevikku näitamas.

Kuidas Tallinna Sibulaküla lõpuks Leninita jäi

29. juulil tähistatakse 73 aasta möödumist Sinimägede lahinguist. Tänavune aasta paistab silma sellega, et mingeid tervitussõnu ei öelda. „Poliitilised kõned on olnud kogu aeg ühesugused. Vanad mehed on neist väsinud,“ ütleb korraldaja.

Teemalehed: Nõukogude armee

Purustatud Saksa vägi peatas marssal Žukovi Punaarmee (7)

Möödus 50 aastat Tšehhi märtri enesesüütamisest (1)

Režissöör Peeter Rebane: „„Tulilinnu“ geimängufilmiks sildistamine on äärmiselt tobe!“ (25)

Heini Vaikmaa: oli uhke tunne, kui president Ilves „Mägede hääle“ järgi tantsu lõi (7)

Mustal reedel on juhtunud kirjeldamatuid katastroofe (15)

Iraagis ja Afganistanis sõdinud Eero Kinnunen: kõige hirmsam tunne on sõdurit lahingusse saata! (61)

TV3 VIDEO | Kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem on 100 protsenti Eesti toode

VALUS LÄBIKUKKUMINE: Kalašnikovi ausambal ilutses natsi-Saksamaa automaat (33)

Kuidas Tallinna Sibulaküla lõpuks Leninita jäi (1)

Sinimägede mälestusüritusel tervituskõnesid ei peeta, sest veteranid on väsinud (27)

Juubilar Hillar Palamets oma silmaga nähtud ajaloost: "On erksaid mälestusi!" (24)

SÕJA JULM NÄGU: punapartisanide metsikused Soome sõja ajal (130)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED