1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Kuhu minna, mida teha ehk Selle nädala kultuuriuudised

Ilmselt oled kuulnud Valgamaa tüdrukust Alissija-Elisabet Jevtjukovast, kes vaatas 2018. aastal ära kõik Eesti teatrite uuslavastused. Teatrivaatamismaratonist vändati ka film «Aasta täis draamat», mille üks autoreid Henrik Kalmet jagas Naistelehega põnevaid seiku, mis selle projektiga seotud.

7 FAKTI | Kuidas valmis film palgalisest teatrivaatajast?

Kes ei teaks ohtrate preemiatega pärjatud poliitilist draamasarja «Kaardimaja»! Nüüd on VAT teatri lavale jõudnud menusarja looja Beau Willimoni näidend «Pariisitar», mis viib vaataja Donald Trumpi aegsesse Washingtoni. Chloe (Katariina Tamm) elab maksuadvokaadist abikaasaga (Tanel Saar) jõuka linnakodaniku eramus. Naise pealtnäha ilusat elu vürtsitavad veelgi tähtsatel ametikohtadel töötavad armuke (Margus Prangel) ja sõbranna Jeanette (Merle Palmiste). Mis peitub aga tegelikult Chloe pealispinna all? Lavastust mängitakse okstoobrist detsembrini Kumu auditooriumis.

TEATRISOOVITUS| Eesmärk pühendab abinõu

Leigarid tähistavad 50 aasta juubelit 12. oktoobril Alexela kontserdimajas tantsulavastusega «Koju jäi mul …». Näha saab kõiki tantsu- ja laulurühmi ning pillimängijaid. Leigarid loodi 1969. aastal, et tutvustada vabaõhumuuseumis turistidele Eesti rahvatantsu ja -muusikat. Esimene kunstiline juht oli Kristjan Torop, praegu on Sille Kapper. Leigar tähendab moosekanti, laulu-, mängu- ja naljameest.

NÄDALA KULTUURISOOVITUS | Mine Leigareid kaema või kohtu kirjanikega

«6 inimese surmalend. Helsingi-Tallinna teel hukkus lennuk,» teatab pealkiri 11. oktoobril 1935 ilmunud maarahva ajalehes Maa Hääl. Kaks päeva enne selle ajalehe ilmumist oli Soome lahel juhtunud lennuõnnetus, mis on esimene üsna täpselt ülestähendatud lennuõnnetus siin kandis.

TÄNA AJALOOS| Soome lahel jääb kadunuks vesilennuk

Theatrumis jõudis lavale Prantsuse näitekirjaniku Joël Pommerat’ näidend «See laps». Lapse ja vanema suhetest kõneleva loo on lavastanud Maria Peterson.

Lavastaja Maria Peterson: „Lapse väärikuse teema on mulle oluline.“

John Crowley filmiga «Ohakalind» pole kahjuks kaasnenud sarnast menu nagu Donna Tartti samanimelise romaaniga. Juba kirutakse, et raamatust on kinolinal vähe järel. Ent filmi võib võtta ka kui iseseisvat teost.

Kas teadsid neid põnevaid fakte filmi, raamatu ja maali „Ohakalind“ kohta?

Tänapäeval tundub maja ja talu omamine enesestmõistetav, kuid see pole alati nii olnud. Kuigi talurahvas tekkis koos paikse asustuse ja algelise põlluharimisega juba enne klassiühiskonda, Eestis I aastatuhandel eKr, ei ole selle läbi aegade püsima jäänud seltskonna elu sugugi lihtne olnud. Üks raskemaid aegu jääb 18. sajandisse, mil pärisorjuse perioodil püsiti põlvkondade kaupa ühes talus, kui nende peremehed neid just näiteks koerte vastu ei vahetanud.

Täna ajaloos: Hans Peterson ostis ära oma esivanemate talu. Aasta siis oli 1853

Mida vaadata ja lugeda? Kolm kultuurisoovitust selleks nädalaks

Sügiseses Pärnus on avatud Juss Piho maalinäitus. Kunstniku suuremõõtmelised tööd on kui stoppkaadrid. Tihti ilma näota figuurid on tardunud ebatavalistesse teatraalsetesse poosidesse, absurdsetesse või siiski igapäevastesse hetkedesse, nii et vaatajana võid ise mõelda, mis oli enne, mis järgneb ning millised on tegelastevahelised suhted. Piho kasutab töövahenditena mitmes mõõdus pahtlilabidaid, mille abil ta loob tumedalt krunditud lõuendile valdavalt hallides toonides steriilseid maailmu. Näitus jääb Pärnu Kunstnike Majas avatuks 5. oktoobrini.

NÄITUSESOOVITUS | Juss Piho peatab hetki

«Downton Abbey» jõudis Eesti kinodesse üsna samal ajal Londoni esilinastusega, USAs on see 20. septembril alles ees. Ilmselt tunnevad linateosest rõõmu pigem need, kes fännasid ka samanimelist teleseriaali. Filmi tegevus toimub 1927. aastal mõne päeva jooksul, alates sellest, kui selgub, et Downton Abbey lossi on oodata kuningliku perekonna visiiti.

Põnevad faktid filmi „Downton Abbey“ kohta

Ugala lavastus «Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus» põhineb Rootsi kirjaniku Jonas Jonassoni menukal romaanil. Ringo Ramuli lavastus aga on toodud Viljandimaale, kus Allan Karlsson (Aarne Soro) pageb eakatekodust Vaikne Videvik Mõisakülla. Jaburalt naljakas ja elava muusikaga näitemängus seikleb papi Eestimaal, kuid kohtub ka ajalooliste suurkujudega. Hea uudis on see, et neil, kel omal autot pole, saavad Ugalasse sõita teatribussiga – 27. septembril toob see vaatajad kohale Paidest ja Türilt ning 18. oktoobril Sangastest, Otepäält ja Rõngust.

TEATRISOOVITUS | Ugalas näeb jaburat nalja

Ühel talvisel detsembri­kuu päeval hakkas Merilynil (20) siia maailma tulekuga eriliselt kiire ja tüdrukuke sündis kolm kuud enne õiget aega. Kahjuks sai aga uus maailmakodanik juba beebina arstide hooletuse tõttu tugeva nägemiskahjustuse. Sellest ajast saati näeb Merilyn ühest silmast valgust, eredaid värve ja esemete kontuure, kuid teisega tajub vaid valguse olemasolu. Klassikalises mõttes pole ta kunagi olnud nägija.

Pime muusikatudeng Merilyn Jaeski: õpetaja mängib loo esmalt diktofonile, mina õpin pala kuulmise järgi ära

Reet Linna 75 aasta juubeli kontsertidel esitatakse ainult neid laule, millele armastatud muusik ja teletäht on sõnad kirjutanud.

Reet Linna: „Ma ei taha öelda, et asi on kõrges vanuses, aga suur lava mind tõesti erutab.“

18. ja 19. septembri hämarduvatel õhtutel tule jalutama Kadrioru parki, sest festivalil Valgus Kõnnib süüdatakse tuhandeid tulesid. Lossi fassaadil näeb pianistide minikontserte, kontserdiväljakul varjuteatrit, siin-seal väiksemaid valgusimesid kella kaheni öösel, 19. septembril kell 21.30 aga pakutakse muusikalist ilutulestikusõud. 19.–20. septembril saab valguse imedest osa vanalinnas – Taani kuninga aias esinevad tulekeerutajad, Jaani kirikus vaata laseretendust «Linea Temporis», valgusinstallatsioone on mitmes paigas. Festivali kava: <a href="http://www.valguskonnib.ee" target="_blank">www.valguskonnib.ee</a>

KULTUURISOOVITUS | Mine Kadriorgu valgussõud nautima

Tallinnas Viru keskuses on avatud iselaadi näitus. Kalle Veesaare fotodel elustuvad mõned kunstnik Ants Laikmaa maalid – samades poosides poseerivad nüüd hoopis modellidena Elina Born, Mari-Liis Lill, Kristel Aaslaid, Mattias Naan ja Stefan Airapetjan. Asub ju kaubanduskeskus A. Laikmaa tänava ääres ja see on nende väike panus Eesti kunstimuuseumi sajanda sünnipäeva tähistamiseks. Fotod on väljas 19. septembrini esimesel korrusel Tammsaare pargi koridor-galeriis. Ka Laikmaa tänava poolsel küljel on kunstniku loomingut tutvustav reprode näitus, mida aeg-ajalt uuendatakse.

NÄITUS | Viru keskuses näeb maalide järelelu

Nii ütleb kunstnik Oskar Kallis Andrus Kivirähki uues romaanis «Sinine sarvedega loom». Päevikuvormis raamat jutustab noorelt surnud andeka mehe kunstiõpingutest ja maailmast, mille ise endale loome – mida usud, see ongi su reaalsus.

Andrus Kivirähk oma uuest raamatust: „Eesti kirjanik võikski kirjutada eestlastest.“

Raplas peetakse 13.–14. septembril kultuurifestivali Särin. Esinevad Dagö, Inger, Duo Ruut, Jarek Kasar, Vaiko Eplik. On Ööülikool Valdur Mikita ja Mathuraga, kuulata võib Tõnu Õnnepalu ja Toomas Pauli vestlust jpm.

Kultuurisoovitused eesootavaks nädalaks

«Aastal 1560, 11. septembril on siin härra Blasius Hochgreve venelaste poolt armutult maha löödud. Jumal olgu talle armuline ning andku talle viimsel päeval rõõmsat ülestõusmist igavesele elule. Aamen.» Seesugune tekst seisab Tallinnas Marta tänaval oleval ristil. See kesklinna pisikesel tänaval asuv rist on Tallinna vanim mälestusmärk, mis on püstitatud üksikisikule.

Täna ajaloos: Tallinnas toimus Jeruusalemma mäe lahing

Piret Kooli kirjutatud raamat «Raivo Järvi. Kõike muud kui KUKUPAI» avab ka armastatud kunstniku eraelu, mida on pikki aastaid katnud saladuseloor.

Sõber Raivo Järvist raamatu kirjutanud Piret Kooli: „Igatsus inimese järele ei kao.“

Teatrisse ja kinno! Ehk mis sel nädalal kultuurimaailmas uudist?

Ei ole üleliia palju aluseid, mis Eesti lipu all oleksid ümber maailma seilanud. 20 aastat tagasi, 16. oktoobril 1999 väljus Pirita sadamast pooleteise aasta pikkusele ümbermaailmareisile jaht Lennuk, pardal seitsmeliikmeline meeskond.

Täna ajaloos | Lennuk läks ümbermaailmareisile

Katrin Karisma sügis on töine, sest kohe astub ta muusikalis üles Mõmmi emana. Ühtlasi jätkab saatejuhina Terviseraadios. Kõige rohkem soojendab naise südant aga hele rõõm – suvel sai temast vanavanaema.

Katrin Karisma: „Hinge läheb, kui öeldakse, et olen olnud osake kellegi lapsepõlvest.“


Režissöör Priit Pääsuke: «Tõnis Mäel oli unenägu, kus ta vanas mõisas ära eksis. See oli täis imeilusaid katkiseid klavereid. Hiljem nii juhtuski ja Helme mõisa loodi klaverimuuseum. Läksime Tõnise ja filmimeeskonnaga sinna koos esimest korda. Sellest saigi filmi üks peamine ühendav kujundikeel.»
Päris alguses, kui filmi rahastus polnud veel paigas, sõitis Tõnis USAsse. Seal pidi ta kohtuma ka oma sõbra, indiaanlase Lendava Kotkaga. Pikalt kaaluti, kas filmimeeskond võiks kaasa sõita. See tundus oluline, sest Tõnis oli just salvestanud loo «Kondor» ega teadnud ka ise, miks tal selline lugu tuli. Filmijad jätsid reisi siiski ära. Pärast rääkis Tõnis, et kui nad kanjonis koos Lendava Kotkaga seda laulu laulsid, tulidki nende kohale lendama kondorid. «Tol hetkel oli kahju, et me ei läinud, millised kaadrid jäid filmimata! Pärast lahenes filmis sama teema teisel huvitaval moel,» ütleb Pääsuke.
Prooviprotsessi lastakse kõrvalisi isikuid harva ligi. Esna mõisas pidi natuke ikka pe

HUVITAVAD FAKTID | Tõnis Mäest rääkivat filmi „Vaikus valgusest“ vändati kuus aastat

Mart Kivastiku uue romaani «Taevatrepp» peategelane on 52aastane Ulf ehk Uu, kes mõistab ajas reisida. Nii ei veedagi ta suve Tenerifel, vaid hoopis 1975. aasta Tartus – oma lapsepõlves.

Kirjanik Mart Kivastik: „Olen alati tahtnud ajas reisida.“

Mõned näitusesoovitused, kui vajad vahtrate kollase ja punase kõrvale veelgi toone.

Teemalehed: naistelehekultuurilugu