1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Kirja- ja raadiomees Silver Anniko võinuks aasta algul tähistada 90. sünnipäeva. Kahjuks katkes tema elu 54aastaselt. On ülim ebaõiglus, et mees, kes ei sallinud vägivalda ja valas selle põlguse ka raamatulehekülgedele, sai 1982. aasta mais hukka mõrva läbi. Samuti nägi ebaõiglaselt palju kärpekääre tema suurteos „Rusikad“, mis rääkis Eesti ajast ja 1940ndate võimuvahetusest. Anniko neli last on täitnud isa soovi ning andnud tema romaani välja tsenseerimata kujul.

Ennast „Rusikatega“ rahva südameisse kirjutanud Silver Anniko loometee lõpetas jõhker mõrv

<em>Lugu ilmus esimest korda Õhtulehes 5. veebruaril 2018.</em>

ÕL ARHIIVIST | ROMAN BASKIN: „Ma ei tee Itale proovisaalis absoluutselt mitte mingisugust hinnaalandust. Pigem vastupidi.“

„Loomulikult teadsin ma midagi Eesti ajaloost. Teadsin, et 1940. aastal okupeeris teid Nõukogude Liit ja et Eestis olid repressioonid, aga Konstantin Pätsi nime kuulsin esimest korda,“ tunnistas eile Moskva nimekas lavastaja Aleksandr Ogarev, kelle käe all tuleb suvel Viinistu katlamajas välja Mart Kivastiku näidend „Kostja ja hiiglane“. Näidend räägib Eesti ajaloo ja poliitika ühest vastuolulisemast inimesest Konstantin Pätsist.

Mart Kivastik esitles näidendit Pätsist: "Konstantin Pätsil on viis nägu."

Vene-ameerika luuletaja ja esseist Joseph&nbsp;Brodsky on maailmakirjandusest esile tõstnud 83 raamatut, millega võiks olla tuttav, et pidada intelligentset vestlust. Soovitusliku nimekirja saja kirjanduspärliga on kokku pannud ka muusik David Bowie. Õhtulehe palvel maadles viis Eesti tuntud kirjandusteadlast ülesandega koostada sarnane nimistu paari-kolmekümnest teosest, mis on meie maa ja rahva jaoks iseäranis olulised.

KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema?

Kui Rootsi krimikirjanduse staar Henning Mankell, kes võinuks sel kuul tähistada&nbsp;70. sünnipäeva,&nbsp;oli aastane, juhtus tema peres samasugune draama nagu Ibseni „Nukumajas“ – ema Ingrid Birgitta hülgas kohtunikust mehe Ivari ja kolm last.

Henning Mankell: „See, et ema mu hülgas, on kõige hullem, mis inimesele võib osaks saada.“

Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi ja Euroopa Nõukogu amatöörteater valmistuvad Eesti riigi 100. sünnipäevaks lavale tooma Maimu Bergi näidendit „Vanaisa“, mis jutustab ühe pere näitel meie ajaloo pöördepunktidest. Peategelase Lembitu prototüüp on Bergi isa Helmut Seping. „Paratamatult tuleb oma vanaisa, keda ma üle kõige armastasin, pidevalt silme ette,“ tunnistab kirjaniku tütar Julia Laffranque, kes kehastab lavastuses lapselast Rutti.

Kohtunik Julia Laffranque esitab Strasbourgis ema Maimu Bergi näidendit Eesti ajaloost

„Olin kuuenda klassi poiss, kui pääsesin filme dubleerima. Rohkem kui pisike honorar vaimustas mind võimalus istuda öösel peale etendust koos näitlejatega ootetoas,“ meenutab Draamateatri näitleja Tõnu Aav üht esimest kohtumist hilisema kolleegi Rein Areniga. „Rein luges ajalehest „Libahundi“ retsensiooni ning just seda kohta, kus teda kiideti. Pani lehe kokku ja ütles: „Nii et Aren mängis siis hästi.““

„Rein Aren oli teatrile pühendunud tuhat protsenti. Ääretu pühendumus võiski saada talle saatuslikuks.“

Aasta oli 1947. Leningradis võeti üles ENSV esimest mängufilmi „Elu tsitadellis”. Üksnes näiteseltskonna moodustasid eestlased, kes majutati peenesse Astoria hotelli. „Iga päev tuli Lenfilmi võtetele sõiduks ette luksusauto. Üldiselt suhtuti eestlastesse nii hotellis kui stuudios nagu välismaalastesse,“ jutustas näitleja Gunnar Kilgas aastaid hiljem ajalehele KesKus. „Kummardati ja koogutati igal sammul – elasime kui kuninga kassid.“

„Elu tsitadellis“ režissöör Lia Laatsile: „Kui nutt välja ei tule, vahetan osatäitja ringi!“

„Ma olen reeglina öine loomeinimene. Kui mind üldse midagi inspireerib, siis tunne, et ma olen maailmas justkui üksi, kõik teised on lahkunud teispoolsusse. Ma ei taju enam nende energiat, õhk on korraga puhas. Siis saan tegutsema hakata,“ avaldab Mart Sander. Mees, kes kirjutab raamatuid, muusikat, stsenaariume ja näidendeid.

Mart Sander: olen öine loomeinimene ja kirjutan, kuni füüsiliselt ära kukun

Kirjanik&nbsp;Andrus Kivirähk&nbsp;jääb esiti tagasihoidlikuks ja sõnab, et nad küll tundsid teineteist ning Aarne on mänginud tema tükkides, kuid&nbsp;sõbrad&nbsp;nad ei olnud. „Häid sõnu võib tema kohta iga Eesti inimene öelda, ta oli ikkagi&nbsp;näitleja&nbsp;number üks,“ sõnab Kivirähk.

Andrus Kivirähk: kõik, mis Aarne tegi, oli geniaalne

„Kuuleme kogu aeg, et eesti film on igav, seal ei toimu midagi,” nendib stsenarist ja lavastaja Urmas Vadi. „Peale selle, et kogu aeg sajab!” naerab ta. Neid samu klišeesid kuuleb lavastaja sõnul ka kirjanduse ja kujutava kunsti kohta. „Niisamuti ka eesti mehe kohta,” lisab ta. Urmas on aga eesti filmi päästmiseks välja mõelnud plaani.

Urmas Vadi: mul on Eesti filmi päästmiseks kindel plaan!

Ugala peagi algav 99. hooaeg toob sügisel publiku ette tõelised maiuspalad nii klassikasõpradele kui ka kaasaegse dramaturgia austajatele. Samuti jõuab lavale Ugala teatri näitlejatele Luule Komissarovile ja Peeter Jürgensile pühendatud näidend ning teatrisõprade rõõmuks on üle 10 aasta Ugala teatris taas lavale jõudmas muusikal.

Ugala teatri 99. hooaeg toob publiku ette tõelised maiuspalad

„Muidugi ma pelgan suurkujudest lugude jutustamist, väga hirmus on!” tunnistab Tartu Uue Teatri loominguline juht Ivar Põllu ausalt. Ta on jutustanud lavalugusid Kaarel Irdist, Gunnar Grapsist, Mikk Mikiverist, Evald Hermakülast ja Jaan Toomingast. Ning paljudest veel. Praegu on ta lavale kirjutanud Jaak Joala ja terve plejaadi Eesti muusikuid. „Mul on väga suured süümepiinad nende isikute ees!” ütleb Ivar ning ta ei luiska.

Ivar Põllu: „Kõige lihtsam on mõista inimest, kui sa suudad temaga koos nutta. Siis saad sa temast päriselt aru."

26. juulil oli esimene võttepäev juba teatrilavadel suurt publikumenu kogunud projektil, millest on nüüd valmimas film. “Mehed” valmib Apollo Film Productionsi ja Zolba Productionsi koostöös Eestimaa imelises suves Läänemaal.

FOTOD | Algasid absurdimaigulise komöödiafilmi „Mehed“ võtted

„Inimesena on Eesti vabariigi loonud Konstantin Pätsi äärmiselt raske portreteerida,“ tunnistab kirjanik ja dramaturg Mart Kivastik, kelle näidend „Kostja ja hiiglane“ esietendus Venemaa lavastaja Aleksandr Ogarevi käe all eelmisel komapäeval Viinistu katlamajas.

Mart Kivastik: „Peale jumala ei oska Pätsi otsustele keegi objektiivset hinnangut anda.“

Täna õhtul esietendub Draamateatri ja Nargenfestivali ühine suvelavastus „Isamaa pääsukesed“, mis toob lavale Eesti näitlejate tippkoosseisu. Rahvakirjanik Andrus Kivirähki uuele eestlasi ja Eestit portreteerivale näidendile leiti õige lava Keilas.

FOTOD | Eesti näitlejate tippkoosseis astub koos Keilas lavale Draamateatri etenduses „Isamaa pääsukesed“

Pärast lavakooli lõpetamist üle kümne aasta Tallinna Linnateatris töötanud, kuid mullu vabakutseliseks hakanud Veiko Tubinal on veel üks muusikaline väljund, mida teatrimuusikaloojast ehk oodata ei oskakski: ta on DJ. Veikot ei näe diskorina siiski kuskil hämaras klubis. „Ma... ei tahakski seda sõna kasutada,“ sõnab Veiko ettevaatlikult, „aga pean ennast vist natuke selliseks... kultuurseks eliit-DJks. Ehk sellepärast, et tutvusringkond on selline.“

Veiko Tubin: kultuuriüritustel plaate mängida mulle meeldib. Aga kuskil klubis mind DJna ei näe!

„Minu isa oli kaasaegses mõistes moodne lapsevanem, kelle sarnaseid näeb praegu Kalamaja perepäevadel. Selline, keda lapsed ei seganud – vähemasti ei näidanud ta seda välja –, vaid pigem innustasid,“ iseloomustab kirjanik Elo Viiding oma poeedist ja teatrimehest isa Juhan Viidingut, tuntud ka kui Jüri Üdi. „Laste keskel lõi tema loovus ja naljasoon eriti eredalt välja, ja lapsed ka kõik armastasid teda,“ kinnitab Elo.

Juhan Viidingu tütar Elo: „Isa uks ei olnud minu eest kunagi kinni, ta oli moodne lapsevanem.“

„Teen oma tööd. Siin on ainult käepärasem töötada, ja rahulikum ka,“ kostis lehemees Albert Kivikas (18.01.1898–19.05.1978) Järva Teataja reporterile aastal 1943, kui too päris, miks romaani „Nimed marmortahvlil“ kuulus autor&nbsp;kolmekuulise&nbsp;puhkuse aegu Eesti&nbsp;Sõna&nbsp;peatoimetajana oma kabinetis passib. Kivikas visandas uut romaani ja väitis, et&nbsp;lehetoimetuses on seda märksa mugavam teha kui&nbsp;koduseinte vahel.

Teemalehed: näidend

Ennast „Rusikatega“ rahva südameisse kirjutanud Silver Anniko loometee lõpetas jõhker mõrv (141)

ÕL ARHIIVIST | ROMAN BASKIN: „Ma ei tee Itale proovisaalis absoluutselt mitte mingisugust hinnaalandust. Pigem vastupidi.“ (25)

Ugala teatri 99. hooaeg toob publiku ette tõelised maiuspalad

Ivar Põllu: „Kõige lihtsam on mõista inimest, kui sa suudad temaga koos nutta. Siis saad sa temast päriselt aru." (5)

FOTOD | Algasid absurdimaigulise komöödiafilmi „Mehed“ võtted

Mart Kivastik: „Peale jumala ei oska Pätsi otsustele keegi objektiivset hinnangut anda.“ (23)

FOTOD | Eesti näitlejate tippkoosseis astub koos Keilas lavale Draamateatri etenduses „Isamaa pääsukesed“

Veiko Tubin: kultuuriüritustel plaate mängida mulle meeldib. Aga kuskil klubis mind DJna ei näe!

Juhan Viidingu tütar Elo: „Isa uks ei olnud minu eest kunagi kinni, ta oli moodne lapsevanem.“ (8)

Albert Kivikas: „Ma ei taha oma fantaasiat appi kutsuda. Kirjandus olgu sündinud elust endast.“ (5)

Mart Kivastik esitles näidendit Pätsist: "Konstantin Pätsil on viis nägu." (32)

KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema? (46)

Henning Mankell: „See, et ema mu hülgas, on kõige hullem, mis inimesele võib osaks saada.“ (8)

Kohtunik Julia Laffranque esitab Strasbourgis ema Maimu Bergi näidendit Eesti ajaloost (1)

„Rein Aren oli teatrile pühendunud tuhat protsenti. Ääretu pühendumus võiski saada talle saatuslikuks.“ (37)

„Elu tsitadellis“ režissöör Lia Laatsile: „Kui nutt välja ei tule, vahetan osatäitja ringi!“ (8)

Mart Sander: olen öine loomeinimene ja kirjutan, kuni füüsiliselt ära kukun (9)

Andrus Kivirähk: kõik, mis Aarne tegi, oli geniaalne (6)

Urmas Vadi: mul on Eesti filmi päästmiseks kindel plaan!

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded