1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Homme saame mälestada Teise maailmasõja alguse aastapäeva, aga ka ülehomne pole vähemtähtis päev. Kui sõda algas 80 aastat tagasi (1. septembril 1939), siis 74 aastat tagasi (2. septembril 1945) jõudis ta õnnelikult lõpule. Aga mis juhtus esimestel sõjapäevadel septembris 1939 ja kuidas võeti sõja algus vastu eri riikides?

1. september 1939: nii nad alustasidki Teist maailmasõda!

Täpselt 80 aastat tagasi jagasid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit Euroopa omavahel kaheks. Tänapäeval üritavad venelased seda süüd aga iga hinna eest enda turjalt maha raputada&nbsp;väites, et kõiges olid süüdi Hitler ja lääneriigid, kes panid NSVLi sundseisu.

Vene propagandamasin vannub: MRP sunniti NSVLile peale ja see aitas sakslasi alistada

"Mina soovitaksin loomulikult kõik kohad läbi rännata või siis keskenduda kas kultuurile, sõjaajaloole või millelegi kolmandale," ütleb Regio atlase jaoks Eesti iseseisvuse sünniga seotud 278 olulist paika välja valinud ajaloolane <a class="tag-4305" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/mart-laar">Mart Laar</a>. Kuna parimagi tahtmise korral kõikjale ei jõua, tõi ta Õhtulehe palvel neist välja kaheksa kohta, kus võiks sel suvel kindlasti käia. Ühte neist satuvad laulupeolised sel nädalavahetusel juba nii või teisiti. 

Patriootlik puhkus

Näitlejat, lavastajat ja Eesti kaasaegse teatriloo üht säravaimat õpetajat meenutavad õpilased ja kolleegid. 

"Kalju Komissarov oli nii kindlameelne, aus ja kartmatu!"

"Mind tahtis <a class="tag-4178" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kgb">KGB</a> ju <a class="tag-10274" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/lavakas">lavakast</a> välja puksida. Koma [<a class="tag-24496" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kalju-komissarov">Kalju Komissarov</a> - toim] jooksis minu pärast mööda komsomolikomiteesid ja ma ei tea, kus kõikjal veel, aga igatahes nullis ta värgid ära ja ma jäin kooli edasi," meenutas Vanemuise näitlejanna <a class="tag-406" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/merle-jaager">Merle Jääger</a> oma õpinguaegu. Merle on Kalju Komissarovi õpilane Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennust.

Merca meenutab Komissarovit: aga niisugune Koma lihtsalt oli

<a class="tag-1096" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/rail-baltic">Rail Balticu</a> praeguse Pärnu trassi vastased kogunesid <a class="tag-7379" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/majandus-ja-kommunikatsiooniministeerium">majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi</a> juurde, et panna rajatavale trassile ette keelav loits.

Rahvas kogunes Rail Balticu Pärnu trassi väeloitsuga peatama

<a class="tag-12203" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/peterburi">Peterburis</a> elav ja töötav muusik, <a class="tag-327" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/venemaa">Venemaa</a> rahvakunstnik Aleksandr Rozenbaum sai teisipäeval 65aastaseks. Ta tunnistas pikemas sünnipäevaintervjuus nädalalehele Argumentõ i Faktõ, et Venemaa okupeeris Eesti, Läti ja Leedu. Rozenbaum ütles, et Venemaa peaks seda kahetsema ja paluma selle eest vabandust. 

Venemaa rahvakunstnik: Balti riikidelt peaks okupatsiooni eest vabandust paluma

Täna mälestati Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures 77 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest. Too salaleping&nbsp;pani aluse paljude vabade riikide okupeerimisele ning suure hulga inimeste represseerimisele totalitaarsete režiimide poolt.

GALERII | Vabadussõja võidusamba juures mälestati kommunismi- ja natsismiohvreid

"Mul on hea meel, et lõviosa Eesti elanikest toetab seda, et me oleme Euroopa Liidu liige," ütleb peaminister <a class="tag-180" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/taavi-roivas">Taavi Rõivas</a> ja leiab, et Eestis poleks brittidele sarnane referendum vajalik ega mõeldav. 

Taavi Rõivas: meiesugusel väikeriigil oleks suisa rumal olla väljaspool Euroopa Liitu

Menuseriaali "ENSV" näitlejad meenutavad sarja üheksanda hooaja alguse puhul aastat 1987. 

Perestroika: miilitsad norisid sinimustvalge riietuse kallal ja Lasnamägi kerkis mühinal

Kolme Balti riigi parlamendi esimehed istutasid täna üheaegselt oma parlamendihoonete lähistele puud, mis sümboliseerivad Balti rahvaste ühtsust ja jäävad meenutama Balti keti moodustamist 25 aastat tagasi.&nbsp;Riigikogu esimees Eiki Nestor istutas Balti ühtsuse puu Kiek in de Köki muuseumi juurde haljasalale.

FOTOD: Eiki Nestor istutas Balti ühtsuse puu

Eesti, Läti ja Leedu Rahvarinnete Balti Nõukogu liige Arvo Junti:&nbsp;"Ajalugu kulgeb tihti lainetustena, kus ühel hetkel leiame end olukorras, mis tundub tuttavana. 100 aastat tagasi alanud Esimese maailmasõja tagajärjena kadus mitu impeeriumi, muutusid riikide piirid, tekkisid uued riigid, mitmed seni õigusteta rahvad said võimaluse vabaks iseseisvaks edasikestmiseks. Ka eesti rahvas kasutas tekkinud võimuvaakumit ning suutes end mobiliseerida ka sõjaliselt, realiseeris tolleks ajaks küpsenud iseolemise ja -toimetamise tahte iseseisvaks riiklikuks vormiks. Seda võimalust ei antud küll kauaks, uue ilmakorra ümberjagamisega siiski kaotati saavutatu. Kuid ei kadunud tahe ja soov, tugev oli mälestus.

Arvo Junti: lätlasi polnud vaja pikalt veenda, leedulastega oli keerulisem

Õhtulehe veebis ilmub iga päev mälumäng, mille teema oleneb päevast ja meie ümber toimuvast. Kui hästi läheb sul mälumängu lahendamine täna ja kui oled mängu jaganud, siis kas sinu sõbrad saavad hakkama paremini või hoopis halvemini?

MÄLUMÄNG | 30 aastat Balti ketist 

Täna tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamist, millest möödus 28 aastat. Selle puhul võõrustas president Kersti Kaljulaid Kadrioru roosiaias tuhandet külalist. Esitatud kõnes rääkis president neljast&nbsp;eestlasest, kes&nbsp;olid vaprad ning andsid&nbsp;allkirja Balti apellile. Kersti Kaljulaid rõhutas ka, et eestlased ootavad riigilt jätkuvalt vabadust ja õigust ning toonitas, et Eesti vastutab nii enda kui ka teiste eest. Kaljulaid tõi välja ka, et meie peale loodavad näiteks ukrainlased ja grusiinid ning puudutas põgusalt ka meie poliitilist olukorda.&nbsp;

Kersti Kaljulaid: isegi kui käega kärbsepesa ei tee, võib suuga tehtud suure linna mõju olla märkimisväärne

Käesoleva aasta augustis möödub Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamisest 80 aastat. Venemaa Ajaloo Seltsi esimees ning Välisluure Teenistuse direktor Sergei Narõškin esitles arhiividokumentide kollektsiooni: „Nõukogude Liit – Saksamaa: 1932-1941“. Ta väitis ettekandes, et NL oli sunnitud Saksamaaga mittekallaletungipakti sõlmima, vahendab Pobeda RF.

Vene välisluure direktor: Nõukogude Liit oli sunnitud Saksamaaga mittekalleletungilepingu sõlmima

„Kui palju on iseseisvaid inimesi – kui me räägime vabadusest? Vabadus on iseseisvus – eesti keeles väga hea sõna: seisa ise oma jalgadel. Aga kui palju inimesi sõltub riigi abist, Brüsseli abist? Ega oskagi enam muidu elada!“ arutleb Tunne Kelam. Ta lõpetas just töö Euroopa Parlamendis. Järgmisel kolmapäeval, 10. juulil saab Tunne Kelam 83 aastat vanaks.

Tunne Kelam: Venemaa on praegu maffiariik, kus julgeolekuorganid võtavad tegeliku võimu üle

Kui riikidevahelised (rahu)lepingud jääksid kehtima ajast aega, oleks sõjahuvilistel ajalootundides ikka päris igav. Aga nad ei jää kehtima. Mõtleme näiteks Tartu rahulepingule või 2003. aastal sõlmitud Vene-Ukraina piirilepingule. Miks neid rikuti ja kuidas õigusteadus asjale vaatab? Vastab akadeemik Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor.

Akadeemik Mälksoo miniloeng: miks riikide kokkulepped ei pea ja alatasa sõditakse?

Kell on pool kümme esmaspäeva hommikul. Temperatuur on üllatavalt kõrge – üks kohalik kommenteerib, et sellise ilma koht on Kanaaridel, mitte Helsingis. Juba uudistavad üksikud inimesed hoonet, kus nelja tunni pärast peaks Soome president Sauli Niinistö vastu võtma USA ja Vene ametivennad Trumpi ja Putini. Ringi kõnnivad sinistes mundrites mehed ja naised, selja peal valges paksus kirjas „POLIISI“. Siin-seal vilksavad varjudes rohelised sõjaväepolitseinikud.

PÄEV HELSINGIS: „fašist-Putin ja tola-Trump“

Eesti omariikluse hävimine 1940. aastal on küllap üks valusamaid hetki meie riikluse ajaloos. Seda on peetud suureks häbiks (hääletu alistumine), aga ka paratamatuseks vastasjõu võrreldamatult suurema ülekaalu tõttu.

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 3. koht: iseseisvuse kaotamine

Kui&nbsp;eesti-ukraina&nbsp;laulja Ruslan Trochynskyi ning poliitik Erik-Niiles Kross on kindlal seisukohal, et Scooterit ei peaks pärast Krimmis üles astumist Tallinna lauluväljakule lubama, siis bändi eestimaised soojendusartistid leiavad, et iga kontserdikülastaja vabadus on ise otsustada, kas minna Saksamaa menubändi kuulama või mitte.&nbsp;

Teemalehed: Molotovi-Ribbentropi pakt

1. september 1939: nii nad alustasidki Teist maailmasõda!

Vene propagandamasin vannub: MRP sunniti NSVLile peale ja see aitas sakslasi alistada (8)

MÄLUMÄNG | 30 aastat Balti ketist (1)

Kersti Kaljulaid: isegi kui käega kärbsepesa ei tee, võib suuga tehtud suure linna mõju olla märkimisväärne (250)

Vene välisluure direktor: Nõukogude Liit oli sunnitud Saksamaaga mittekalleletungilepingu sõlmima (73)

Tunne Kelam: Venemaa on praegu maffiariik, kus julgeolekuorganid võtavad tegeliku võimu üle (116)

Akadeemik Mälksoo miniloeng: miks riikide kokkulepped ei pea ja alatasa sõditakse? (9)

PÄEV HELSINGIS: „fašist-Putin ja tola-Trump“ (31)

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 3. koht: iseseisvuse kaotamine (16)

Ruslan Trochynskyi Krimmis esinenud Scooterist: las läheb mängib puu otsas oma muusikat (134)

Patriootlik puhkus

"Kalju Komissarov oli nii kindlameelne, aus ja kartmatu!" (4)

Merca meenutab Komissarovit: aga niisugune Koma lihtsalt oli (12)

Rahvas kogunes Rail Balticu Pärnu trassi väeloitsuga peatama (6)

Venemaa rahvakunstnik: Balti riikidelt peaks okupatsiooni eest vabandust paluma (41)

GALERII | Vabadussõja võidusamba juures mälestati kommunismi- ja natsismiohvreid (6)

Taavi Rõivas: meiesugusel väikeriigil oleks suisa rumal olla väljaspool Euroopa Liitu (157)

Perestroika: miilitsad norisid sinimustvalge riietuse kallal ja Lasnamägi kerkis mühinal (10)

FOTOD: Eiki Nestor istutas Balti ühtsuse puu (3)

Arvo Junti: lätlasi polnud vaja pikalt veenda, leedulastega oli keerulisem (2)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED