1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Täna Maaeluministeeriumis kogunenud kalandusnõukogu istungil tegi maaeluminister Tarmo Tamm ettepaneku jätkata püügivõimaluste jaotuse süsteemi analüüsimist.

Maaeluminister: püügivõimaluse jaotuse süsteem vajab täiendavat analüüsi

Varane ja soe kevad ning pikalt kestnud suvesoojus muudab ka järvede olukorda. Mis on Eesti järvedes tänavu teisiti, selgitavad Eesti Maaülikooli järvetundjad oma suvistele uurimistulemustele tuginedes.

Maaülikooli järveteadlased: ilm teeb järvedele sel aastal üllatusi

Kuldkala 2014 kalakola laat on parim koht, kus tutvustada oma kätega valmistatud kästiöö lante ja samas hea hinnaga pakkuda neid ka teistele. Samuti on oodatud laadale osalema kõik vanakraami müüjad. Spinningud, rullid, landid jne.

Kuldkala 2014 kalakola laat

Plastikjäätmete saaste ei piirdu vaid ookeanitega, vaid kujutab ohtu ka järvedele, leidsid teadlased. Teadlased on viimastel aastatel kinnitanud, et ookeanides hulbib suur kogus plastikjäätmeid, mis kujutab loodusele suurt ohtu: suuremad tükid võivad mereloomi lämmatada, kuid mureks on ka väiksemad osakesed ehk mikroplastik. Seni polnud aga palju teadmisi selle kohta, milliseid probleeme põhjustab järvedes leviv plastik.

Plastikjäätmed saastavad ka järvi

Keskkonnainspektsiooni ja kalurite poolt läbiviidud Peipsi järve puhastustalgutel eemaldati järvest nelja päevaga 788 vana nakkevõrku kogupikkusega üle 55 kilomeetri. Puhastusaktsiooni esimesel etapil, mis viidi läbi 1. ja 2.

Peipsi järv vabanes ligi kaheksasajast vanast nakkevõrgust

Kas kalapüük on sport, meelelahutus või hoopis midagi kolmandat? 

Eile leidis Võrtsjärve kalur Aivar Kärp oma mõrrast hiiglasliku valgeamuuri, kes nii pikkuselt kui kaalult ületab enam kui kolme aasta eest Valma alt püütud liigikaaslast. Kalbuse külas Arumetsa talus elav Aivar Kärp ütles, et hiidkala ujus tema mõrda umbes 400 meetri kaugusel Väluste oja suudmest. «Täpselt 20 kilo raske ja 115 sentimeetrit pikk,» tutvustas Kärp oma saagi mõõtmeid.

Võrtsjärve kalur tõmbas välja suure harulduse

Kui kundalasi mullu sügisel üleujutused kimbutasid, võisid Kunda jõge kudemispaigana kasutavad lõhed, forellid, silmud ja kõik teised toredad kalad kas või hõisata, sest nende kudemisala sai mudast puhtaks. (Kalauurija Rein Järvekülg näitab eile katseks püütud mitmes eas lõhelisi. Suuremad on kaheaastased, kellest üks oli juba võtnud merre mineja ehk laskuja hõbedase värvi, teine on veel millegipärast pruunikas ehk tähnik.

Roheline energia tuleb kalade elu arvelt

19. aprillil võttis kohus Lääne ringkonnaprokuratuuri taotlusel vahi alla kaks meest ja naise, keda kahtlustatakse ebaseaduslikus kalapüügis pikema aja vältel. Keskkonnakahjude ulatus andis aluse uurida kalurite tegevust kriminaalasja raames.

Pärnus peeti kinni kolm isikut, keda kahtlustatakse ulatuslikes kalapüügikuritegudes

Täna algas Venemaal Ivankovo veehoidlal paadist spinninguga püügi MM. 

VIDEO: täna algas Venemaal spinningupüügi MM 

Žürii on valinud filmivõistluse kolm finalisti, nüüd valivad vaatajad võitja. 

Aita valida FilmHUNT filmivõistluse võitja!

Põlula kalakasvanduses inkubeeritud marjast noorteks kaladeks kasvatatud Pärnu siirdesiiad lasti sel nädalal kodujõkke, kust nad ujuvad avamerre, et suguküpsena naasta turgutama siinset siiapopulatsiooni, kirjutab Pärnu Postimees.

Pärnu jõkke lasti ligi 34 000 siiga

Seejärel valib zürii 3 finalisti, kelle vahel valivad kõik teised võitja. Auhinnad ootavad!

TÄNA ÕHTUL 23.59 läheb filmivõistlus lukku!

Keskkonnaamet korraldab teabepäeva selgitamaks, millised on veega seotud probleemid ning võimalikud lahendusvariandid. Veekaitse temaatikat käsitlevale teabepäevale on oodatud kohalike omavalitsuste esindajad, paisuomanikud jt huvilised. Teabepäev toimub 1.12.2015 kell 10.00-13.00 Atlantise Konverentsikeskuses, Narva mnt 2, Tartu.

Veeteemaline teabepäev Tartus 1. detsembril

Eile viidi lõpuni Sindi paisu ostutehing, et teha algust praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega, millega Eesti lõhede arvukus kahekordistuks.

Sindi paisu ostutehing viidi lõpuni

Keskkonnainspektsioon tegutseb praegusel kujul ja praeguste ülesannetega alates 2000. aastast, kui ühendati tollane Mereinspektsioon ja Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioonist sai riigi peamine keskkonna järelevalvet teostav asutus, mis menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades. 2011. aastast on Keskkonnainspektsioon ka uurimisasutus, mis tegeleb keskkonnakuritegude uurimisega.

Teemalehed: midagi