1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

„Meeletuses suudlen sind ma – joobund tulle millest hõõgub sinu brongsist keha läbi saja põlve mulle – oled tõusnud eha varaoni tütar uus,“ kirjutab Henrik Visnapuu ühes veel Siuru-eelses luuletuses 1914. aastal ilmunud kurikuulsas mürkrohelisel paberil manifestis „Roheline moment“. Momentistid olid vahest esimesed boheemluse kuulutajad Eestis. Boheemlastega liitunud alalhoidlik maamõõtjast värsisepp &nbsp;Artur Adson parafraseeris hiljem Eduard Vildet: mis kassile on baldrian (palderjan), see eestlasele Euroopa.&nbsp;Ja siis tuli Siuru.

Eesti boheemluse varane palang: elu nautiv Siuru 

Armastatud poetess Marie Under lahkus siitilmast 25. septembril 1980. «Ent tema vaim ja luule, eesti rahva saatust rohkem peegeldav kui kellelgi teisel, jääb surematuks,» kirjutati Stockholmi Eesti Päevalehes oktoobri alguses poetessile pühendatud järelehüüdes.

TÄNA AJALOOS | 1980 suri Marie Under

Filmikonkursil <a class="tag-32490" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/eesti-vabariik-100">Eesti Vabariik 100</a> sai mullu märtsis Eesti Filmi Instituudilt tootmisrahastuse kuus linalugu: viis mängufilmi ja üks animatsioon. Teeme vahekokkuvõtte. Kuidas juubelilinateoste valmimine sujub ja millal need vaatajateni jõuavad? Mis saab aga toetuseta jäänud filmiideedest?

Kuidas käib käsi Eesti 100. sünnipäeva filmidel? 

"Laul või luuletus olgu ikka lühike ja muidugi teemakohane," manitseb <a class="tag-24538" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/maimu-berg">Maimu Berg</a>, kes tahtis kord lapsena jõuluvanale ette kanda 13salmilise rahvaliku laulu "Heeringas", mille oli ära õppinud täiskasvanute sünnipäevapidudel. "Ma loobusin pärast seda, kui jõuluvanale sellega algust tegin ja too mind kolmanda salmi juures katkestas," muheleb Berg. 

Kui jõuluõhtul pea on tühi, salmispikker päästab pühi

Kui esimese armumise tuhin on möödas, ähvardab kõrge intellektiga inimestel tööle asuda analüütiline mõistus, mis hoiatab: midagi head siit tulla ei saa! Või pole seesama analüüsilembus neil armuda lasknudki. Sest parem karta kui kahetseda.

Liiga tark, et armuda: miks on terava mõistusega inimestel raskem partnerit leida?

"Ei suuda enam!" olid viimased sõnad, mille poeedist riigimees Johannes Vares-Barbarus kirja pani, enne kui ta endale 29. novembril 1946 Kadrioru presidendilossi vannitoas kuuli südamesse lasi. Kuigi ta veeretas hüvastijätukirjas süü tervisemurede kaela, mis ähvardanud talt mõistuse viia, oskas tema abikaasa Siuts sest viimsest lausest ilmselt välja lugeda hoopis muud – mehe lõplikku pettumist nõukogude korras, mille abitu tööriist ta oli.

Johannes Vares-Barbarus hüvastijätukirjas oma naisele: "Andesta, kallis Siuts! Ei suuda enam!"

Kolm aastakümmet tagasi lugesid tudengid põlevi silmi Jüri Üdi ja <a class="tag-3348" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/doris-kareva">Doris Kareva</a> luulet. Miks näeb praeguste noorte käes nii harva luuleraamatut? Tallinna ülikooli kirjandusõppejõud <a class="tag-28508" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/priit-kruus">Priit Kruus</a> ja poeet <a class="tag-12644" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jurgen-rooste">Jürgen Rooste</a> selgitavad, et luule liigub lihtsalt raamatukaante vahelt välja ja jõuab noorteni teiste kanalite kaudu.

Luule  elab Youtube’is ja Facebookis

„Tavaliselt seostatakse kirjanikku kirja, sule ja tindiga, aga Tammsaare raius ka puid, käis turul, keetis moosi ja värvis põrandaid,“ toob Anton Hansen Tammsaare majamuuseumi juhataja Maarja Vaino välja kuulsa kirjamehe elu argise poole.

GALERII: Vaata Tammsaare kuulsat mantlit ja moosipotti, kiika tema rahapäevikusse

"Kõike tuleb teha rõõmu ja lustiga!" ütleb <a class="tag-16812" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/presidendikandidaat">presidendikandidaat</a> <a class="tag-28264" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kersti-kaljulaid">Kersti Kaljulaid</a>, et ühtviisi tuleb elus nautida nii toidutegemist, õppimist kui ka võimalikku tulevast presidendiametit. Sest tujutult tehtud asjadest ei tule tema arvates mitte midagi head välja. &nbsp;

Kersti Kaljulaid: võimalused on ise minu juurde tulnud

Kas koolis peab nii palju õppima? Ja veel teadmisi, mida pärast tunnistuse kättesaamist enam kunagi ei kasutata? Või äkki jätab <a class="tag-142" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kool">kool</a> hoopis midagi olulist õpetamata?

"Kari suvalisi tobedusi reas, mõni paberil ja mõni olgu peas. Aga vanemana seda pole vaja, see ei rahulda ju meest!"*

Kuidas poetess, kelle põrm täna kodumaa mulda ümber maetakse, koos perega Nõukogude võimu eest pages. 

MARIE UNDERI VINTSUTUSED ROOTSIS: kuus põgenikelaagrit, karantiin, kütmata üüritoake

Luuletajapaari ja nende lähedaste põrmu sängitamine <a class="tag-19697" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/rahumae">Rahumäe</a>&nbsp;kalmistule&nbsp;Underite perekonna hauaplatsile on muinsuskaitsjate teatel kavas 9. juunil. 

Marie Underi ümbermatmine on 9. juunil

„Kui Mati Unt ja Kersti Kreismann 70ndate alguses Mustamäele kolisid, käisid inimesed neil praktiliselt iga päev suvalistel kellaaegadel külas – nad olidki nagu üks suur perekond,“ räägib kirjandusteadlane Maarja Vaino. „Ja nagu Kersti Kreismann on oma mälestustes rääkinud, oli nende korteri kolmas tuba alatihti kellegi sõbra käsutuses, kes oli abielu lahutamas ja kellel polnud kusagil elada. See oli paras segasummasuvila.“

Kuidas Undi juures katkematut vaimusabatit peeti

"Tulnuka" noorima ossi osa sai kooli näiteringi kõige parem poiss. 

"Kuule, Juss, kuule, anna ampsu!"

Poetess <a class="tag-11931" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/marie-under">Marie Underi</a> ja tema lähedaste Rootsist Eestisse ümbermatmine läheb maksma 6200 eurot. 

Underi põrmu ümbermatmine maksab 6200 eurot

Mullu detsembris teatas <a class="tag-7796" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kultuuriministeerium">kultuuriministeerium</a>, et poetess <a class="tag-11931" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/marie-under">Marie Underi</a>, tema noorema tütre Hedda Hackeri, õde Berta Underi ja abikaasa Artur Adsoni Rootsist <a class="tag-11375" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/eestisse">Eestisse</a> ümbermatmise asjaajamine võiks alata jaanuaris ning nende põrm loodetakse <a class="tag-19697" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/rahumae">Rahumäe</a> kalmistule sängitada kevadeks. 

Marie Under sängitatakse kodumulda

Läinud kuul teatas <a class="tag-7796" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kultuuriministeerium">kultuuriministeerium</a>, et poetess <a class="tag-11931" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/marie-under">Marie Underi</a>, tema noorema tütre Hedda Hackeri, õde Berta Underi ja <a class="tag-8796" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/abikaasa">abikaasa</a> Artur Adsoni Rootsist <a class="tag-11375" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/eestisse">Eestisse</a> ümbermatmise asjaajamine võiks alata jaanuaris ning nende põrm loodetakse <a class="tag-19697" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/rahumae">Rahumäe</a> kalmistule sängitada kevadeks. Kuidas on asi edenenud? 

Marie Under sängitatakse kodumulda suvel või sügisel

<a class="tag-15537" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/rahvusarhiiv">Rahvusarhiivi</a> filmiarhiiv esitleb 4. veebruaril kell 15.30 <a class="tag-4386" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tallinn">Tallinna</a> Ülikooli SuperNova kinos (Narva mnt 27) haruldasi leide <a class="tag-511" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/rootsi">Rootsi</a> Eestlaste Liidu poolt üle antud filmi- ja helikogust: helisalvestis <a class="tag-10950" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/konstantin-pats">Konstantin Pätsi</a> viimasest avalikust kõnest 21. juunil 1940, värvilised filmilõigud Konstantin Pätsist Oru residentsis ja filmikroonika eestirootslaste lahkumisest Haapsalu sadamas.

Filmiarhiiv esitleb hiljuti leitud helisalvestist Konstantin Pätsi viimasest kõnest

Selgusid Eesti Vabariik 100 täispikkade filmide konkursi võidufilmid.&nbsp;

FOTOD | Vaata, mis filmid valmivad Eesti sajandaks juubeliks!

1940. aastate alul kuulus Kroonlinnas <a class="tag-17815" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/lydia-koidula">Lydia Koidula</a> haua leidjaau teatrimees Kaarel Irdile. Pärast seda, kui ENSV delegatsioon kalmu korrastas, tehti kalmistu maatasa. Seejärel oli õnnelik juhus, et Eesti sõdurpoisil Henno Sepal õnnestus poetessi puhkepaik leida. Aga mis sai Koidula sõrmusest ja selgroolülist? 

VÕÕRSILT  KODUMULDA: kuidas Lydia Koidula ümber maeti ja mis saab Marie Underist

Marie Under oli ja vahest on siiani üks Eesti mõjuvõimsamaid luuletajaid. Underi elu uurinud teavad rääkida, et näiteks televiisor ega kino Underile ei meeldinud. Alles siis, kui Under ise oli haiglas, julges 70aastane Underi tütar televiisori majja tuua. Siuru printsessist ehk Marie Underist valmib nüüd mängufilm, vahendab Kanal 2 "Reporter".

"REPORTERI" VIDEO: Siuru printsessist valmib mängufilm

Kui Obama kõne Solarise keskuse kontserdisaalis algas kella 16 paiku, siis mitmesajameetrine saba kutsutuist vonkles ümber keskuse juba kell 13.30. 

Obama tsiteeris Underit

„Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud,“ kirjutas Friedebert Tuglas 1917. aastal kirjandusrühmituse Siuru loomisel. „Olgu tervitatud kõik jõulised, kõik ettevõtlikud, kõik usaldajad, kõik, kes sirutate käsi kaunima ja suurema poole kui see, mis meid tõelikkuses ümbritseb.“

Oskar Kallas abikaasa Ainole: on parem, kui lapsed ei saa kunagi teada mehest, kes hävitas nende isa abieluõnne

„Olen olnud Doris Karevasse korduvalt armunud, aga ei ole mingisugust vastuarmastust leidnud!“ tunnistab luuletaja Priidu Beier, kes 1980. aastatel kirjutas efektse Dorise luuletuse sisse. Matti Mogući nime all ilmus luuletus „Dostojevskilik Doris“, mille peategelane sulnis daam. „Olen pidevalt enda sees hoidnud seda suurt tunnet, ilma vastuarmastuseta,“ sõnab Beier. „Doris on muidugi üks olulisemaid mõjutajaid, et ma Eesti luulesse üldse tulin ja jäin – seal ju tegutses nii kütkestav naisterahvas, kellega sai mõnikord koos luulet loetud.“

Luuletaja Priidu Beier: „Olen olnud Doris Karevasse korduvalt armunud, aga ei ole mingisugust vastuarmastust leidnud!“

EELK peapiiskop Urmas Viilmale jättis Tallinna Hiiu 28.&nbsp;koolis kõige sügavama mulje suusatreener Sirje Kiivit (1941–2014), kes oli kunagise peapiiskopi Jaan Kiiviti abikaasa.

LEMMIKÕPETAJA | Urmas Viilma: meelde jäävad nõudlikud ja kiiksudega õpetajad

Teisipäeval&nbsp;sängitatakse Tallinna Metsakalmistule luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik Henrik Visnapuu (1890–1951), kes suri paguluses New Yorgis. 

PAGULUSEST KOJU: luuletaja Henrik Visnapuu jõuab sünnimaa mulda

Täna õhtul kell 18 avasid Underi ja Tuglase kirjanduskeskus ning Eesti kirjanike liit Tallinnas Koidu tänaval luuletaja&nbsp;Marie Underi mälestuspingi.

GALERII | Marie Underi sünnipaigas avati mälestuspink

Reedel, 8. juunil avatakse Tallinnas Koidu tänaval Eesti kirjandusloo ühe säravaima luuletaja Marie Underi (1883–1980) mälestuspink.

Avatakse Marie Underi mälestuspink

Vene-ameerika luuletaja ja esseist Joseph&nbsp;Brodsky on maailmakirjandusest esile tõstnud 83 raamatut, millega võiks olla tuttav, et pidada intelligentset vestlust. Soovitusliku nimekirja saja kirjanduspärliga on kokku pannud ka muusik David Bowie. Õhtulehe palvel maadles viis Eesti tuntud kirjandusteadlast ülesandega koostada sarnane nimistu paari-kolmekümnest teosest, mis on meie maa ja rahva jaoks iseäranis olulised.

Teemalehed: Marie Under

Eesti boheemluse varane palang: elu nautiv Siuru (1)

TÄNA AJALOOS | 1980 suri Marie Under

Kuidas Undi juures katkematut vaimusabatit peeti (32)

Oskar Kallas abikaasa Ainole: on parem, kui lapsed ei saa kunagi teada mehest, kes hävitas nende isa abieluõnne (30)

Luuletaja Priidu Beier: „Olen olnud Doris Karevasse korduvalt armunud, aga ei ole mingisugust vastuarmastust leidnud!“ (10)

LEMMIKÕPETAJA | Urmas Viilma: meelde jäävad nõudlikud ja kiiksudega õpetajad

PAGULUSEST KOJU: luuletaja Henrik Visnapuu jõuab sünnimaa mulda (3)

GALERII | Marie Underi sünnipaigas avati mälestuspink

Avatakse Marie Underi mälestuspink

KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema? (46)

Kuidas käib käsi Eesti 100. sünnipäeva filmidel? (1)

Kui jõuluõhtul pea on tühi, salmispikker päästab pühi (6)

Liiga tark, et armuda: miks on terava mõistusega inimestel raskem partnerit leida? (59)

Johannes Vares-Barbarus hüvastijätukirjas oma naisele: "Andesta, kallis Siuts! Ei suuda enam!" (52)

Luule elab Youtube’is ja Facebookis (2)

GALERII: Vaata Tammsaare kuulsat mantlit ja moosipotti, kiika tema rahapäevikusse (4)

Kersti Kaljulaid: võimalused on ise minu juurde tulnud (119)

"Kari suvalisi tobedusi reas, mõni paberil ja mõni olgu peas. Aga vanemana seda pole vaja, see ei rahulda ju meest!"* (79)

MARIE UNDERI VINTSUTUSED ROOTSIS: kuus põgenikelaagrit, karantiin, kütmata üüritoake (16)

Marie Underi ümbermatmine on 9. juunil (1)

"Kuule, Juss, kuule, anna ampsu!"

Underi põrmu ümbermatmine maksab 6200 eurot (4)

Marie Under sängitatakse kodumulda (3)

Marie Under sängitatakse kodumulda suvel või sügisel (1)

Filmiarhiiv esitleb hiljuti leitud helisalvestist Konstantin Pätsi viimasest kõnest (5)

FOTOD | Vaata, mis filmid valmivad Eesti sajandaks juubeliks! (3)

VÕÕRSILT KODUMULDA: kuidas Lydia Koidula ümber maeti ja mis saab Marie Underist (16)

"REPORTERI" VIDEO: Siuru printsessist valmib mängufilm (2)

Obama tsiteeris Underit (1)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED