1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

„Olen enda käest küsinud, kas inimene suudab armastada oma kasulast nii nagu bioloogilist last. Evaldi puhul võin küll öelda, et tema suhtus minusse kui oma lapsesse,“ mõtiskleb filmirežissöör Maria Avdjushko. „Mina olin kõikidest tema lastest, pean silmas Evaldi poegi Hannest ja Alarit, temaga kõige pikemalt koos. Oma lapsepõlve olulise aja kasvasin tema kõrval ja oli isegi hetk, mil ta avaldas soovi mind lapsendada. Siis, kui mu isa suri. Aga mäletan, et ma ise ei tahtnud, sest armastasin enda isa ka.“&nbsp;

Maria Avdjushko kasuisa Evald Hermakülast: „Minu jaoks on väga laastav küsimus, miks selliste eeldustega inimene elust ära läheb.“

„Tegelikult sain elukutse valikul eeskuju nii isalt, vanavanematelt kui ka tädilt ning kokkuvõttes kõigilt, kelle kaudu ma teatriga kokku puutusin,“ tõdeb Eesti Draamateatri kunstiline juht Hendrik Toompere jr (32), kolmandat põlve teatrimees. Tema vanaisa Hendrik Toompere ja vanaema Maie Toompere olid nukuteatri näitlejad, isa Hendrik on Draamateatri lavastaja ja näitleja. Tädi Harriet Toompere ja tädimees Mait Malmsten on Draamateatris näitlejad. „Viibisin lapsena väga palju teatris ja ilmselt see mind kuidagi haaras,“ lausub Hendrik, kellele nuku- ja draamateatri lavatagune elu on tuttav väiksest saadik.

SUUR ÜLEVAADE TEATRIDÜNASTIATEST | Hendrik Toompere jr: „Viibisin lapsena väga palju teatris ja ilmselt see mind kuidagi haaras."

„Et mu sünnipäev ja „Tuliliilia“ esilinastus on ühel ja samal päeval, on igasuguste juhuste kokkumäng,“ naerab filmireźissöör Maria Avdjushko, et kaks sündmust sattusid 9. maile kokku isetahtsi. „Tavaliselt esilinastuvad filmid neljapäeviti, kuid meil kujunes see nii, et osad näitlejad ei saanud tulla, aga tahtsime, et peategelased oleksid kohal. Lõpuks juhtuski väga kummaline asi, et mul on sünnipäev ja filmi esilinastus ühel ajal.“

Maria Avdjushko „Tuliliiliast“: „Selleks, et olla õnnelik, ei pea su kõrval tingimata olema mees.“

Mõningaid näitlejaid kohtame filmilinal tunduvalt sagedamini kui teisi. Selle sajandi filmidest on enim pea- ja kõrvalosi ette näidata Juhan Ulfsakil, Mait Malmstenil, Mirtel Pohlal, Tambet Tuisul ja Tõnu Ojal. „Kõik nad on väga karismaatilised isiksused, väga suure sisemise jõu ja põlemisega,“ lahkab PÖFFi peakorraldaja Tiina Lokk hõivatuimate filminäitlejate edetabelit.

SUUR ÜLEVAADE: kes on nõutuimad Eesti filminäitlejad ja miks kaamera neid armastab?

Kaader filmist „Seltsimees laps“, 1950. aastad. Väiksel Leelol on esimene koolipäev, kui talle antakse aabits. Võttel võeti kasutusse ilusam, kuid pisut varasem aabits. „Meil oli filmimisel Eesti-sugemetaga aabits – mitte veel nii punane,“ räägib režissöör Moonika Siimets. „Kui aga Leelo Tungal päriselt kooli läks, sai ta aabitsa, mille kaanel olid pioneerid. Leelo ütles, et talle kui kirjanikule on aabits hästi oluline asi ning kas oleks võimalik filmis aabits ümber vahetada.“

„Seltsimees lapses“ tuli õuekohvikud ja kino Sõprus ära peita, Niguliste kirikult katus maha võtta

Teatrimehe surm jätnuks dokumentaalfilmi „Koma” tegemise äärepealt pooleli.

ÕL VIDEO | Maria Avdjushko: „Me ei saanud Kalju Komissarovit väga kaua filmida, sest ta väsis väga ruttu.”

„Kõige ilusam asi, mida saab kinkida, on kogemus. Ja see stipendium kingib mulle võimaluse uute kogemuste saamiseks,” sõnas vastne Kalju Komissarovi nimelise stipendiumi laureaat Karolin Jürise, tibukollaseid tulpe vastu võttes.

Kalju Komissarovi stipendium läkitab tudengid Istanbuli ja Helsingisse

Kui mullu ringles kinolevis 21 uut Eesti filmi, siis head filmisaaki tõotab seegi aasta. Andres Puustusmaa <em>comeback</em>-film „Rohelised kassid“ ja Toomas Kirsi „Pilvede all. Neljas õde“ on skoori juba avanud, ent lähikuudel on oodata ka kinohiti „Klassikokkutulek“ järge, esimest Eesti juubelifilmi, näitlejate Lauri Lagle ja Maria Avdjushko mängufilmidebüüte ning raju dokki Mart Laari esimesest valitsusest.

Mida tood, Eesti filmiaasta? Ohtralt debüüte, nii nalja kui ka traagikat

"Pole mõtet otsida koletisi oma voodi alt, kui nad on tegelikult peidus meis endis," on öelnud evolutsiooniteooria isa Charles Darwin. Nüüd jõuab jaanuaris&nbsp;kinodesse üle Eesti lühifilmide kassett "Paha lugu".&nbsp;"Paha lugu" on filmikassett, mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest tumedamatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki.Katrin&nbsp;Maimiku ja Andres&nbsp;Maimiku filmi "Nissan Patrol" peategelaseks on kunstitudeng Jane, kes hääletab üksildasel teel end ühe mehise maasturi peale. Roolis istuv noormees saab neiu vabameelsest käitumisest valesti aru ning masin keerab äkitselt kitsastele kõrvalteedele.&nbsp;Gustaf Boman Bränngårdi ja Rain Tolki filmi "Varakevad" keskmes on 15-aastane

Teemalehed: Maria Avdjushko

Maria Avdjushko kasuisa Evald Hermakülast: „Minu jaoks on väga laastav küsimus, miks selliste eeldustega inimene elust ära läheb.“ (2)

SUUR ÜLEVAADE TEATRIDÜNASTIATEST | Hendrik Toompere jr: „Viibisin lapsena väga palju teatris ja ilmselt see mind kuidagi haaras." (6)

Maria Avdjushko „Tuliliiliast“: „Selleks, et olla õnnelik, ei pea su kõrval tingimata olema mees.“ (20)

SUUR ÜLEVAADE: kes on nõutuimad Eesti filminäitlejad ja miks kaamera neid armastab? (28)

„Seltsimees lapses“ tuli õuekohvikud ja kino Sõprus ära peita, Niguliste kirikult katus maha võtta (15)

ÕL VIDEO | Maria Avdjushko: „Me ei saanud Kalju Komissarovit väga kaua filmida, sest ta väsis väga ruttu.”

Kalju Komissarovi stipendium läkitab tudengid Istanbuli ja Helsingisse (2)

Mida tood, Eesti filmiaasta? Ohtralt debüüte, nii nalja kui ka traagikat (6)

INIMSUHETE TUMEDAM POOL: jaanuaris jõuavad kinolinale viis lugu ärakasutamisest (1)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED