1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

„Mul oli kooliajal ajaloo vastu suur huvi, ma väga püüdsin ja õppisin ning tahtsin teha kõik kontrolltööd väga hästi, kuid iga kord sain nelja,“ meenutab lavastaja Karl Laumets (28). „Õpetaja ütles, et näeb, palju ma tööd teen, aga midagi pole teha – su hinne on neli.“ Nüüdseks on neljamees peanupuni Eesti ajalukku kaevunud.Ta on toonud Vanemuise lavale rahvuseepose „Kalevipoeg“ ja selle eest parimaks lavastajaks pärjatud. Praegu mängitakse Raadi suveteatris Karli lavastatud lugu „Pidu tuli“, mis kõneleb rahvusliku ärkamise ajast. Veel enam – Karl on ka üks Tartu juubelilaulupeo lavastajaist.

Karl Laumets: „Vahel mõtlen, kas me tänapäeval suudaksime sellist asja korraldada, nagu oli esimene laulupidu.“

„Ma ei väsi kordamast: Lydia Koidulast tuleks teha üks korralik film,“ sõnab näitleja Saara Nüganen veendunult, et Emajõe ööbikuks nimetatud poetessi traagiline elukäik vääriks tutvustamist. Eriti praegu, mil esimesest &nbsp;laulupeost saab 150 aastat, kuid mitte üksnes sellepärast. „On väga oluline, et ta on naine,“ arutleb Saara. „Meie ajalugu koosneb ju peamiselt meestest.“ Filmi meil veel ei ole, kuid teatrilava-Koidulaid lausa kaks. Lisaks Saarale ka Maria Listra.

Kaks Koidula-näitlejannat: kuidagi peame oma suurkujusid hoidma ka nüüd, kui oma rahatähti enam ei ole

Riigikogu võttis menetlusse Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt märgitakse edaspidi lipu Pika Hermanni torni heiskamisel ära Eesti vabariigi hümnina mängitava muusikalise signatuuri pealkiri ja autorid.

Riigikogu muudab Eesti lipu seadust 

Missugused lendlaused on raamatutest, filmidest, seriaalidest, kõnedest, ajakirjandusest ja lauludestki läbi kümnendite eesti rahva suhu kandunud?

PARIMAD LENDLAUSED: „Meil lobisemise eest palka ei maksta!“ – „Küllap vist!“

Rahvusliku ärkamisaja periood (1860.–1880. aastad) oli üks murrangulisemaid eesti rahva ajaloos. Sest ajast teadvustame ennast rahvusena. Ilma selleta poleks Eesti riik saanud sündida.

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 6. koht: rahvuslik ärkamisaeg oli oma riigi lätteks

Vene-ameerika luuletaja ja esseist Joseph&nbsp;Brodsky on maailmakirjandusest esile tõstnud 83 raamatut, millega võiks olla tuttav, et pidada intelligentset vestlust. Soovitusliku nimekirja saja kirjanduspärliga on kokku pannud ka muusik David Bowie. Õhtulehe palvel maadles viis Eesti tuntud kirjandusteadlast ülesandega koostada sarnane nimistu paari-kolmekümnest teosest, mis on meie maa ja rahva jaoks iseäranis olulised.

KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema?

Järgmise aasta suvel toimuv suurejooneline juubelipidu kannab nime "Minu arm". Registreerimine laulu- ja tantsupeole algas 23. jaanuaril.

Selgus 2019. aasta laulu- ja tantsupeo juhtmõte

Feministlike vaadetega inimesi ühendava Virginia Woolfi grupi liikmed tunnustasid täna auhindadega enda poolt valitud 16 aasta ema. Aasta ema tiitli said kõik esitatud kandidaadid.

GALERII | Piiranguteta tiitel: aasta emad rõõmustasid auhindade üle

Katuseplekist lennuk, rullitud jäätis ja käbikuninga pildiga alukad on vaid mõned meeldejäävamad asjad eilselt <a class="tag-8333" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/pelgulinn">Pelgulinna</a> avatud hoovide päevalt, kus oli küllaga avastamisrõõmu ja unustamatuid maitseelamusi. 

"Pelgulinna päevad on nagu laulupidu!"

Esimest feministi Lilli Suburgi materdasid <a class="tag-7520" style="color: #ff0000;" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/mehed">mehed</a> nii kuis jaksasid.&nbsp;

FEMINISMI OKKALINE ALGUS: Eesti esimest naisteajakirja loeti salaja aidanurgas

"Kohe alguses võtsin ma hoiaku, et mingit <a class="tag-5144" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/paroodia">paroodiat</a> ma tegema ei hakka," ütleb draamateatri näitleja <a class="tag-917" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/taavi-teplenkov">Taavi Teplenkov</a> esimese asjana Undi lavakuju kehastamise kohta lavastuses "Vaimude tund Koidula tänavas". 

Teplenkov: mängin enda nägemust Undist, mitte täpset Unti

Kolm aastakümmet tagasi lugesid tudengid põlevi silmi Jüri Üdi ja <a class="tag-3348" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/doris-kareva">Doris Kareva</a> luulet. Miks näeb praeguste noorte käes nii harva luuleraamatut? Tallinna ülikooli kirjandusõppejõud <a class="tag-28508" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/priit-kruus">Priit Kruus</a> ja poeet <a class="tag-12644" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jurgen-rooste">Jürgen Rooste</a> selgitavad, et luule liigub lihtsalt raamatukaante vahelt välja ja jõuab noorteni teiste kanalite kaudu.

Luule  elab Youtube’is ja Facebookis

„Hoidke hobust! See tuleb teil hästi välja!“ kiidab näitleja Riho Kütsar kolleeg Hannes Kaljujärve, kes turtsakat hobust päitseidpidi kinni hoiab. Kütsar on pastor Adalbert Hugo Willigerode, Kaljujärv Johann Voldemar Jannsen. On Raadi suveteatri „Pidu tuli“ esietendus Raadi orus.

„Hoidke hobust! See tuleb teil hästi välja!“

Erakordselt andekal, kuid näljast rikutud tervisega sõnakunstnikul Imbi Valgemäel jagus tohutut populaarsust napilt kümneks aastaks. 

"Palk oli nii väike, et selle eest sain vaevalt tšekileiva välja tuua. Sai niigi kohutavalt nälgida."

"Nägime, kuidas kalamees oma väikese paadiga vastutuult aerutas ja arutasime omavahel, et see vist küll kaugele ei jõua," ütlevad Pärnu jõe kõrgel kaldapealsel olevas majas töötavad ehitusmehed. Tund aega hiljem sai häirekeskus teate jõel kummuli läinud paadist, mille alt tõid päästjad välja eaka mehe surnukeha. Uppunu oli Eesti teadusfilosoof Rein Vihalemm (76). 

Pärnumaal jõkke uppunud kalamees oli Rein Vihalemm

1940. aastate alul kuulus Kroonlinnas <a class="tag-17815" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/lydia-koidula">Lydia Koidula</a> haua leidjaau teatrimees Kaarel Irdile. Pärast seda, kui ENSV delegatsioon kalmu korrastas, tehti kalmistu maatasa. Seejärel oli õnnelik juhus, et Eesti sõdurpoisil Henno Sepal õnnestus poetessi puhkepaik leida. Aga mis sai Koidula sõrmusest ja selgroolülist? 

VÕÕRSILT  KODUMULDA: kuidas Lydia Koidula ümber maeti ja mis saab Marie Underist

Vägevaid naisi on lihtne reastada: ema, vanaema, vanavanaema, lasteaiaõpetaja, esimene klassijuhataja ja nii edasi. Naistepäeva eel otsustasimegi tegeleda selle ja-nii-edasiga ning võtsime endale tänamatu, tegelikult ilmvõimatu ülesande nimetada 100 võimsat eesti naist ärkamisajast tänapäevani. Siinne nimekiri on üks võimalik kümnetest. Õnneks saab igaüks seda – kas või mõttes – täiendada, täpsustada, toimetada. 

100 vägevat eesti naist – Lydia Koidulast Anu Saagimini

<em>Esmaspäeval suri teleajakirjanik Uno Maasikas. Taasavaldame tema&nbsp; juubeliintervjuu,&nbsp; mis ilmus esmakordselt Õhtulehes 21. mail 2016.&nbsp;</em>

ÕL ARHIIVIST | Uno Maasikas: „Mul on olnud röögatult õnne. Võiksin tähistada sünnipäeva neli korda aastas.“

Emakeelepäeval anti Tallinnas Kirjanike maja musta laega saalis üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Ühtekokku anti välja 11 kategoorias 12 auhinda. Võitjad valisid sihtkapitali nimetatud kirjandusžüriid.

GALERII | Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia laureaadid

„Mulle tundub, et aastatega õpib inimene just süvenemist. Noorena sa lendad ja võtad asju õhust, oled nagu noor eesti hagijas, kes ei pruugi jälgi nuusutadagi!“ mõtiskleb kirjanik Leelo Tungal.

Leelo Tungal: „Endisi aegu ei anna praegustega võrreldagi, aga me ei ole ikka rahul!“

Eesti kirjandust tõlgivad enamasti estofiilid või Eestis kodu leidnud ja keele ära õppinud välismaalased.

Eesti kirjanduse tõlkijad: „Eesti keel on nii musikaalne, aga kõiki neid loodushääli on raske teise keelde panna!“

Urmas Sisask on muusikasse valanud kõik 88 taevakaardil olevat tähtkuju, täpselt sama palju, kui on klaveril klahve – on see juhus või universumi peen muster, jääb igaühe enda tõlgendada. „Elutöö on tehtud,“ sõnab helilooja minoorse noodiga hääles. „See ei tähenda muidugi, et ma ülikonnas magama läheksin,“ lisab ta naeru pugistades. Eriliseks teeb Urmase elutöö aga asjaolu, et tema muusika tuleb tähtedetaguselt planeedilt.

Urmas Sisask saab muusika 900 valgusaasta kauguselt planeedilt Kuijti-Huijti

Kuigi Rakvere linnus pakuks luuleõhtu lavastamiseks teisigi võimalusi, oli Eesti esimene üldluulepidu vormistatud lihtsa etlemise võtmes ja ületas paljude ootusi.

Eesti esimene üldluulepidu: kaks tundi põimitud poeesiat

Veelgi rohkem glamuuri ja sära Tallinnasse! Ma ei jaksa ära oodata finaalõhtut, kui meie riigi kaunimatest kaunimad naised, ja rammusad kalevipojad astuvad lavale ning hakkavad ihalema seda kõige kirkamat tiitlit - Miss Toompea ja Mister Toompea. See kõlab veelgi glamuursemalt, kui ammune Kanal 2 Miss Santa Barbara või mis iganes teine iludusvõistlus, millele Tiina Jantson on liidese Miss ette keevitanud.

Teemalehed: Lydia Koidula

Karl Laumets: „Vahel mõtlen, kas me tänapäeval suudaksime sellist asja korraldada, nagu oli esimene laulupidu.“ (5)

Kaks Koidula-näitlejannat: kuidagi peame oma suurkujusid hoidma ka nüüd, kui oma rahatähti enam ei ole

„Hoidke hobust! See tuleb teil hästi välja!“

ÕL ARHIIVIST | Uno Maasikas: „Mul on olnud röögatult õnne. Võiksin tähistada sünnipäeva neli korda aastas.“ (19)

GALERII | Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia laureaadid

Leelo Tungal: „Endisi aegu ei anna praegustega võrreldagi, aga me ei ole ikka rahul!“ (161)

Eesti kirjanduse tõlkijad: „Eesti keel on nii musikaalne, aga kõiki neid loodushääli on raske teise keelde panna!“

Urmas Sisask saab muusika 900 valgusaasta kauguselt planeedilt Kuijti-Huijti (28)

Eesti esimene üldluulepidu: kaks tundi põimitud poeesiat (7)

BAARI-MADISE BLOGI | Korraldan Eestis Miss ja Mister Toompea valimised (8)

Riigikogu muudab Eesti lipu seadust (1)

PARIMAD LENDLAUSED: „Meil lobisemise eest palka ei maksta!“ – „Küllap vist!“ (7)

SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 6. koht: rahvuslik ärkamisaeg oli oma riigi lätteks (7)

KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema? (46)

Selgus 2019. aasta laulu- ja tantsupeo juhtmõte (4)

GALERII | Piiranguteta tiitel: aasta emad rõõmustasid auhindade üle (42)

"Pelgulinna päevad on nagu laulupidu!"

FEMINISMI OKKALINE ALGUS: Eesti esimest naisteajakirja loeti salaja aidanurgas (10)

Teplenkov: mängin enda nägemust Undist, mitte täpset Unti (3)

Luule elab Youtube’is ja Facebookis (2)

"Palk oli nii väike, et selle eest sain vaevalt tšekileiva välja tuua. Sai niigi kohutavalt nälgida." (15)

Pärnumaal jõkke uppunud kalamees oli Rein Vihalemm

VÕÕRSILT KODUMULDA: kuidas Lydia Koidula ümber maeti ja mis saab Marie Underist (16)

100 vägevat eesti naist – Lydia Koidulast Anu Saagimini (141)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED