1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

„Näen mõnikord laulutekste unes – keegi tuleb ja laulab või etleb need laulud ette. Unustan nad seejärel ning kunagi, kui kirjutama hakkan – liiga tihtigi viimasel minutil muusika jaoks –, meenub, et see tekst on kusagil unenäos juba olemas olnud,“ räägib Metsatöllus rahvapille mängiv ja laulutekste kirjutav Lauri Õunapuu.

METSATÖLL 20 | Lauri Õunapuu: globaliseerumistank on liikvele läinud ning oma keeles laulmine ei ole millegipärast enam loomulik

„Praegu olen selline luuletaja, kes kirjutab siis, kui vaim peale tuleb. Riimilised luuletused on suures osas nagu inspiratsiooni sähvakud, kusagilt tulnud. Võtad siis aja maha ja jätad kõik muu tegemata, et saaks ainult teksti kirja panna ja viimistleda,“ kirjeldab Kristiina Ehin, poetess, kelle viimane luulekogu „Aga armastusel on metsalinnu süda“ on tõusnud ilukirjanduse edetabeli esikolmikusse.

Kristiina Ehin: „Olen kirjutanud bussipiletitele, tapeedile ja peitnud luulet põrandalaudade alla.“

Rahva Raamatu ja Apollo 2017. aasta müügiedetabeli tipus troonib Indrek Hargla krimiromaanisarja teos „Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat“. Värskeim apteeker Melchiori lugu oli Tallinna keskraamatukogus ka kõige laenutatum mullu ilmunud raamatut. Kokkuvõttes viisid Eesti raamatukogukülastajad aga kõige sagedamini koju Erik Tohvri lahkukasvanud kaasadest rääkivat „Irdabielu“ ja Mart Sanderi romaani „Litsid“ kahte osa.

Lugemislemmikud 2017: osteti apteeker Melchiori krimiromaani, laenutati „Irdabielu“ ja „Litse“

Vanuses, kus paljud lapsed ei oska veel lugedagi, hakkas Eik Erik Sikule külge luulepisik ja kuueaastase mudilase sulest sündisid esimesed värsid. Räpiga puutus praeguseks 16aastane Eik esimest korda kokku venna CD-plaate kuulates: nii sai noor luuletaja tuttavaks Chalice’i muusikaga.

Noor räppar EiK: hakkasin sõnu riimi seadma kuueaastaselt

Ulmeautor Triinu Meres, kelle sulest on ilmunud kaks romaani ja ports lühijutte-novelle, peab rutiini heaks abimeheks. „Minu norm on „kirjuta 200 sõna päevas“. Seda on hästi vähe. Paar lõiku. Isegi mitte pool lehekülge. Aga kui sa pidevalt seda tempot hoiad, on sul aastaga romaan,“ täheldab ta.&nbsp;Lugude kirjapanek ise on samas kõike muud kui rutiinne – mis täpselt saama hakkab ja mis tegelased mängu tulevad, selgub alles asja käigus.

Ulmekirjanik Triinu Meres: „Ma ei viitsiks lugu valmis kirjutadagi, kui teaksin, mis seal juhtub.“

Eesti esimese üldluulepeo lavastaja Üllar Saaremäe kinnitab, et Eesti luule olulised tüvitekstid on heades kätes ning lisab: „Karusemad noodid kõlavad Hannes Kaljujärve ja Aapo Ilvese esituses.“ Näitleja Hannes Kaljujärv ja luuletaja Aapo Ilves kergitavad oma karustelt nootidelt peo eel saladuseloori.

Hannes Kaljujärv: luuletus, see on elu kontsentraat!

Täna pärastlõunal maeti&nbsp;Tallinnas Metsakalmistul oma abikaasa Hilda ehk Ingi (1889–1941) kõrvale New Yorgis paguluses surnud poeet Henrik Visnapuu (1890–1951).

GALERII | Luuletaja Henrik Visnapuu tuhaurn sängitati sinimustvalge lipu sees Metsakalmistule

„Igaühel on oma Eesti. Igal ajastul on oma tundetoon. Üle 400 laulu ja luuletuse on selles raamatus põimitud omamoodi kirivööks, milles keerdub lahti Eesti lugu kogu oma tunderikkuses,“ kirjutab Doris Kareva enda koostatud luulekogu „Eesti tunne“ iseloomustuseks.

GALERII | „Eesti tunne“: Doris Kareva kogus kaante vahele kodumaaluule paremiku

„Minu isa oli kaasaegses mõistes moodne lapsevanem, kelle sarnaseid näeb praegu Kalamaja perepäevadel. Selline, keda lapsed ei seganud – vähemasti ei näidanud ta seda välja –, vaid pigem innustasid,“ iseloomustab kirjanik Elo Viiding oma poeedist ja teatrimehest isa Juhan Viidingut, tuntud ka kui Jüri Üdi. „Laste keskel lõi tema loovus ja naljasoon eriti eredalt välja, ja lapsed ka kõik armastasid teda,“ kinnitab Elo.

Juhan Viidingu tütar Elo: „Isa uks ei olnud minu eest kunagi kinni, ta oli moodne lapsevanem.“

Vene-ameerika luuletaja ja esseist Joseph&nbsp;Brodsky on maailmakirjandusest esile tõstnud 83 raamatut, millega võiks olla tuttav, et pidada intelligentset vestlust. Soovitusliku nimekirja saja kirjanduspärliga on kokku pannud ka muusik David Bowie. Õhtulehe palvel maadles viis Eesti tuntud kirjandusteadlast ülesandega koostada sarnane nimistu paari-kolmekümnest teosest, mis on meie maa ja rahva jaoks iseäranis olulised.

KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema?

Selgunud on Eesti kultuurkapitali kirjanduspreemiate nominendid. Kirjanduse sihtkapitali määratud žüriid sõelusid mullustest teostest parimad välja 11 kategoorias.

Vadi ja Tungal püüavad kaht kulka kirjandusauhinda

Neljapäeval, 8. veebruaril avati Kumu kunstimuuseumis Leonhard Lapini (1947) isikunäitus „Tühjus ja ruum“. Avamisel esitleti ka näitusega kaasnevat raamatut. Käesolev näitus jätkab Kumu klassikutesarja, mille raames on varem toimunud Tõnis Vindi, Raul Meele, Jüri Okase ja Andres Toltsi näitused.

Teemalehed: luule

METSATÖLL 20 | Lauri Õunapuu: globaliseerumistank on liikvele läinud ning oma keeles laulmine ei ole millegipärast enam loomulik (10)

Kristiina Ehin: „Olen kirjutanud bussipiletitele, tapeedile ja peitnud luulet põrandalaudade alla.“ (27)

Ulmekirjanik Triinu Meres: „Ma ei viitsiks lugu valmis kirjutadagi, kui teaksin, mis seal juhtub.“

Hannes Kaljujärv: luuletus, see on elu kontsentraat!

GALERII | Luuletaja Henrik Visnapuu tuhaurn sängitati sinimustvalge lipu sees Metsakalmistule (10)

GALERII | „Eesti tunne“: Doris Kareva kogus kaante vahele kodumaaluule paremiku

Juhan Viidingu tütar Elo: „Isa uks ei olnud minu eest kunagi kinni, ta oli moodne lapsevanem.“ (9)

KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema? (46)

Vadi ja Tungal püüavad kaht kulka kirjandusauhinda

PILDID | KUMUs avati Leonhard Lapini isikunäitus „Tühjus ja ruum“ (2)

Lugemislemmikud 2017: osteti apteeker Melchiori krimiromaani, laenutati „Irdabielu“ ja „Litse“ (6)

Noor räppar EiK: hakkasin sõnu riimi seadma kuueaastaselt (1)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED