1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Elas vanamemme juures ketikoer. Kuri ja tülpinud, viskles kõige ja kõigi peale ning vanamemm temaga toime ei tulnud. Seega palus vald meil sellega tegeleda, sest olukord oli muutumas kriitiliseks.

Vahva lugu kurjast ketikoerast, kes on nüüd hellust täis nunnupall!

Elas me hoiupaigas üks koer, kellele andsime nime Kiki. Kiki nime sai ta minu koduse koera järgi, kes (heatahtlikult öeldes) on täiega peast põrunud. Kunagi valis ta miskipärast just minu välja, kuigi ise püüdis rihma pealepaneku ajal mulle muudkui hambaid sisse lüüa. Igatahes, mind ta armastab, kõigist ja kõigest muust põrkab hirmus eemale ning röögib omaenese varju peale. Ta võib ärgata keset und üles ning hakata haukuma, olles täiesti veendunud, et on vaenlaste poolt ümber piiratud. Mõistuse koju tulles saab ta aru, et oli rumal ning asub usinasti saba liputama ning sülle küsima. Kokkuvõtlikult ja üldiselt on ta väga lõbus toburull, kelle silmad, nii vähemasti mulle tundub, vaatavad ka veidi eri suundades – aga ma armastan teda sellegipoolest!

SÜDAMLIK LUGU: kutsa ei saanud kellegagi läbi, aga siis leidis oma inimese, keda jumaldab!

Loomade Hoiupaigas on vahva&nbsp;<a href="http://www.pets.ee/hoiupaik/koerad/20962.htm" target="_blank">Hundi nime kandev kuts</a>, kes on suurepärane kompanjon! Hunt ei põgene kuhugi isegi ilma rihmata ning meie laseme ta hoovis lahti nii kauaks, kuni koristame puure.

Hunt on rõõmus ja sõbralik kutsa, kes ootab oma kodu

Paljud koerad ihkavad inimestega suhtlemist. See on neile väga vajalik, sest suhtlus muudab neid väga sotsiaalseteks ja koerad õpivad rihma otsas jalutamist.

Tule hoiupaiga koertega jalutama!

Kõige rohkem rõõmustab meid, kui uue kodu leiab täiskasvanud koer. Mäletame seda noort ja aktiivset tüdrukut, kes võttis seitsmeaastase koera, kellelt olime varem eemaldanud kasvaja.&nbsp;Praegu naudib Rocky oma elu täiega.

Hea lugu uuest kodust: eakas, aga hingelt noor koer Rocky

Meile saabusid uskumatult toredad uudised <a href="http://www.pets.ee/kodus/koerad/21196.htm#.Xfd1f9Yzau4" target="_blank">kutsalt</a>, kes on veendunud, et ta on tõsine hundikoer. Ta pajatab meile piltidel kui hästi tal uues kodus läheb, kui suurepärased sõbrad tal on ja milliseid seiklusi ta nüüdne elu täis on!

Õnnelikult kodus ehk Hundikoer Benedicti lugu

Viimasel ajal saan ma kogu aeg uudiseid koertest, kes sarnanevad milleski minu omadega. Hiljuti saabusid pildikesed uude koju jõudnud koerakeselt, keda omakeskis nimetasime MUHAks, kuid kes nüüd kannab uhket koeranime MUKI. Ta sarnaneb väga minu BELKAga nii temperamendi kui ka värvuse poolest.

Lugu kutsast, kes saabus Ida-Virumaalt Tallinna õnne otsima… ja leidis fantastilise pere! 

Hiljuti jõudis meie vabatahtliku piltniku kaamerasilm ka ROBIni – sellesama koerapoisini, kes sai omal ajal võetud munitsipaalsest varjupaigast aadressil Paljassaare 85. Ta toodi siia, sest sealses varjupaigas taheti teda magama panna. Aga vabatahtlikud soovisid teistsugust lahendust ning lihtsalt toimetasid ta meie juurde. Meil polnud midagi selle vastu. Otsustasime proovida ning anda kutsule veel ühe võimaluse.

Mis on saanud kutsust, keda taheti varjupaigas magama panna?

Detsembrikuu keskel avastati ühelt Ida-Virumaa ehitusplatsilt karbitäis kutsikaid – keegi soovis sellisel moel plaanivälisest pesakonnast vabaneda. Kutsikad said Kohtla-Järve varjupaika ning hiljem võttis varjupaik ühendust meiega, küsides abi. Me olime nõus kutsikatega aitama.

FOTOD: mis on saanud julmalt karbiga ära visatud kutsikatest?

Ma pühendan sotsiaalvõrgustikele igapäevaselt üsna palju aega. Sirvin meie Instagrami ning vaatan üle Facebooki pealehel toimuvat. Viimasel ajal liigub internetis aina rohkem suurepäraseid pilte, mida teevad koertega jalutama tulevad vabatahtlikud. See on väga hea dünaamika, mis teeb rõõmu – positiivne tagasiside teeb me koertele ainult head!

Varjupaiga koeraga jalutama minek võib olla ohtlik… ühel päeval viidki loomakese endale päriselt koju!

Möödunud aasta viimastel päevadel leidis aset tõeline ime, kui Loomade hoiupaika sattus 7 vastsündinut kutsikat koos emaga. Suured tänud Olesjale Kohtla-Järve varjupaigast, kes kogu organiseerimise ning koerte meie juurde toimetamisega tegeles. Samuti suured tänud ka inimesele, kes karbist lihtsalt mööda ei kõndinud. Praeguseks on kõik hästi, kuigi loo algus oli väga kurb.

KURB LUGU: mees viskas kutsikad pappkarbis külmale metsateele, sest neil ei olevat hinge…

Meie hoiupaika sattus hiljuti üks kass Tallinnast. Ta leiti Lasnamäelt ning toodi meie kliinikusse.

Perekond sai tagasi aasta kadunud kassi, kes oli rännanud kodust 75 kilomeetri kaugusele!

Täna andsime tagasi koju veel ühe kiisukese, kes leiti Tallinnas Energia tänaval. Pererahvas otsis Elizavetat POOLTEIST AASTAT – kodurajoonis riputati üles kuulutusi, otsiti igal sammul, paluti naabritelt abi ning oodati, oodati ja oodati. Ära oodati!   Meie versioon on tegelikult selline, et kassi leidjad võtsid looma lihtsalt endale. See on suhtumine “milleks pöörduda varjupaika, võtan omale, kassike ju hea, jäägu minu juurde elama”. Taolise suhtumise taga on tihtilugu vanade omanike suur mure oma lemmiku pärast. Samal ajal ei tule leidja aga selle pealegi, et loomakest otsitakse.   Hea, et sellel lool on nii hea lõpp! Perenaine oli väga õnnelik ja liigutatud... ning meie ka. Muuseas, kiisuke võeti meie varjupaigast kassipojana.

Lugu kiisust, keda omanik otsis ja kelle leidja võttis lihtsalt endale…

Lehitsesin siin meie <a href="https://www.instagram.com/hoiupaik" target="_blank">Instagrami kontot</a> ja silm jäi alatasa pidama nendel loomakestel, kes said meie hoiupaigast uude koju võetud.

Teemalehed: loomade hoiupaik ST