1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Nendest järvedest leiad kindlasti kena linaskit.&nbsp;

10 head linaskijärve

Silm veel aovalguses hästi ei seleta, aga üks on kindel ‒ su kork võpatas just praegu ja hakkab nüüd otsustavalt liikuma. Meeter veel, ja see läheb vee alla. Võttis!

Kalamehe suverõõmud – lähme linaskit õngitsema!

Ü. TOOTSENHapnik on kaladele, nagu kõigile teistele elusorganismidele, eluks hädavajalik. Igal kalaliigil on erinev vajadus nii hapniku kui ka teiste keskkonna tingimuste suhtes.

KUIDAS VÕIDELDA KALADE HAPNIKUPUUDUSE VASTU

Laupäeval, 13. veebruaril toimunud 12-nes Pühajärve Kalapidu tõi Pühajärve jääle ning randa silmaga hinnates umbkaudu 5000 inimest, kes nautisid pehmet talveilma ning lõid kaasa erinevates tegemistes. Siiski oli korraldajate esialgne hinnang, et kalastusvõistlusel Kuldkala 2010 osaleb üle kahe tuhande kalastaja, ligi veerandi võrra üle pakutud, sest kokkuvõtete tegemisel osutus registreerunud kalameeste arvuks 1623 (mullu 2382).

Peeti kaheteistkümnes Kalapidu

RMK annab looduses liikujatele teada, et Alam-Pedja looduskaitsealale jääva veetee läbimine on hetkel umbes 100 meetri ulatuses takistatud ning RMK on asunud otsima lahendusi, kuidas takistus eemaldada. RMK külastuskorralduse spetsialisti Eerika Purgeli sõnul asuvad looduskaitseala veetee ääres kolm ettevalmistatud puhkekohta laavu-tüüpi varjualuse, lõkkeaseme ja ökokäimlaga – üks neist Põltsamaa jõe ja teised kaks Pede jõe ääres. „Jõeteel asuva risu tõttu on läbimatuks muutunud Laashoone külas asuv Potaste ja Rasti külas asuva Londoni laavu vaheline ala,“ selgitas Purgel.

Liiklemine Alam-Pedja looduskaitseala veeteel on raskendatud

Et Pühajärve Kalapeol oleks enam seesugust, millele põnevusega kaasa elada või millest ise osa võtta, korraldatakse tavapärase kuldkala püüdmise kõrval ka mõned kaasvõistlused, milledest soovijad saavad osa võtta tasuta. Teist korda viiakse läbi Eesti esivõistlused jääaukude puurimises, mis algavad 12. 30 (enese osavõtjaks möllimine kella 12-st).

„Kuldkala“ pole Kalapeo ainus võistlus 

Keskkonnainspektsiooni inspektorid kontrollivad kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud metsamineku keelust kinnipidamist. Juulikuu kahe viimase nädala jooksul on Virumaa inspektorid tuvastanud üle kahesaja keelust üleastuja. Erakordselt soojad ilmad meelitavad puhkajaid eelkõige veekogude äärde, seepärast on Lääne-Virumaal tihedamalt kontrollitud Vihula valla mereäärseid rannametsi.

Inspektorid kontrollivad metsamineku keelust kinnipidamist

Keskkonnainspektsiooni Tartu- ja Virumaa osakond tegid möödunud nädalal tugevdatud koosseisuga Peipsil kalapüügikontrolli. Kontrolli käigus avastati hulk seaduserikkumisi. Keskkonnakaitseinspektorid tabasid Peipsil 17 püüginõuete rikkujat, kellele määrati kokku 25 800 krooni trahvi.

Peipsil tehti tõhustatud kalapüügikontrolli

Keskkonnainspektsioon registreeris juulikuus 246 kalapüügieeskirjade rikkumist, millega tekitati keskkonnale kahju üle 37000 krooni. Enamik rikkumistest oli seotud keelatud ajal ja keelatud kohas püügiga. Kõige rohkem ehk 70 rikkumist avastati Võrumaal.

Juulis avastati veerand tuhat kalapüügirikkumist

Mart Kadastik kirjeldab Eesti kalapüügi eripärasid – viljatut võitlust röövpüügiga. Selle suve populaarseim kalamehejutt pajatab kalapuudusest. Kala ei olevat meres, Peipsis ega Võrtsus.

Vesised tapatalgud

Sõnapaari «siberi tuur» all kangastub paljudele purk musta kalamarja või tükike külmsuitsubalõkki. Põlvamaal Karilatsi kalamajandis on aga neid ürgseid tegelasi võimalik oma ihusilmaga näha torpeedodena forelli maimukanalites liikurmiinidena ujumas. Ekskursioon tuuratiikide juurde on nagu küllaminek ikka: viisaka inimesena helistate oma tulekust ette või koputade vähemalt väravale.

Karilatsis saab isegi siberi tuura tervitada

Taani kalalaev püüdis Norra ja Taani vahelises vetes kinni Saksa allveelaeva. Traalerivõrku kinni jäänud laev oli sunnitud seepeale pinnale tõusma, intsidendis keegi viga ei saanud. AFP teatel oli kalatraaleri meeskond juhtunust ehmunud, kuid mingit ohtu nende elule ei olnud.

Taani kalatraaler püüdis kinni allveelaeva

Eesti elanikud võiksid süüa praegusest kordades rohkem kala, selgub Eestis müüdavate kalatoodete ja kala elavhõbedasisaldust hinnanud teadlaste tööst.

Millistes Eesti kalades leidub kõige vähem elavhõbedat?

Kolmapäeval vedasid Nõva kalurid kahe traaleriga inimtühjale Pakri saarele Mati–Erki Nymani kogu maise vara, sest mees kolis tagasi oma lapsepõlvekoju pensionipõlve pidama. „Pensionäri elu on kallis, samuti tuli mul veel kaht maamaksu tasuda,” selgitas Nyman (63) saarele kolimise tagamaid. Oma kodu Haapsalus müüs mees maha, et minna lapsepõlvekoju Pakrile elama.

Haapsalu pensionär kolis inimtühjale Väike–Pakrile elama

Esmaspäeva hommikuks jooksis veest tühjaks 11,2 hektari suurune Laiksaare metskonnas asuv Rae paisjärv ning kogu järve maa-ala muutus mudaväljakuks. Laiksaare metsaülem Heiki Ärm ütles, et järvelähedase talu elanikud helistasid talle esmaspäeval kell seitse hommikul ja teatasid, et järv on tühjaks jooksnud. “Proovisime päästa, mis veel päästa andis,” rääkis Ärm.

Rae paisjärv jooksis veest tühjaks

Täna jõustus harrastuskalapüüki reguleeriva määruse muudatus, millega teadlaste soovitusel seatakse harrastuskalapüügile mõnel pool täiendavaid piiranguid, mis toetavad eelkõige kalade kudemist. Täienduse kohaselt kehtestatakse mitmete teiste jõgede seas ka Onga ja Navesti jões forellivarude taastumiseni forellipüügile täiendavad piirangud. Keelatakse püügivahendid, millega on oht püüda alamõõdulisi ehk veel kudemata forelle.

Kalapüüki piiratakse nii kalavaru kui kalastajate huvides

Nii mõnelegi väikejärvele olid mullused ilmaolud soosivad, selgus keskkonnaministeeriumi tellitud ja maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud väikejärvede uuringust. Seekordsetest väikejärvedest üllatas kõige enam Peipsiääre vallas asuv Kuningvere järv oma suurepärase kohaesindusega.

Kalamehe spikker: keda saab püüda Eestimaa väikejärvedest?

​Röövpüük tõi mullu 11 kriminaalasja

Aktsiooni eestvedaja ja aktivist, Heiki Hanso, räägib, kuidas projekt edeneb.

VIDEO: Heategevuslik projekt Väikese väina tammi veevoolu taastamiseks on täies hoos

Sumedalt soe august on linaskipüügiks igati sobiv kuu, kuid selle kauni ja ettevaatliku kala tabamine pole sugugi lihtne.

Linask –  vaese mehe angerjas

Kalastuskeskuse poodides on alates tänasest kuni 14. märtsini paljude toodete hinnad kuni 50% soodsamad! Olete oodatud!<br /> 

Kalastuskeskuses suured soodukad!

12. detsembril, algusega kell 17:30, toimub Pärnu Kalastuskeskuses landivalmistamise õpituba! Sellest, kuidas saab ühest puutükist vastupandamatu lant, tuleb rääkima 40 aastase kogemusega landimeister Hans Soll. Härra Sollil on Eestis ainukesena omavalmistatud “võtmega” landil oma patent!Osalemine on tasuta! Osavõtjatel palume eelregistreerida: parnu@kalastuskeskus.

12. detsembril toimub Pärnu Kalastuskeskuses õpituba

4. mail alustas Keskkonnainspektsioon juba traditsiooniks saanud Peipsi järve puhastusaktsiooni, et eemaldada järvest sinna triivima jäänud ning veekogu risustavaid vanu nakkevõrke. Ettevõtmine toimub kalavarude kaitse eesmärgil, sest vette hulpima jäänud võrgud võivad muutuda tapjavõrkudeks, mis veel pikka aega kalu edasi püüavad.

Teemalehed: linask