1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Sinivaal on suur loom, isegi maailma suurim, aga hambaid tal ei ole. Nagu ei ole hambaid ka teistel kiusvaalalistel, kelle sekka sinivaal kuulub. See-eest on kiusvaalalistel suus kiused, sarvainest ribad, millega on hea veest zooplanktonit, hiilgevähke ja muud head-paremat toidupoolist välja filtreerida.

Vaalad jäid hambutuks enne kiuste saamist

Eesti Kalastajate Selts kutsub kõiki harrastajaid appi Keskkonnainspektsioonile, et Peipsi järve vanadest risuvõrkudest puhastada.

PEIPSI TRAGIMINE RISUVÕRKUDEST

Täna keskkonnaministeeriumis toimuval kohtumisel arutatakse koos kalurite ja teadlastega meres elutseva koha arvukust parandavate püsivate kaitsemeetmete rakendamist. Ühtlasi tutvutakse Maailma Looduse fondi koostatud hinnanguga Eesti koha- ja ahvenavaru kohta.

Ministeerium: Pärnu lahe kohavaru vajab püsivaid kaitsemeetmeid

Riigile kuuluva sihtasutuse KIK nõukogu otsustas toetada Saare maakonnas Ariste lahes uppunud kaubalaeva Volare vraki keskkonnareostuse likvideerimist 207 815 euroga. Keskkonnareostuse likvideerimisega hakkab tegelema Politsei- ja Piirivalveamet.

Ariste lahe reostuse likvideerimist toetatakse 207 815 euroga

Sooritades Kalastuskeskuse kaupluses vähemalt 55€ eest ostu, siis saad lisaks valida – kas Shimano Hyperloopi rull 1 EUR-ga või Shimano Syncopate spinningurull 25 EUR-ga!

Kalastuskeskuses Shimano rullid Hyperloop vaid 1€ või Syncopate vaid 25€!

Lääne prefektuuri piirivalvurid ja Pärnumaa kutselised kalurid soovitavad Pärnu lahel liikumisel olla ettevaatlik. Piirivalvurid teevad regulaarselt jääluuret ning paluvad arvestada sellega, et jää on näiliselt küll paks, kuid kevadine jää on suhteliselt habras. Pärnu kordoni juhi Janek Pinta sõnade kohaselt on jääluure tegemine kordoni jaoks praktiliselt igapäevane tegevus.

Ettevaatust - Pärnu lahe jääolud on muutlikud

Alanud aasta on rahvusvaheliselt pühendatud Soome lahega seonduvatele keskkonnateemadele, et parandada lahevee olukorda. Eesti, Soome ja Venemaa jaoks on 2014. aasta rahvusvaheline Soome lahe aasta, mille eesmärk on tõhustada kolmepoolset koostööd lahe keskkonnaseisundi parandamiseks.

2014 on Soome lahe aasta

Luksemburgis lõppenud 2014. aasta Läänemere kalapüügivõimaluste läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et järgmisel aastal suurenevad Eesti jaoks avaosa räime, Liivi lahe räime ja tursa püügivõimalused. Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nimetas läbirääkimiste tulemusi Eesti kalurite jaoks rõõmustavaks uudiseks.

Räime, Liivi lahe räime ja tursa püügivõimalused Eesti jaoks suurenevad

Veeteede Amet muudab Pärnus veeala ohutumaks kasutamiseks erinevate huvigruppide vahel kehtestatud eripiirkonna tingimusi. Kui varem olid need seotud kalapüügiga, siis nüüd on märgitud ajavahemikel – 1. juulist kuni 1.

Pärnu lahe kohapüük - Veeteede Amet tühistas kalapüügikeelu

Kuldkala vettelaskmine

Õhus on jaanuari ühed esimesed külmakraadid, sajab kerget lund. Mehikoorma, teada-tuntud kaluriküla, on neljapäeval justkui välja surnud. Lämmijärve kallas on viimaste päevadega kalurite rõõmuks kattunud jääga.

Külma tulekuni koputavad Peipsi kalurid kindaid

Reedel, 26. novembril päästsid piirivalvurid kaks paadiga Peipsi järvel viibinud kohalikku elanikku, kes rüsijää ja aeru murdumise tõttu omal jõul kaldale ei pääsenud. Reedel kell 15.

Piirivalvurid päästsid Peipsilt kaks inimest

AHVENAD kui LABAKINDAD ehk kuidas mikro-jig ilusaid ahvenaid toob

Keskkonnaministri 12. juuli 2004. a määrus nr 91 Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43; 88, 589; 2004, 2, 9; 30, 208) § 19 lõike 3 alusel ning tuginedes Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ettepanekule.

Ajutised püügikitsendused Peipsi järvel 2004. aastal

Soome lahe süvikute hapnikutase on taas langemas, ilmnes uurimislaev Aranda viimase reisi ajal kogutud andmeist. Veel kuu aja eest oli süvikute hapnikuvarustatus väga hea, teatas Roheline Värav. Laupäeval lõppenud uurimisreisil avastati, et muutuse lahe põhjakihtide hapnikutasemes põhjustas Soome lahte voolanud Läänemere põhjaosa hapnikuvaene süvavesi.

Soome lahe põhjakihtides on hapnik otsakorral

Muuhulgas arutatakse terminaalpüügi alustamise vajadust. See on püük mida viiakse läbi aladel, kus loodusliku lõhe populatsioon praktiliselt puudub (Narva laht ja jõgi) ja kust võiks taastoodetud lõhet maksimaalselt välja püüda. Ühtlasi aitaks see mingil määral katta lõhe taastootmiseks tehtud kulutusi.

26.-27. veebruaril kohtuvad Põlula kalakasvatuskeskuses Eesti, Soome ja Venemaa kalateadlased ja kalandusadministraatorid, et arutada Soome lahe lõhe taastootmise ja varu seisu ning selle säästliku kasutamise võimalusi.

Nimekiri olulisematest õigusaktide muudatustest, mis uuest aastast kehtima hakkavad.

Muudatused keskkonnavaldkonna õigusaktides 1. jaanuarist 2018

Videoblogijad RaivoT ja Ragnar "AMDHAUG" Vesmes käisid Soomes kalal landimeister Andres Liiviga. Vaata, kuidas see käis ja kas kala ka saadi.

VIDEO: Kaatriga üle lahe kalale

Halbade jääolude tõttu keelab politsei- ja piirivalveamet Pärnu lahele ja Peipsi järvele mineku. 

Peipsi järve ja Pärnu lahe püügid saavad selleks talveks läbi

Eesti Kalaliidu sõnul on kalasektoris õitsele löönud must turg – harrastuskalurid püüavad ebanormaalselt palju kala ja müüvad saagi seadust rikkudes kokkuostjatele, kust see jõuab maksuvabalt naaberriikide poelettideni, kirjutab Postimees.

Kas harrastuskalastajad püüavad tõesti Pärnu lahe tühjaks?

Keskkonnainspektsioon on andnud korralduse Pärnu lahest nõuetele mittevastavad püünised välja tuua 30. maiks, kuid seoses esmaspäeval toimuva aruteluga on inspektsioon korralduse täitmise kontrollimise edasi lükanud. See tähendab et korralduses antud tähtaja saabumisel ehk 30. mail mõrdade omanike suhtes veel sunnimeetmeid ei rakendata.

Pärnu lahe nõuetele mittevastavate püügivahendite osas on „aeg maha võetud“

Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas käskkirja, millega eraldatakse Purtse jõe valgala ning fenoolisoo puhastamiseks 21 miljonit eurot.

Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamisse suunatakse 21 miljonit eurot

Kaks eriskummalist päeva olid moraali kõvasti alla tirinud, kuid kohusetunne ja lootus, et parim on ees, ei andnud asu ja nii sai viimaseks päevaks äratuskell lausa kella 7ks seatud.

Teemalehed: lahe