1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Aprillis tulid rahvusvahelised kalateadlased välja uuringuraportiga, mille järgi on Läänemere tursa seisund väga kriitiline.

​Läänemere tursa populatsioon on ohus: keskkonnaühendused nõuavad püügi peatamist

Lõhe, meriforell ja siirdesiig on kalad, kes sünnivad jões, kuid rändavad merre toituma.

​Eesti on ainus Läänemere riik, kes suudaks taastada kõik oma lõhejõed

Kilu ja räim söövad Läänemeres sama toitu, ja kui nad peavad omavahel konkureerima, tuleb kilu tõenäolisemalt võitjaks.Kilu valib vähem, mida suhu pistab, ning on edukam toidu leidmisel. Ja toidu pärast kilu ja räim kindlasti võistlema peavad, sest toitu Läänemeres napib.

Läänemere kilu saab kitsastel aegadel paremini hakkama kui räim

Ühest küljest on kala söömine kahtlemata tervislik. Teisest küljest aga sõltub kalasöömise tervislikkus sellest, millisest keskkonnast see on püütud ehk kalade endi tervisest. Kuidas on ses suhtes lood meie „kodumerega“?

Toksilised ained Läänemere kalades

Luksemburgis lõppenud 2015. aasta Läänemere kalapüügivõimaluste läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et järgmisel aastal suurenevad Eesti jaoks oluliselt nii avaosa kui ka Liivi lahe räime püügivõimalused.

Eesti saavutas Läänemere kalapüügi võimaluste läbirääkimistel maksimaalse tulemuse

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus esindab Eestit täna Luksemburgis algaval Euroopa Liidu kalandusnõukogu istungil, kus üheks olulisemaks teemaks on 2015. aasta Läänemere kalapüügivõimalused.

Täna algavad läbirääkimised Läänemere kalapüügiõiguste üle

Kes meist poleks kuulnud kultusfilmist „Siin me oleme“ pärit lauset: „Ma armastan sind nagu siiakala…“ Ent olgem ausad, see kompliment on väärt oma sisu ja sobib lausuda ka päris elus!

SIIG - Läänemere hõbedane pärl

Riigikohus tegi 12. märtsil otsuse kohtuasjas, milles analüüsis kalapüügiga seonduvate andmete esitamise nõudeid. Vaidlusaluses kohtuasjas oli kutselist kalurit E.

Riigikohus: kalapüügi kohta andmete esitamise kohustus on kalapüügiloa omanikul

Läänemeri on ainulaadne veekogu, sest madal soolsus lubab siin elada nii mere- kui mageveeliikidel. Eesti ranniku jõesuudmetes leidub tihti rohkem mageveekalu – haugi ja lutsu. Jahedat ja hapnikurikast vett eelistav luts on öise eluviisiga röövkala, kes peab pulmi südatalvel.

Kuidas elab Läänemere luts?

Tartu ülikooli mereinstituut osaleb rahvusvahelises projektis Bonus INSPIRE, mille eesmärk on hinnata Läänemere peamiste töönduskalade varusid. Bonus INSPIRE projektis osaleb seitse Läänemere-äärset riiki. Nelja-aastaste uuringute tulemusel saab korrastada näiteks Euroopa Liidu merestrateegiaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu teadlased hindavad Läänemere kalavarusid

Keskkonnamürkide polüklooritud bifenüülide (PCB) ja dioksiini tase Läänemeres vabalt elavas lõhes on nii kõrge, et lapsed ja lapsesaamiseas olevad naised ei tohiks seda süüa rohkem kui 2-3 korda aastas, teatas Rootsi toiduamet. „Teised täiskasvanud ei tohiks lõhet süüa rohkem kui kord nädalas,“ ütles toksikoloog Emma Halldin Ankarberg pressiteates, mida vahendas Rootsi Raadio oma veebilehel. Viiest võetud proovist neljas ületas mürkide sisaldus Euroopa Liidu piirmäärad.

Rootsi toiduamet hoiatab mürgise Läänemere lõhe söömise eest

Erinevalt häirekella löövast Prantsuse meediast soovitab Eesti põllumajandusministeerium Läänemere kala süüa, ent kutsub samas üles tegema seda mõõdukalt. Prantsusmaal on ajakirjanduses tekkinud teatav kalapaanika, mis otsapidi puudutab ka Eestit. Nimelt teatas Prantsuse kanali A2 saade "Envoyé special" hiljuti, et Balti meri on dioksiiniga reostatud ja kalad seetõttu söömiskõlbmatud, eriti angerjas, heeringas, lõhesaadused.

Ministeerium: Läänemere kala võib süüa, kuid mõõdukalt

Läänemere tursa- ja räimevarude vähenemise taga on hüljeste arvukuse kasvule pöördumise asemel toitainete üleküllus, muutuv kliima ja teised keskkonnamuutused, selgub värskest analüüsist.

Läänemere kalade arvukus kahaneb reostuse, mitte hüljeste tõttu

Hiljuti avalikustatud Maailma Looduse Fondi uuringu kohaselt sisaldas Läänemerest saadud kalasaak 1980. aastate lõpul ja 1990ndate algul iga aasta kokku 31 kilo polüklorobifenüüle. Saaste jõudis peaaegu kahtluseta inimeste toidulauale, kinnitab fondi uuringut saatnud avaldus.

Rasvane Läänemere heeringas ja lõhe sisaldavad ohtlikult palju mürgiseid ühendeid.

STOCKHOLM, 1. november, STT-BNS - Rootsi ärimees Björn Carlson annetas teisipäeval omanimelisele fondile 500 miljonit Rootsi krooni (820 miljonit Eesti krooni) Läänemere päästmiseks. "Tunnen Läänemere seisukorra pärast muret ja tahan teha selle päästmiseks midagi konkreetset," ütles ta.

Rootsi ärimees Björn Carlson annetas teisipäeval omanimelisele fondile 500 miljonit Rootsi krooni Läänemere päästmiseks. 

Läti toiduainete- ja veterinaarkontrolli peainspektor keelas Läti kauplemise Läänemerest ja Liivi lahest püütud lõhega selle liigse dioksiinisisalduse tõttu. Keeld põhineb Suurbritannia toidulaboris tehtud analüüsidel, mis näitavad dioksiini normiületavat sisaldumist viies selle  kalaliigi laborisse saadetud üheksast proovist. Kontrollimisele saadeti ka räime, kilu ja tursamaksa proovid.

Lätis keelati Läänemere lõhe müük

Mõnest Läänemere piirkonnast püütud kalad võivad sisaldada liiga palju mürgiseid ühendeid, et neid müüa Euroopa Liidu turul, teatas WWF (Maailma Looduse Fond). Coalition Clean Balticu poolt koostatud aruande kohaselt on alates 1980-ndatest kuni 90-ndate alguseni Läänemere kalades igal aastal akumuleerunud 31 kg polüklorobifenüüle (PCB) ja kindlasti on osa saastunud kaladest sattunud ka inimese söögilauale. Läänemerest leitud kalade dioksiinide sisaldus ületab mitmeid kordi EL-i norme ja 1995.

Läänemere kalad on mürkainete sisalduse tõttu müügikõlbmatud

Euroopa Toiduohutusamet vähendas uute teadusuuringute valguses toiduga saadava dioksiinide ohutut kogust seitse korda. Kuigi eestlaste jaoks on peamine dioksiini allikas Läänemerest püütavad kalad, ei tähenda soovitus kalasöömise keeldu.

Läänemere kala söömine on uutest soovitustest hoolimata ohutu

"Saades aimdust kogu elava seotusest ja looduse imelistest nüanssidest juba lapseeas, ei minda ka täiskasvanuna loodusega vägivallatsema," sõnas abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Algavad õpitoad Läänemere kalade bioloogiast ja kaitsest

Arvatavalt iga neljas Läänemerest välja püütud lõhe on sattunud salakalastajate kätte.

Euroopa Liidu riigid tegid eile lõpu poolakate laialdasele lõhe salapüügile, mida on tunda ka Läänemere lõhejõgedel

30. mail toimus Tallinnas Läänemere II kalandusfoorum, mis keskendus Eesti traallaevastiku uuendamise vajadusele lähiaastatel.

Läänemere kalandusfoorumil vaagitakse Eesti kalalaevastiku uuendamist

Vaid umbes pooled Läänemere sadamatest suudavad vastu võtta ja käidelda hüljatud ja merest kokku kogutud püügiriistu. Sellisele järeldusele jõuti nelja Läänemereriigi, sh Eesti, sadamate vastuvõtuseadmete uuringu käigus. Hüljatud võrkude käitlemist eraldi hinnates on suutlikkus veelgi väiksem.

Läänemere sadamad  jäävad hüljatud püügiriistade vastuvõtmisega jänni

30. mail toimub Tallinnas II Läänemere kalandusfoorum.

Läänemere II kalandusfoorum

Valitsus kinnitas tänasel istungil kutselise kalapüügi võimalused 2018. aastaks nii Läänemerele kui ka Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvele vastavalt Euroopa Liidu kalandus- ja põllumajandusnõukogus ja Eesti-Vene kalapüügikomisjonis kokku lepitule.

Teemalehed: läänemere

Läänemere tursa populatsioon on ohus: keskkonnaühendused nõuavad püügi peatamist

Eesti on ainus Läänemere riik, kes suudaks taastada kõik oma lõhejõed