1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

20. novembril jõuab lugejateni Indrek Hargla uus ajalooline kriminaalromaan „Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium“, kus keskaegse Tallinna veriseid kuritegusid uurib apteeker Melchior Wakenstede.

Indrek Hargla: „Alati võib küsida, mis on see ajalooline tõde? Kas see üldse on kuskil olemas?“

Mainekas Hiina kirjanik Liu Yongbiao – tuntud eelkõige oma krimiromaanide poolest – seisis hiljuti kohtusaalis, kus talle määrati surmanuhtlus. 23 aastat varem oli sulesepp koos oma sõbra&nbsp;Wang Mouminguga võikalt mõrvanud neli inimest.

Enda tapatööst inspiratsiooni ammutanud krimikirjanikule määrati surmanuhtlus

Tunnistan kohe alguses, et Stieg Larssoni Millenniumi triloogia on mulle tuttav Rootsis vändatud filmide põhjal, mille peaosades&nbsp;salapärane Noomi Rapace ja Michael Nyqvist. Meie elutempo on nii kiire, et mõneski asjas tuleb allahindlust teha. Kui raamatu lugemiseni ei jõua, siis saab teemast ja tegelastest ettekujutuse filmi põhjal. Seega jääb mul ära kahe autori võrdlus.

Millenniumi triloogia järg: kui võrdlusmomenti pole, siis igal juhul hea

„Siidiuss" on teine romaan, mille menukirjanik J. K. Rowling avaldas Robert Galbraithi pseudonüümi all, ja ühtlasi teine osa detektiiv Cormoran Strike'i sarjast. Pärast kuulsa modelli mõrvaloo lahendamist romaanis „Käo kukkumine" on Strike soetanud väikese elamise ja avanud eradetektiivibüroo. Tema sekretäri ja abilisena jätkab Robin Ellacot.

Robert Galbraithi ehk J. K. Rowlingu „Siidiuss“ – ettearvamatu ajuragistaja

Raamatulettidel on vallandunud Skandinaavia põnevike hullustus. 

Kes on kes põhjamaises krimikirjanduses?

Huvi võõrkeelsete raamatute vastu kasvab, tõlkeid ostavad noored aina vähem. Mis saab noortekirjanduse eestindamisest?

Noored loevad inglise keeles: „Eesti keeles on valik väiksem.“

Hubane puitmööbel, 64 teleekraanist koosnev hiidkuvar ja kaunid loodusvaated – nii peibutas Londoni raamatumessil osalejaid Eesti väljapanek.

Kuidas Eesti kirjandus laia maailma lennutada?

„Skandinaavia kriminaalromaanide võidukäik sai alguse Stieg Larssoniga ja ega siis meiegi kehvemad ole kui muu maailm,“ muigab&nbsp;kirjastuse Pegasus toimetaja Tiiu Marie Kraut&nbsp;põhjendades, miks Skandinaavia kriminulle Eestiski virnade viisi ilmub.&nbsp;„Nii palju kui olen oma kolleegidega Soomes,&nbsp;Rootsis, Taanis ja Norras kõnelnud, on seis sarnane igal pool.“

Skandinaavia krimkade fenomen: paljukiidetud heaolule vastandub öömust pool

Kui Rootsi krimikirjanduse staar Henning Mankell, kes võinuks sel kuul tähistada&nbsp;70. sünnipäeva,&nbsp;oli aastane, juhtus tema peres samasugune draama nagu Ibseni „Nukumajas“ – ema Ingrid Birgitta hülgas kohtunikust mehe Ivari ja kolm last.

Henning Mankell: „See, et ema mu hülgas, on kõige hullem, mis inimesele võib osaks saada.“

Aina sagedamini troonivad müügiedetabeleis üleloomulikest nähtustest ja salaõpetustest kõnelevad raamatud, samal ajal kui raamatukogudes on maagiateostele mitme kuu pikkused järjekorrad.&nbsp;Üldiselt on popimad kodumaised esoteerikaautorid, erandina tõuseb esile Vene „Selgeltnägijate tuleproovist“ ja Marilyn Kerro ekskallimana tuntud Aleksandr Šeps.

Esoteerikakirjanduse võidukäigule aitab kaasa televisioon

Mismoodi sõeluvad raamatukirjastajad lugematu hulga piiri taga ilmunud teoste seast välja need, mis tõlkida eesti keelde ja tuua Eesti lugejateni? 

Iga raamat, mis maailmas laineid lööb, Eesti lugejat ei eruta

Robert Galbraithi (pseudonüüm, mida kasutab krimikirjanikuna J. K. Rowling) kolmas Cormoran Strike’i romaan algab nimetu mõrvari meenutusega eelmisel päeval korda saadetud tapatööst ja üksikasjaliku kirjeldusega sealjuures kogetud naudingust. Oma mõtteid ja tundeid jagab maniakk lugejaga raamatulehekülgedel korduvalt, kuid tema isik jääb peaaegu lõpuni tundmatuks.

Teemalehed: krimikirjandus

Indrek Hargla: „Alati võib küsida, mis on see ajalooline tõde? Kas see üldse on kuskil olemas?“

Enda tapatööst inspiratsiooni ammutanud krimikirjanikule määrati surmanuhtlus (3)

Noored loevad inglise keeles: „Eesti keeles on valik väiksem.“ (34)

Kuidas Eesti kirjandus laia maailma lennutada? (1)

Skandinaavia krimkade fenomen: paljukiidetud heaolule vastandub öömust pool (1)

Henning Mankell: „See, et ema mu hülgas, on kõige hullem, mis inimesele võib osaks saada.“ (8)

Esoteerikakirjanduse võidukäigule aitab kaasa televisioon (12)

Iga raamat, mis maailmas laineid lööb, Eesti lugejat ei eruta

ARVUSTUS: „Kus on kurja kodu?” toob lugeja ette sarimõrtsuka õõvastava sisemaailma (1)

Naised kirjeldavad elu hämarat külge

Millenniumi triloogia järg: kui võrdlusmomenti pole, siis igal juhul hea (1)

Robert Galbraithi ehk J. K. Rowlingu „Siidiuss“ – ettearvamatu ajuragistaja

Kes on kes põhjamaises krimikirjanduses?

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded