1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Kui Tammsaare „Tõde ja õigust“ kirjutama hakkas, oli Lutsul lõviosa nii-öelda Tootsi-lugudest juba ilmunud. Kirjandusteadlane Tiit Hennoste leiab kahe suurmehe tähtsarju kõrvutades ridamisi sarnasusi.

„Küllap Tammsaare ikka natuke varastas ka Lutsult.“

„Olin 16aastane, kui nägin Lembit Petersoni lavastust „Godot’d oodates” ja see oli väga võimas,” meenutab näitleja Peeter Oja. „Käisin seda vaatamas kuus korda! Tagantjärele oskan öelda, et see oli hästi huvitavalt lavastatud.” Toona oli ta lihtsalt teatrihuviline nooruk, kellest sai mõni aeg hiljem kõrgema lavakunstikooli XII lennu tudeng. Seda lendu juhendasid Aarne Üksküla ja Lembit Peterson. Kõlab kui lotovõit.

Peeter Oja: ma ei olegi Lembit Petersoni kõvahäälselt naermas näinud, naeru pupsumas aga küll!

Sügisel 2002 esilinastus PÖFF-il Jüri Sillarti täispikk dokumentaalfilm „Leida lugu“ – film Eesti ühest omanäolisemast režissöörist Leida Laiusest, kelle loomingusse kuuluvad „Mäeküla piimamees“, „Ukuaru“, „Kõrboja peremees“, „Libahunt“, „Naerata ometi“, „Varastatud kohtumine“. See kõik on filmiklassika, 1960. aastatel meie ainsa naisrežissööri pärand, mis koos teiste tema filmide analüüsi ning Leida Laiuse elu jäädvustamisega ootab lisaks Sillarti dokile juba pea 20 aastat kaante vahele jõudmist.

Teemalehed: Kõrboja peremees

„Küllap Tammsaare ikka natuke varastas ka Lutsult.“ (2)

Peeter Oja: ma ei olegi Lembit Petersoni kõvahäälselt naermas näinud, naeru pupsumas aga küll! (6)

Miks pole Leida Laiuse elulugu tänini ilmunud? (8)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed