1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Ameerika Ühendriikide läänerannikul, California, Washingtoni ning Oregoni osariikide metsades möllavate suurte tulekahjude suits liigub üle Atlandi ookeani Põhja-Euroopa suunas ning võib lähipäevil jõuda ka Eestisse siinset õhukvaliteeti mõjutama. 

MAAILM ON VÄIKE: USA maastikupõlengutest kerkiv paks toss võib ka Eesti õhku reostada

Euroopa keskkonnaagentuuri sõnul ei vasta&nbsp;üle kolmandiku meie ujumiskohtadest kõrgeimatele kvaliteedinõuetele.

Euroopa Keskkonnaagentuur: kolm Eesti randa on halva ujumisvee kvaliteediga

Eestis arvatakse lendoravaid olevat 200-300, kelle koduks on tavaliselt vanad metsad.&nbsp;

Eestis on kuni 300 lendoravat

Võrreldes paari viimase aastaga saavutas tänavu rekordtaseme metskitsede ja punahirvede küttimine. Huntide ja metssigade küttimismahud olid varasemast väiksemad.

Moodunud jahiaastal kütiti rekordarv metskitsi ja punahirvi

Pärnu jões uppumissurmast päästetud noor hunt toibus metsas ja jooksis tavatult kiire tempoga Pärnumaalt põhja poole. Praegu seikleb susi Raplamaal.

Uppumissurmast päästetud sangarhunt seikleb Raplamaal

Ulukite ajuloendus näitas, et vähemalt <a class="tag-5544" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/viljandimaa">Viljandimaal</a> on metskitsede arvukus hakanud taastuma.

VIDEO | Metskitsede arvukus on taastunud

Loodusteadlased ja keskkonnahuvilised valivad igal aastal välja uued tegijad, keda aasta jooksul tutvustatakse. Ka sel aastal valiti aasta loom, lind, puu, liblikas, <a class="tag-18031" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/orhidee">orhidee</a>, muld ja seen. Tiitliga kaasneb <a class="tag-16167" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kampaania">kampaania</a>, millega püütakse liikidele tähelepanu pöörata. Ent raha jätkub riigikassast siiski vaid aasta linnule. 

Aasta loodustegijatest saab riigi toetust vaid turteltuvi

VAESUSLÕKS: riik ei suuda enam majandada eurorahadega ehitatud hoonet. 

Nigula teadlaste maja läheb oksjonihaamri alla

Madal <a class="tag-5606" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/mereveetase">mereveetase</a> häirib <a class="tag-5042" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/praamiliiklus">praamiliiklust</a> mandri ja saarte vahel, reisijad on teadmatuses ja saartel tegutsevad firmad hädas. 

GALERII | Vähe sellest, et uued praamid hilinevad, nüüd viis loodus merevee kah minema!

Kogu Eestis on veekogude tase praegu väga madal. Tartus virvendavad Emajões kunagise Kivisilla jäänused, alanenud on Peipsi veetase. Teadlane selgitab, et Eesti jõgede-järvede madala veetaseme taga on sademete vähesus ja midagi erakordset selles ei ole. Samas on madal <a class="tag-5606" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/mereveetase">mereveetase</a> sügise kohta erandlik. Millest see tingitud on?

ERAKORDNE? Miks on jõgede-järvede veetase nii madal ja meri mõõnab?

Ilm lausa kiusab meid, üle Atlandi tulevad järjest madalrõhkkonnad, lõuna pool aga suplevad riigid kuumuse käes. "Ega see väga üllatav ei ole," ütleb klimatoloog <a class="tag-10202" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ain-kallis">Ain Kallis</a>. "Keskeltläbi on ikka nii, et Põhja-Euroopast liiguvad tsüklonid nii, nagu nad sellel suvel küllalt sageli on liikunud – läänest itta – ja Lõuna-Euroopas on selline natukene kuumem suvi, kui vahemereline kliima seda ette näeb. Mitte midagi erakorralist ei ole, on ka palju hullemaid suvesid olnud." 

Kaua siis suvi meid madalrõhkkondadega kiusab?

Suvi on olnud oodatust jahedam. Miks on ilm jahedavõitu, räägib Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna asejuhataja Helve Meitern. 

ÕHTULEHE VIDEO | Ilmajaam, kuhu jäi suvesoe?

Viimasel kolmel aastal on keskmiselt loendatud 5029 hallhüljest. Vastavalt liigikaitse tegevuskavale on kokku lepitud, et küttida tohi 1% eelmise aasta loendatud isendite arvust. Selle järgi tohib tänavu küttida 50 hüljest, seisab keskkonnaagentuuri aruandes.

Tänavu tohib hallhülgeid küttida vähem kui mullu

Ulukispetsialistid Peep Männil ja Marko Kübarsepp ütlevad, et igal aastal kõlab väiteid, et hunte pole kunagi olnud nii palju kui tänavu. Teadus ja ajalookroonikad räägivad aga muud juttu. Küll aga on selge, et hunt napsab pigem kergema suutäie taluniku lambakarjast, kui püüab metskitse.

VIDEOD | Ulukispetsialistid hoiatavad: koduõuele tuleb murdma lühikese lapsepõlvega hunt, kes ei suuda metslooma tabada

„Lapsed sõid hommikul putru ja küsisid: emme, mis loom see on?“ meenutab lihaveisekasvataja Tenno Laanemets kolmapäeva hommikut, kui hunt oli tulnud nende kahte vasikat himustama. „Päästa polnud enam midagi. Vasikad olid murtud ja hunt maiustas.“

ÕL VIDEO | VERINE KURBMÄNG KODUÕUEL! „Emme, mis loom see on?“ ehk Kuidas lumetu talv lasi huntidel vabalt võimutseda

Lumepuuduse tõttu on jahimehed hädas huntide tabamisega, sest jälge ei saa ajada ning varitsusjaht on aeganõudev ettevõtmine. „On suur tõenäosus, et täitmata jääb keskkonnaagentuuri poolt kinnitatud küttimismaht,“ tõdes Eesti jahimeeste seltsi president Margus Pruust.

Jahimehed tahavad hundijahti pikendada

Loomapidajad Läänemaal on kimpus huntidega, kes on saamas igapäevakülalisteks inimeste kõrval. Kohalikud ütlevad, et hunte on liiga palju, mistõttu nad murravad taluloomi. „Laupäeval nägi poeg tara taga kahte hunti. Igal õhtul tuleb käia loomi vaatamas ja jälgida olukorda,“ ütleb veisekasvataja.&nbsp;Ametlik statistika aga räägib vastupidist juttu.

Metsik Lääs Läänemaal: hirmuvalitseja hunt murrab koduloomi kuis tahab

Oktoobris möödus aasta Sindi paisu lammutustööde alustamisest. Tänaseks on langenud paisu kohal elujõus kärestik, millest saavad rõõmu tunda nii kalad, kohalikud kui ka külalised.

VIDEO | Aasta Sindi paisu langemisest: elujõus kärestik ja naasvad kalad

Tähelepanelikud järveäärsed inimesed on täheldanud, et sellel sügisel on Peipsi veetase madal. Kui madal ja kas on põhjust muretsemiseks?

Peipsi veetase on madal, kalapaadid pääsevad järvele raskustega

Aasta tagasi alustati keskkonnaagentuuri eestvedamisel Sindi paisu lammutamisega eesmärgiga rajada sinna kaladele ja veespordisõpradele läbitav kärestik. Septembri lõpus valmis kärestikust oluline osa ning kalade rände vaba liikumine ja veesportlaste suur rõõm uuest meelispaigast on leidnud esimesi kinnitusi.

Teemalehed: keskkonnaagentuur

MAAILM ON VÄIKE: USA maastikupõlengutest kerkiv paks toss võib ka Eesti õhku reostada

Euroopa Keskkonnaagentuur: kolm Eesti randa on halva ujumisvee kvaliteediga

Tänavu tohib hallhülgeid küttida vähem kui mullu

VIDEOD | Ulukispetsialistid hoiatavad: koduõuele tuleb murdma lühikese lapsepõlvega hunt, kes ei suuda metslooma tabada

ÕL VIDEO | VERINE KURBMÄNG KODUÕUEL! „Emme, mis loom see on?“ ehk Kuidas lumetu talv lasi huntidel vabalt võimutseda (1)

Jahimehed tahavad hundijahti pikendada (3)

Metsik Lääs Läänemaal: hirmuvalitseja hunt murrab koduloomi kuis tahab (3)

VIDEO | Aasta Sindi paisu langemisest: elujõus kärestik ja naasvad kalad (16)

Peipsi veetase on madal, kalapaadid pääsevad järvele raskustega (4)

Keskkonnaagentuuri üleskutse: anna teada Sindi kärestiku kandis märgatust (23)

Eestis on kuni 300 lendoravat (8)

Moodunud jahiaastal kütiti rekordarv metskitsi ja punahirvi (1)

Uppumissurmast päästetud sangarhunt seikleb Raplamaal (31)

VIDEO | Metskitsede arvukus on taastunud (3)

Aasta loodustegijatest saab riigi toetust vaid turteltuvi

Nigula teadlaste maja läheb oksjonihaamri alla (64)

GALERII | Vähe sellest, et uued praamid hilinevad, nüüd viis loodus merevee kah minema! (19)

ERAKORDNE? Miks on jõgede-järvede veetase nii madal ja meri mõõnab? (39)

Kaua siis suvi meid madalrõhkkondadega kiusab? (5)

ÕHTULEHE VIDEO | Ilmajaam, kuhu jäi suvesoe? (13)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded