1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

<em>Täna tähistab oma 60. sünnipäeva luuletaja Doris Kareva, kes tavaliselt intervjuusid ei anna. Õhtulehe ajakirjanikul Rainer Kergel õnnestus sel suvel poetessiga siiski rääkida ning intervjuu ilmus&nbsp; esmakordselt 30. juunil 2018.&nbsp;</em>

DORIS KAREVA: Poeet ei eristu tavainimesest. Luuletajal pole ei erilisi õigusi ega ka keelde

Tänapäeval on suhtlus suures osas internetti kolinud, kuid virtuaalmaailmas ei lähe üksteisega rääkimine alati nii libedalt, kui osapooled sooviksid. Mõni ei vaevu Facebooki sõnumitele üldse vastama, teine edastab lauseid sõna haaval või uputab teksti emotikonidega üle. Õhtuleht uuris, mis eri vanuses inimestel netisuhtluses kõige rohkem kopsu üle maksa ajab.

Issand, miks ta juba ei vasta? No kes kirjutab ühesõnalisi sõnumeid! ehk Mis eri põlvkondi netisuhtluses närvi ajab?

Vägisõnade pruukimist peetakse tavaliselt viha või tahumatuse tunnuseks. Ometi võib vandumisel ja ropendamisel olla ka hea külg. Nimelt näitab mahukas uurimus, et lopsaka keelekasutusega inimesed kipuvad olema siiramad ja usaldusväärsemad kui need, kes ei vannu. 

Ausamad inimesed pilluvad suust rohkem roppe sõnu

Kas ehtne maal elav vanaema suudaks Skype’i teel edastada pannkooke ja vaarikamoosi, ja ka maasuve kõige selle juurde kuuluvaga? Miks käitub valitsus&nbsp; tihti alamatega kui pärisorjadega ja kas valituid peaks saama tagasi kutsuda, kui nad valimislubadusi ei täida? Kui kaua peaksid vastu mugavustsoonis elavad inimesed, kui nad paisata tagasi kiviaja tasemele? Miks inimkonnal ei säili eelnevalt õpitud kogemused? Neile ja mitmetele muudele küsimustele tuleb Thavet Atlase arenguromaani peategelasel Martinil oma kujunemisteel vastused leida.

ARVUSTUS: „Sadakond nõiutud suitsukest“ esitab küsimusi, millele igal eestlasel tasuks vastata

<a class="tag-3362" style="color: #ff0000;" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/smilers">Smilersi</a> ninamehena tuntud muusik vaatab tagasi oma varasemate bändide aega&nbsp;

Hendrik Sal-Saller: juba kesklinna koolis esineda oli poisikesena nagu Ameerikat vallutada 

"Tammsaare ei olekski "Tõde ja õigust" kirjutanud, kui ta poleks õnnesärgis sündinud," avaldab kirjandusteadlane Maarja Vaino. "Tudengipõlves avastati tal tiisikus, mis oli tol ajal surmaga lõppev haigus. Pärast tiisikusest paranemist oli tal maolõikus, mille kohta ütles doktor, kes teda lõikama asus, et operatsiooni õnnestumise tõenäosus on kaks protsenti."

Tammsaare seisis enne "Tõe ja õiguse" kirjutamist kaks korda surmasuus

“Tõe ja õiguse” lugesin päris järjest läbi esimest korda alles läinud aastal,” tunnistab proosakirjanik ja luuletaja Tõnu Õnnepalu, keda seob 90. aastapäeva tähistava romaanisarja autori Anton Hansen Tammsaarega üsna lähedane hõimlus: tema vanaonu oli abielus Tammsaare nõbuga.

Tõnu Õnnepalu: lugesin “Tõe ja õiguse” järjest läbi alles eelmisel aastal

Keel on meie kõigi ühine looming, rõhutab täna 70. sünnipäeva tähistav keeleteadlane Reet Kasik. 

Reet Kasik: keele muutumist pole vaja karta

Keeleteadlane Mati Erelt, kes sai üleeile 75, ei salga, et tema silma ja kõrva riivab nii mõnigi siit-sealt loetud või kuuldud lause. „Aga jõuad sa iga asja pärast muretseda ja sõna võtta,“ rehmab ta. Mis teda vahel siiski vihastab, on ametnike liigkeerukas <a class="tag-14188" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/keelekasutus">keelekasutus</a>: „Kui keegi Vikerraadiosse kutsutu sulle, lihtinimesele, hommikul vara pajatab, et “omavalitsus peab jätkama ressurssidega panustamist”, siis rikub natuke tuju ära küll.“ 

Mati Erelt: eesti keele püsimajäämise pärast eriti muretseda ei tasu

"Me elasime perega Pelgurannas pead-jalad koos. Pisikeses kahetoalises korteris olid mu õde, ema, vanaema, <a class="tag-10932" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/vanaisa">vanaisa</a>, onu, koer ja kass, vahepeal olid viirpapagoid ja hamster ka. Ma arvan, et kitsastes oludes üles kasvamine on andnud mulle võime ümbritsevast välja lülituda, kui mul on vaja," juurdleb <a class="tag-18174" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kirjanik">kirjanik</a>, näitleja ja lavastaja <a class="tag-7919" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jim-ashilevi">Jim Ashilevi</a>, kes käis oma viimast romaani sageli kohvikutes kirjutamas.

Jim Ashilevi: "Kitsastes oludes kasvamine on andnud võime ümbritsevast välja lülituda."

<a class="tag-9096" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/keeleinspektsioon">Keeleinspektsiooni</a> juht <a class="tag-14706" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ilmar-tomusk">Ilmar Tomusk</a> ei nõustu <a class="tag-12496" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/euroopa-noukogu">Euroopa Nõukogu</a> rahvusvähemuste kaitse komisjoni raporti kriitikaga, et inspektsiooni tegevus on suunatud üksnes karistamisele. 

Ilmar Tomusk tõrjub raporti kriitikat 

Küllap kasutavad paljud meist <a class="tag-709" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/hannes-vorno">Hannes Võrno</a> kombel kõnekeeles samuti murjanite ja metsaliste väljendeid. Õues mängides end ära määrinud laps on must nagu murjan ning karjub nagu metsaline. Võrno murjanid on küll teises tähenduses, kuid panevad lugejaid sellevõrra rohkem äratundmisrõõmust kihistama. 

Seisukoht | Murjanid kaitseväes

Juuni&nbsp;alguses&nbsp;tekkis Tartu ülikooli kliinikumi erakorralisse osakonda pöördunud&nbsp;Soome kodaniku Lauri Steinbachi ja toona valves olnud arsti Hardi Kaljuranna vahel konflikt, mis pole veel tänaseks vaibunud. Patsient on kinnitanud, et kaebab doktori kohtusse.

TÜ kliinikumis arstiga konflikti sattunud Lauri: olen palganud Eesti parima advokaadi ja lähen kohtusse

Avalike esinejate ja ajakirjanike keelekasutus peaks olema läbimõeldud. Kas ikka on?

Seisukoht | Tänu... Kas ikka alati?

Ööl vastu kolmapäeva tekkis Tartu Ülikooli kliinikumi traumapunktis patsiendi ja valvearsti vahel tuline sõnelus, millest filmitud video sai meedias rohkelt vastukaja. Õhtuleht avaldab arsti selgituse täismahus.

EMO valvearst selgitab nägeluse tagamaid: pean tunnistama, et allusin provokatsioonidele

Õhtulehe ilmumise suures protsessis on <a class="tag-5459" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ajakirjanik">ajakirjanik</a> vaid üks osaline. Kuidas tegelikult <a class="tag-26756" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ajaleht">ajaleht</a> valmib, seda püüamegi näidata. 

Mõtteponnistused, trükimust ja higi ehk kuidas valmib Õhtuleht?

Õpilastel on sageli raske tekstist aru saada, ja see probleem pole kindlasti uus, kinnitab <a class="tag-61" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tartu">Tartu</a> Kristjan Jaak Petersoni <a class="tag-12444" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/gumnaasium">gümnaasiumi</a> eesti keele õpetaja Urve Parveots. Ei osata nii-öelda ridade vahelt lugeda. "<a class="tag-12644" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/jurgen-rooste">Jürgen Rooste</a> kritiseerib oma luuletuses "Rahamaa", et inimesed ei mõista kirjanikke ega kunstnikke ja seda, et nendegi <a class="tag-14444" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/looming">looming</a> on töö. Õpilased aga kuulavad või loevad luuletust ja leiavad, et Rooste ütlebki, et luuletamine ega maalimine pole mingi töö, vaid hobi," toob Parveots näite. 

Kuhu on kadunud noorte lugemisoskus?

"Sõnu, mida tekstides valesti kasutatakse, on erinevaid. Ühed sõnad on sellised, mida tarvitatakse vales tähenduses, teised aga sellised, mida pruugitakse liiga palju – nad trügivad sinna, kus peaks olema teised sõnad," räägib Tallinna ülikooli <a class="tag-7387" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/eesti-keel">eesti keele</a> professor Reili Argus. 

Eesti keele professor: "Keelde on tulnud prügisõnu, mida üleliia kasutatakse."

Lastekaitsefond palub <a class="tag-3796" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/kultuuriminister">kultuuriminister</a> Indrek Saarel teha Tallinna Televisioonile ettekirjutus muuta tapmistega seotud <a class="tag-1088" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/brasiilia">Brasiilia</a> seriaali "Veresidemed" päevane näitamisaeg õhtuseks. 

Lastekaitsjad paluvad ministril keelata Tallinna TV-l näidata päeval vägivaldset seriaali

Telefoni pihta pannud petturid tekitasid 8000eurose arve. 

Ettevaatust! Kevade saabudes tüssavad telefonipetturid ja veebikelmid eriti hoogsalt

Maailmas on alanud ajastu, kus juhtpositsioonile tüürivad valimatu suuvärgiga omapärase karismaga sotsiopaadid, kes löövad jalaga ukse lahti ja haaravad võimu. Imetlejaid ja kaasanimejaid neil jätkub. Nagu ka vastaseid. Eesti kirjandusse on lisandunud üks säärane uue ajastu tegelane – rafineeritud sotsiopaat, šokolaadist prints ehk Alfros Tühirand.

Teemalehed: keelekasutus

DORIS KAREVA: Poeet ei eristu tavainimesest. Luuletajal pole ei erilisi õigusi ega ka keelde (6)

Issand, miks ta juba ei vasta? No kes kirjutab ühesõnalisi sõnumeid! ehk Mis eri põlvkondi netisuhtluses närvi ajab? (15)

TÜ kliinikumis arstiga konflikti sattunud Lauri: olen palganud Eesti parima advokaadi ja lähen kohtusse (18)

EMO valvearst selgitab nägeluse tagamaid: pean tunnistama, et allusin provokatsioonidele (146)

Mõtteponnistused, trükimust ja higi ehk kuidas valmib Õhtuleht? (8)

Kuhu on kadunud noorte lugemisoskus? (36)

Eesti keele professor: "Keelde on tulnud prügisõnu, mida üleliia kasutatakse." (101)

Lastekaitsjad paluvad ministril keelata Tallinna TV-l näidata päeval vägivaldset seriaali (66)

Ettevaatust! Kevade saabudes tüssavad telefonipetturid ja veebikelmid eriti hoogsalt

ARVUSTUS: Hvostovi „Šokolaadist prints“ ehk Eesti doktor Freud – ühe intellektuaalist sotsiopaadi lugu (1)

Ausamad inimesed pilluvad suust rohkem roppe sõnu (26)

ARVUSTUS: „Sadakond nõiutud suitsukest“ esitab küsimusi, millele igal eestlasel tasuks vastata (1)

Hendrik Sal-Saller: juba kesklinna koolis esineda oli poisikesena nagu Ameerikat vallutada (6)

Tammsaare seisis enne "Tõe ja õiguse" kirjutamist kaks korda surmasuus (1)

Tõnu Õnnepalu: lugesin “Tõe ja õiguse” järjest läbi alles eelmisel aastal (17)

Reet Kasik: keele muutumist pole vaja karta (7)

Mati Erelt: eesti keele püsimajäämise pärast eriti muretseda ei tasu (10)

Jim Ashilevi: "Kitsastes oludes kasvamine on andnud võime ümbritsevast välja lülituda." (13)

Ilmar Tomusk tõrjub raporti kriitikat (1)

Seisukoht | Murjanid kaitseväes (53)

Seisukoht | Tänu... Kas ikka alati? (6)

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded