1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Tallinlased Jana Lebedeva ja Tarmo Krikk ostsid 16 aastat tagasi Peipsi äärde vana talu, et oleks hea koht, kust nii suvel kui talvel kalastamas käia.

​Kalapüügihuvi viis linnarahva Peipsi äärde elama

„Ole kena ja jäta endast alati maha puhas loodus kaladele ja kalameestele-naistele!“ kutsus Facebookis hiljuti üles kalamees Mark.

​MEELDETULETUS: ära jäta kalastamisprügi vee äärde maha

Keskkonnaministeerium soovib muuta avalikult kasutatavate veekogude nimekirja, sest täpsustunud on veekogude andmed ja mitmel juhul on muutunud isegi veekogu nimetus. Hiiumaalt on nimekirjas 16 järve ja kümme vooluveekogu (neli jõge, kolm kraavi ja kolm oja). Veekogu avalik kasutamine tähendab veevõttu, suplemist, veesporti, veel ja jääl liikumist ja kalapüüki seaduses sätestatud ulatuses.

Muutub avalikult kasutatavate veekogude nimekiri 

Keskkonnainspektsiooni Tartu- ja Virumaa osakond tegid möödunud nädalal tugevdatud koosseisuga Peipsil kalapüügikontrolli. Kontrolli käigus avastati hulk seaduserikkumisi. Keskkonnakaitseinspektorid tabasid Peipsil 17 püüginõuete rikkujat, kellele määrati kokku 25 800 krooni trahvi.

Peipsil tehti tõhustatud kalapüügikontrolli

Tallinna Vesi püüab joogivee kvaliteedi parandamiseks linna veevõtukohast Ülemiste järvest välja särge, ahvenat, kiiska, viidikat ja latikat ning laseb asemele haugi ja teisi suuremaid röövkalu. «Jälgime, et toiduahel oleks paigas,» põhjendab Tallinna Vesi avalike suhete juht Karita Sall. Tema sõnul tuleb kalavarusid järves reguleerida igal aastal, sest teistele söögiks olevad kalad tuhnivad põhjamudas ja muudavad vee sogaseks.

Tallinna Vesi vahetab Ülemiste järves kalu

„Kui ma ei saa kala, siis tuleb probleem,“ ähvardas Kanadas Vancouveri lennujaamas meeskonda äriklassi reisija, kes enda sõnul ei saa süüa liha ega gluteeni

Kalatoitlane sundis reisilennuki tundideks maa peale jääma

Facebookis käib mäng, mille võitja saab endale kolm Viljar Metsiku merikalanti Wild. 

Võida kolm meriforellilanti!

Kui talvel on palju lund sadanud, siis on kevadel jõed veerikkad. Kui aga talv on olnud soe ja sadanud vähe, siis on kevadiste jõgede veerikkus tavapärasest väiksem. Seni on eeldatud, et lumehulk mõjutabki jõgede veehulka ainult sulamise ajal ning et aasta keskmine veehulk talvisest lumisusest ei sõltu, sest on arvatud, et ka vihmavesi jõuab lõpuks sama moodi jõkke nagu lumevesigi.

Soe kliima vähendab jõgede veerikkust

Sadamad on rannarahva elus alati mänginud tähtsat rolli. Kui vanasti oli sadam pelgalt merele­mineku ja elatusvahendi maaletoomise koht, siis nüüdseks on olukord suuresti muutunud. Sadamatest on kujunenud ka aktiivse puhkuse veetmise kohad, mis pakuvad lisaks mereleminekule muud tegevust.

Sadam kui rannarahva elu sõlmpunkt

Alates 11. maist lõpeb haugi püügikeeld siseveekogudel, välja arvatud Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel. Püügikeeld kestab Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni 15.

11. maist võib taas haugi püüda

Kutsume Sind, hea kalamees, korraks oma õngele puhkust andma - Teeme Ära talgupäev toimub juba kahe nädala pärast - 1. mail. See on suur koos tegemise päev, mil läbi oma tegude ja kohaloleku saad Sina näidata, milline Eestimaa paik või teema Sinu jaoks tähtis ja südamelähedane on.

Üheksa korda õngitse üks kord talguta! 

Saimaa oma 14 000 saarega on Euroopa suuruselt neljas järv pindalaga 4377km2, mille suurimaks sügavuseks on mõõdetud 84meetrit. Et kõike seda looduskaunist kalarikkust on väga raske läbi võtta ühe pisikese artikliga, vaataks lähemalt Saimaa järve lõunapoolset osa, Suur-Saimaat, mis ühtlasi ka eestlasele kõige lähem. Suur-Saimaa asub Soome kaguosas, Lõuna-Karjalas ja on oma suhteliselt tiheda asustuse, kalarikaste vete ning maalilise loodusega sobiv reisisihtpunkt aktiivset puhkust veeta soovivale kalamehele.

Saimaa järv

Soome ja Rootsi said kuni 2011 aastani loa müüa Läänemerest püütud kalu, mille dioksiinisisaldus on kõrgem Euroopa Liidu määratud tasemest, kirjutab Helsingin Sanomat. Luba puudutab lõhe, räime, silmu, meriforelli ja rääbise müümist. Müügi üheks tingimuseks on see, et inimesi teavitatakse sellest, kuidas dioksiinisisaldusega kala peaks toiduvalikus kasutama.

Teemalehed: kandis

Kalapüügihuvi viis linnarahva Peipsi äärde elama

MEELDETULETUS: ära jäta kalastamisprügi vee äärde maha (1)

Kalatoitlane sundis reisilennuki tundideks maa peale jääma

Võida kolm meriforellilanti!

Soe kliima vähendab jõgede veerikkust

Sadam kui rannarahva elu sõlmpunkt

11. maist võib taas haugi püüda

Üheksa korda õngitse üks kord talguta!

Saimaa järv

Soome ja Rootsi said loa müüa dioksiinisisaldusega kalu

Muutub avalikult kasutatavate veekogude nimekiri

Peipsil tehti tõhustatud kalapüügikontrolli

Tallinna Vesi vahetab Ülemiste järves kalu

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded