1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Inglismaal Yorkshire’s nõustus vee-ettevõte maksma kohalikule kalameeste klubile 20&nbsp;000 (ca 23&nbsp;500 eurot) naela kahjutasu selle eest, et firma kanalisatsioonitoru purunes ja järve voolanud reovesi tappis sadu kalu.

Veefirma maksis kalameestele torulekke eest kompensatsiooni

13aastane Stuart Moodie elab Austraalias põudadest räsitud Uus-Lõuna-Walesi osariigis ning käib iga päev paljakäsi sägasid ja turskasid lompidest sügavamasse jõevette tõstmas.

PÕUD AUSTRAALIAS: 13aastane poiss käib paljaste kätega kalu päästmas

Saaremaal Nasvas uhub meri kaldale sadu surnud särgesid, osadel puudub puudub pea, teistel saba.

​Laevatehase lähistel uhub meri kaldale tuhandeid purustatud kalu

Auvere elektrijaama lähedusse kavandatakse agroparki, kus saaks ära kasutada nii jääksoojust kui ka nüüdisaegseid ringmajanduse lahendusi: plaan seal muuhulgas tuurasid ja lõhelisi kasvatada kajastub ka hiljuti vastuvõetud Ida-Virumaa arengustrateegias 2019-2030+

​Auvere agropargis saaks soodsalt kasvatada kalu, linde ja taimi

Kala on suurepärane toiduaine, ent eestimaalane kipub rohkem sööma kalakasvatusest pärit ning poeletilt saadavat lõhet-forelli, harvemini muid kalu. Miks on oluline hoida kalatarbimine mitmekesisena ning millised ohud võivad sealjuures varitseda, seda selgitab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Toitumisteadlane selgitab: miks peaksime sööma erinevaid kalu ning lõhega mitte liialdama?

Õõvastavas vaatepildis, et meri on rannaliivale kandnud sadu surnud ja lagunevaid kalu, pole midagi ebatavalist. Pigem on see probleem iga-aastane.

Pärnumaa rannikul surnud kalad – mis toimub?

Seoses Maardu järve asustatud kaladega, tuletame meelde, et kalade asustamiseks veekogusse on vaja Keskkonnaameti luba. Karpkalu, nagu ka teisi võõrliike, Eesti veekogudesse asustada ei tohi, sest need liigid võivad omada ohtu veekogu ökosüsteemile.

Keskkonnaamet: kalu tohib veekogusse asustada ainult Keskkonnaameti loal

Ettevalmistustest püügipaigal ning söötadest kirjutab algajatele karbipüügihuvilistele järjeloo teises osas Põlvamaa karbipüüdja Davet Dorbek.

Karbipüügi ABC: kuidas püüda ulmesuuri kalu II osa

Põlvamaalt pärit kalamehe Davet Dorbeki nimel on vähemalt kolm Eesti karbirekordit: mõne aasta tagune 18,5 kg ja mullu kevadel mõnenädalase vahega tulnud rekordiparandused 19,1 kg ja lõpuks uskumatu 21,3 kg. Järgnevalt annab Davet nõu algajale karbipüügihuvilisele: kuidas, missuguse varustuse, sööda ja rakendusega on kõige mõistlikum selle kala püügiga algust teha. 

Karbipüügi ABC: kuidas püüda ulmesuuri kalu I osa

Mida peaks kalastaja tegema, kui ta märkab vees surnud kalu – entusiastlikult püüki alustama või hoopis koju minema? Kalateadlane Arvo Tuvikene selgitab erinevate kalaliikide käitumist sellises olukorras. 

Arvo Tuvikene: kas surnud kala lõhn peletab teisi kalu eemale?

Noor kalateadlane Gerli Albert veetis äsja paar kuud Assooridel ning tutvus põhjalikult sealse kalastiku ja püügimeetoditega

Assooridele kalale: püüame kalu, mis kaaluvad sadu kilosid!!

On algamas igasügisene lõheliste kudekaitse aktsioon. Sel aastal suuremana kui kunagi varem!

Algab sügisene lõheliste kudekaitse

Austraalia kalamees väidab, et leidis riffahvena maost 20dollarilise rahatähe, aga paljude arvates on see kahtlane jutt.&nbsp;&nbsp;

Tõsilugu või kalamehejutt? Õngitseja leidis kala kõhust rahatähe

Tartu maakohus karistas alamõõduliste kalade püüdmiselt tabatud vendasid tingimisi vangistustega ja mõistis neilt välja üle 10 000 euro ulatuses tekitatud kahju. Kohus tunnistas 59-aastase Anatoli ja 52-aastase Gavrili süüdi loodusliku loomastiku kahjustamises ning karistas neid tingimisi kolme kuu pikkuse vangistusega kolmeaastase katseajaga. Ühtlasi mõistis kohus vendadelt kahe peale välja riigile tekitatud kahju 10 600 eurot.

Alamõõdulisi kalu püüdnud vennad said tingimisi vangistuse

Tallinna homne õpituba lükatakse kahjuks edasi 01. novembrile. Leongut tuleb pidama Marko Poolamets.

Kuidas pildistada kalu?

Seoses mõnusate kalailmade tulekuga jätkuvad juba traditsiooniks muutunud kalastusteemalised õpitoad. Kõigile huvilistele on lisatud kalender toimuva osas. Kavas võib tekkida muutusi, kuid nendest anname kindlasti teada.

Sügisesed õpitoad!

Liiga sooja vee tõttu on Peipsi järves ja Võrtsjärves surnud massiliselt kiisku. Keskkonnainspektorid viisid Võrtsjärvel läbi põhjalikud vaatlused, mis näitasid, et äkkreostus kalade surma põhjuseks pole, kirjutab Õhtuleht. "On ilmne, et tegemist on vee soojenemisega kaasnevate bioloogiliste protsessidega," lausus inspektsiooni nõunik Himot Maran.

Soe vesi tapab Võrtsjärves ja Peipsis massiliselt kalu

Kolmapäeval, 20. juunil räägitakse Kalastuskeskuses koha püügist Suurel Emajõel. Oma kogemusi ja nägemust asjast jagab Tallinnas Martin Meier ning Viljandis Priit Kallas.

Kohapüügi õpituba

Eile, 19. mail Kehra paberivabrikus toimunud avarii tagajärjel läks vabriku biopuhasti rivist välja ning puhastamata heitvesi jõudis Jägala jõkke. Kuigi täpseid laboriandmeid veel ei ole, on suure tõenäosusega jõkke voolanud reostus põhjustanud ka paljude kalade hukkumise.

Jägala jões on reostus ja hukkunud kalu

Kuigi Võrtsjärve veetase on äärmiselt madal, võib mõne märgi järgi eeldada, et kalad kolivad Peipsi järvest hoopis siia kanti. Võrtsjärve limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalt ütles, et kalateadlaste andmete järgi on Suur-Emajõgi koha täis. «See on eelmise kevade kõhn koha,» täpsustas ta.

Veevaesus sunnib kalu rändele

Soome ja Rootsi said kuni 2011 aastani loa müüa Läänemerest püütud kalu, mille dioksiinisisaldus on kõrgem Euroopa Liidu määratud tasemest, kirjutab Helsingin Sanomat. Luba puudutab lõhe, räime, silmu, meriforelli ja rääbise müümist. Müügi üheks tingimuseks on see, et inimesi teavitatakse sellest, kuidas dioksiinisisaldusega kala peaks toiduvalikus kasutama.

Soome ja Rootsi said loa müüa dioksiinisisaldusega kalu

Keskkonnaministeerium tellis Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistidelt eksperthinnangu, et teada saada, kuidas jää alla vajunud õli võib praegustes ilmaoludes vee-elustikku mõjutada ning kui suur on selle oht keskkonnale, kirjutab Eesti Päevaleht. «Meil on vaja teada saada, kuidas nafta vees käitub: kas see vajub põhja, jääb hõljuma või laguneb? Tahame teada, kuidas muutuvad selle füüsikalis-keemilised omadused,» ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Olav Etverk. Kui spetsialistid leiavad, et praegu vee all olev saast kujutab veekeskkonnale tõsist ohtu, tuleb Etvergi sõnul hakata seda kohe merest välja korjama, praeguste jääolude tõttu oleks see aga väga keeruline.

Merepõhja kattev õlireostus ohustab kalu ja põhjaloomi 

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töötajad ja kalurid, kellega instituudi töötajad andmete saamiseks koostööd teevad, on viimasel ajal leidnud Peipsi järvest haruldasi kalu. Juuli lõpupäevil püüti mõrdadega Peipsi põhjaosast (Narva jõe väljavoolukoha lähedalt kaks valgeamuuri. Ühe pikkus oli 106 cm, kaal 18 kg ja see oli kudemiseelses seisundis emane kala ("marja" kaal 2, 74 kg).

Haruldasi kalu Peipsi järvest

Enne „Troonide mängu“ filmimiskohaks saamist ja turistide horde oli Islandil kala. Kui kauaks?

Meri soojeneb, kala kolib: kliimamuutused kujundavat Islandit ümber

Tallinna Vesi püüab joogivee kvaliteedi parandamiseks linna veevõtukohast Ülemiste järvest välja särge, ahvenat, kiiska, viidikat ja latikat ning laseb asemele haugi ja teisi suuremaid röövkalu. «Jälgime, et toiduahel oleks paigas,» põhjendab Tallinna Vesi avalike suhete juht Karita Sall. Tema sõnul tuleb kalavarusid järves reguleerida igal aastal, sest teistele söögiks olevad kalad tuhnivad põhjamudas ja muudavad vee sogaseks.

Tallinna Vesi vahetab Ülemiste järves kalu

Jüri E. Kukk, SakalaReedel lasid Viljandimaa keskkonnateenistuse töötajad vetelpäästejaama juures Viljandi järve 3000 pisikest koha. Keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Alo Laas selgitas, et noorkohad toodi Tartumaalt Haaslava kalamajandist.

Viljandimaa veekogud said kalu juurde

Vene kalur Roman Fedortsov (39) on avaldanud kollektsiooni fotodest, millel merepõhjast pärinevad tulnukate sarnased olendid.

KIRJU ISSANDA LOOMAAED: vaata, milliseid põnevaid elukaid püüavad kalatraalerid merepõhjast

Möödunud nädalal tabati Peipsil kalur, kes pani vette illegaalseid võrke ja kelle paat ei vastanud samuti nõuetele.

Võrguloata kalur sai trahvi

Põhja-Kreeka looduskaitsealal leiti Koroneia järve kaldalt kümneid tuhandeid surnud kalu – põhjuseks see, et kõrge õhutemperatuur ja põud on veetaset märgatavalt langetanud.

Kliimamuutuste tagajärg: Kreeka järves hukkusid kümned tuhanded kalad

USA Alabama osariigi keskkonnaametnike teatel on Tyson Farmsi toidutööstuskompleksist voolanud välja järjekordne kogus reovett, mis saastas jõed E. coli bakteriga ning tappis teadmata koguse kalu.

Toidutööstur lasi jõekaladele hiigelkoguse bakterivett

„Siiakala püügiaeg sai otsa, praegu ei ole eriti midagi, räime saab natuke pannile,“ rääkis nädal tagasi <a href="https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=3&amp;artid=87171&amp;term=kala" target="_blank">Meie Maale</a> Muhu saare Koguva küla kalur Jüri Schmuul. „Juuni on kaluritele mõistlikum aeg, siis hakkab ahvenat tulema. Lesta on siinses vees vähevõitu, enda jaoks jagub. Suvel ja sügisel püüame haugi ja ahvenat, muud kala suurt ei olegi.“

Mida püüavad merest Muhu kalurid?

Ametlike teadete kohaselt on Šotimaa kalafarmides viimase kolme aasta jooksul haiguste, hoolimatuse, viletsa hooldamise ja teiste probleemide tõttu hukkunud vähemalt üheksa miljonit kala.

Teemalehed: kalu

Veefirma maksis kalameestele torulekke eest kompensatsiooni (10)

PÕUD AUSTRAALIAS: 13aastane poiss käib paljaste kätega kalu päästmas (10)

Tõsilugu või kalamehejutt? Õngitseja leidis kala kõhust rahatähe (4)

Meri soojeneb, kala kolib: kliimamuutused kujundavat Islandit ümber (5)

KIRJU ISSANDA LOOMAAED: vaata, milliseid põnevaid elukaid püüavad kalatraalerid merepõhjast (6)

Võrguloata kalur sai trahvi (9)

Kliimamuutuste tagajärg: Kreeka järves hukkusid kümned tuhanded kalad (10)